President Alar Karis ütles neljapäeval 15. rahvusvahelise sõja- ja katastroofimeditsiini konverentsil peetud sõnavõtus Eesti Rahva Muuseumis, et kriisideks ja sõdadeks tuleb valmistuda rahu ajal.
“Mida paremini me oleme valmis, seda suurem on lootus, et neid teadmisi ei lähe kunagi lahinguväljal vaja,“ ütles president Karis presidendi kantselei teatel.
Riigipea tõi välja, et tavaliselt räägitakse sõjas ikka relvadest – lennukitest, tankidest, suurtükkidest, kuid liiga vähe paratamatult selle juurde kuuluvast ehk nendest, kes ennast ohverdavalt aitavad päästa tuhandeid haavatud inimelusid.
“Ilma meditsiini toetuseta sõdur ei sõdi, tema võitlustahe on madal,“ kõneles Karis. “Venemaa sõda Ukrainas näitab valusalt, kui oluline on rahu ajal panustada sõjameditsiini arengusse. Meditsiinivõimekused ei teki üleöö, need on seotud hoolika planeerimise, väljaõppe ja spetsiifiliste teadmistega. Seepärast on oluline, et kaitsevõime planeerijad panustaksid õigeaegselt lisaks sõjalisele jõule ka meditsiiniliste võimekuste arengusse.“
Karise sõnul ei ole katastroofi- ja sõjameditsiini puhul võimalik tõmmata piiri, kus on sõjaväeline ning kus tsiviilsüsteem, vaid need peavad töötama koos. “Eesti toetub reservväele, mis tähendab, et meie sõjameedikud töötavad rahuajal tavalistes haiglates, aga kui pasun hüüab, on neil teada sõjaaegne koht ja ülesanne,“ kõneles Eesti riigikaitse kõrgem juht. “Meie meedikud on saanud korraliku väljaõppe, tegutsenud erinevates kriisipiirkondades ja sõjalistel missioonidel keeruliste probleemide lahendamisel ning panustavad igapäevaselt rahvusvahelisesse koostöösse.“
Riigipea tõi välja, et sõjameditsiin on oluline valdkond nii Ukraina abivajaduses kui ka meie poolt antud toetuses ning märkis, et Eesti annetas koos Saksamaaga Ukrainale kaks välihaiglat koos väljaõppe ja transpordivahenditega. Eesti välihaiglad, mida ukrainlased kutsuvad hellitavalt “Kosmoselaevaks“ on rindel aktiivses kasutuses ja päästnud üle 4000 Ukraina võitleja elu. Koos Hollandi ja Norraga saadame lähiajal Ukrainasse kolmanda välihaigla,“ rääkis Karis.
President Karise sõnul on Ukraina sõda suurendanud NATO sõjalist kohalolekut meie piirkonnas, alliansi idatiival ning see on nii ka sõjameditsiini puhul. Samuti pole tema sõnul juhuslik, et sõja- ja katastroofimeditsiini konverents toimub Tartus, kus on pikaaegsete meditsiiniteaduse traditsiooniga ülikool. Lisaks on Tartus kaasaegne Ülikooli Kliinikum, Meditsiini Kõrgkool, Kaitseväe Akadeemia, Eesti kaitseväe meditsiini matkekeskus ning lähikonnas head väljaõppevõimalused maastikul. „Kõik see on meile ja liitlastele suurepäraseks praktika ja arenduskeskuseks,“ tõdes president Karis, kes tutvus koos USA Euroopa Väejuhatuse Meditsiiniteenistuse ülema brigaadikindral Clinton Murrayga Kaitseväe matkekeskuse ja välihaiglaga Raadil.
