"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Valmisid Toompea tugimüüri restaureerimistööd, kokku korrastati tugimüüri 200 meetri ulatuses (0)
01. detsember 2022

Käesoleva aasta novembrikuus lõpetati restaureerimistööd Patkuli vaateplatvormi ja Kitseaia vahel ning Kohtuotsa vaateplatvormi all. Restaureerimistöid tehti kahes lõigus, kokku korrastati tugimüüri 200 meetri ulatuses.

Tallinna abilinnapea Madle Lippuse sõnul on linna jaoks tähtis hoida ajaloolist linnaruumi. „Toompea tugimüür on oluline linnaehituslik kihistus, mille restaureerimine toob paremini esile ning toetab vanalinna omapära säilimist,“ lausus Lippus. „Järgmisel aastal on linnal kavas tugimüüride korrastamisega jätkata ja restaureerida Patkuli trepp ning Pilstickeri torni trepp ja tugimüürid selle kõrval.“

Linn alustas Toompea looduslike paekivinõlvade katteks rajatud tugimüüride restaureerimist 2017. aastal. Tänaseks on korrastatud suurem osa Toompargi ja Nunne tänava poolsetest müüridest. Käesoleval aastal korrastati tugimüür Patkuli trepi ja Kitseaia vahel ning Kohtuotsa vaateplatvormi juures.

Restaureerimistööd läksid kokku maksma ligi 290 000 eurot. Eemaldati müüridele kasvanud taimestik, puud ja põõsad, puhastati müürid, parandati lagunenud müüriosi ning teostati vuukimistööd.

Kesklinna vanem Monika Haukanõmme sõnul hakkas loodus üha enam Toompea tugimüüri tungima ning renoveerimistööd olid hädavajalikud. „Viimati hooldati ja taastati Toompea müüritist paarkümmend aastat tagasi ning nii võis näha tugimüüril kasvamas juba põõsaid ja suuremaid puid. Rohelus linnaruumis on tervitatav, aga kahjuks hakkasid puude juured aina enam tugimüüri lõhkuma ning nii muutus see juba varisemisohtlikuks,“ ütles Haukanõmm. „Nüüd on 19. sajandist pärit ehituspärand puhastatud ja linlastele hästi vaadeldav, turvaline ning hoitud – nagu UNESCO maailmapärandi nimekirjas olevale linnale kohane.“

Toompea nõlv oli tänase Toompargiga piirnevas lõigus kuni 19. sajandi II pooleni säilinud loodusliku kaljuna. Kuna kaljuserval tuli aeg-ajalt ette varinguid, mis ohustasid ka nõlva peale püstitatud ehitisi, tekkis juba 18. – 19. sajandi vahetuse paiku soov tugimüüri ehitamiseks. Tugimüüri ehitamist praeguse Toompargi poolses lõigus enne 19. sajandi lõppu siiski ei alustatud. Pisut varem tehti Toompea paelava kindlustamisega algust Pika jala kohal kõrguval nõlval ja Nunne tänava ääres.

Toompargi poolele ehitati tugimüür etappide kaupa 1870. aastatest kuni 20. sajandi alguseni. Sellesse sisse laotud suured kergenduskaared said ajastule omaselt teravkaarse neogooti kuju. 1903. aastal rajati Patkuli trepp ülemises osas vastu Toompea kalju püstist nõlva. Allapoole rajati serpentiinina mäest üles kulgev kaldtee.

Esimene suurem tugimüüride korrastamine toimus 1950. aastate teisel poolel. Muuhulgas projekteeriti ja ehitati ühendustrepp Pilstickeri torni kõrvale. Samal ajal pikendati allapoole ka Patkuli treppi. Viimane osa Patkuli treppidest valmis 1970. aastail. Seejärel jäi tugimüür aastakümneteks hooldamata ja selle jalamil asuvad jalgrajad kasvasid võssa. Suuremad korrastustööd toimusid aastail 1993­ – 1999. Seejärel jäi tugimüür taas püsiva hoolduseta kuni 2017. aastani.

Tallinna vanalinn oma ajalooliselt kompleksse struktuuriga kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja 1997. aastast. Linna pikaajalise strateegia „Tallinn 2035“ on võtnud sihiks, et Tallinna kaitsealused pühakojad, tornidega linnamüür ning muldkindlustused oleks restaureeritud ning avalikkusele ligipääsetavad. Samuti edendab Tallinn pärandi rakenduslikku ja akadeemilist uurimist.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.