"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
video Viimase kümne aastaga on Tallinna õhukvaliteet tunduvalt paranenud: suurimateks saastajateks linnas on autostumine ja ahjuküte (0)
01. detsember 2022

„Kõik teavad, et õhusaaste tekitab hingamisteede haiguseid,“ ütles Tartu Ülikooli keskkonnahoiutervise professor Hans Orru. „Lisaks tekitavad heitmed ja saasteained õhus ka südame- ja veresoonkonna haiguseid, vähki, enneaegset sünnitust või väikest sünnikaalu, samuti laste arengulisi häireid. Ka Eestis läbi viidud uuringud kinnitavad õhusaaste ja mitmete eelpool mainitud haiguste seost.“

Värskeima õhusaaste uuringu järgi on tervist kahjustavad osakesed meie poolt sisse hingatavas õhus viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt vähenenud. Samas on nii Tallinnas kui teistes linnades reostuse allikatena endiselt esikohal liiklus ja ahiküttega majapidamised.

„Tallinna õhus on kõvasti vähenenud väävel- ja lämmastikdioksiidi osakaal. Läheneme juba peaaegu alumisele piirimäärale,“ rääkis Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi- ja kliimaosakonna juhataja Erik Teinemaa. „See toimub eeskätt tänu autotehnoloogiate paranemisele, tänu millele väheneb ka sõidu käigus tekkivate heitmete hulk.“

Tallinna abilinnapea Madle Lippuse sõnul ei ole Tallinna puhul õhu puhtus kõige suurem probleem. “Kõige suurem mure on meil siin müra,” lausus ta. “Need kaks on muidugi tihedalt omavahel seotud ja tegevused, mida me nii müra kui õhusaaste vähendamiseks teeme, on tegelikult väga sarnased ja nendega toimetame ka edaspidi. Me töötame juba aasta ja tegelikult veelgi rohkem selleks, et edendada säästvaid liikumisviise – nii jalgsi kui rattaga sõitmist, aga ka loomulikult ühistranspordil on väga oluline osakaal.”

Üldiselt mõjutab inimeste tervist ja õhu kvaliteeti kõige rohkem kohtküte. Tallinnas on suurim liiklussaaste mõju. Kümne aasta võrdluses on asi Tallinnas paranenud kolmandiku võrra. Tervisemõju kaotatud eluaastatena on vähenenud 29 protsenti.

“Aga mida me kõige rohkem terviseuuringutes kasutame, on ühelt poolt sellised väikesed osakesed, natuke suuremad on siis peenosakesed ja siis natuke väiksemad on eriti peened osakesed – neid on siis kõige rohkem seostatud erinevate tervisemõjudega. Kui nad tulevad näiteks auto sumbutist välja või nad tulevad välja siis kuskilt küttekoldest ja korstnast, siis nad on algselt ainult mõne või siis mõnekümne nanomeetri suurused,” kõneles uuringu juht Hans Orru.

Tallinnas on kolm õhu mõõtejaama. Nendega on meie õhku seiratud juba ligi kolmkümmend aastat. Pealinn jätkab kõigi valdkondadega, mis tagavad meie õhu puhtust.

Naastrehvide kasutamine saastab õhku

Kui me hakkame kasutama rohkem elektri- ja vesinikuautosid, siis peaks õhusaaste osakaal Teinemaa sõnul veelgi vähenema. Prognooside kohaselt ennustatakse seetõttu ka liiklusest tekkivate heitgaaside hulga jätkuvat koomale tõmbumist. Samas on teisi heitmeid, mille osakaal endiselt kasvab ühes autostumise süvenemisega meie riigis ja linnades.

„Sõidu käigus vallanduvad teekatte ja rehvide küljest kahjulikud peenosakesed, mida me liikluse kõrval elades ja seal toimetades pidevalt sisse hingame,“ selgitas teadlane. „Meid mürgitav teetolm on aga proportsionaalses vastavuses sõidukite arvuga liikluses.“

Teinemaa hinnangul pole ette näha ka selle saaste vähenemist, sest eestlaste armastus autode vastu pigem kasvab kui kahaneb. Soovides meie kõigi ühiselt kasutatava õhu saastamisse vähem panustada, siis tasub talvel naastrehvidele kindlasti lamellrehve eelistada. Nimelt tekitavad naastrehvid selliseid heitmeid eriti intensiivselt.

„Liiklusega seonduvate heitmete kahanemine oli selgelt näha 2020ndal ehk koroonaastal,“ kinnitas teadlane. „Peale liikumispiirangute vähenemist on jälle väikest tõusu näha.“

Lisaks annavad Teinemaa sõnul õhusaastesse oma panuse ka pealinna ahjud. Seda eriti piirkondades, kus toimub massiline koha peal kütmine – nagu näiteks Nõmmel. „Sisuliselt kõikides kohtkütte piirkondades heidetakse õhku suuremates kogustes bensopüreeni. Samuti nõnda nimetatud musta süsinikku. Tavakeeli lihtsalt tahma.“

Teinemaa sõnul saaks küttesüsteemide moderniseerimise ja ahjude välja vahetamisega saastet õhus ka kiiresti vähendada. Samas pole asjade selline käik teadlase hinnangul väga realistlik, kuna enamasti toimuvad taolised protsessid aeglasemas tempos. Pole ju enamikel inimestel juba majanduslikul põhjustel võimalik asjasse oma panust anda, eriti veel praegustel aegadel.

Euroopas hukkub õhusaaste tõttu 300 000 inimest aastas

Õhukvaliteedi uuringut juhatanud Tartu Ülikooli keskkonnahoiutervise professor Hans Orru kinnitas, et viimase kümne aasta jooksul on õhu kvaliteet nii meie linnades kui riigis ülepea paranenud. Samas on teadlase sõnul ikka veel tegemist tõsise probleemiga. Tuleb teadvustada, et üle Euroopa sureb õhusaaste tagajärjel igal aastal üle 300 000 inimese. Eestis on rahvusvahelised kokkulepped küll täidetud ning õhk võrreldes mõnede teiste Euroopa ja maailma riikidega tunduvalt puhtam. Ometi põhjustavad organismi mürgitavad ja nõrgestavad heitmed ka siinsetele inimestele probleeme.

„Kõik teavad, et õhusaaste põhjustab hingamisteede haiguseid. Vähem teadvustatakse muid riske,“ rääkis Orru. Uuringute andmetel tekitavad heitmed ja saasteained õhus ka südame- ja veresoonkonna haiguseid, vähki, enneaegset sünnitust ja väikest sünnikaalu, samuti laste arengulisi häireid. Halb õhu kvaliteet põhjustab ka neurodegeneratiivseid haiguseid nagu Alzheimeri tõbi. Samuti diabeeti, artriiti ja neeruhaiguseid, kõrva- ja silmaprobleeme, vaimse tervise hädasid jms. Ka Eestis läbi viidud uuringud kinnitavad õhusaaste ja mitmete eelpool mainitud haiguste seost.

„On raske leida tõvesid, mis õhusaastega seotud ei oleks,“ kinnitas Orru. Tema sõnul väheneb tallinlaste eluiga sisse hingatavate heitmete ja toksiliste ainete tõttu keskmiselt 1,1 aasta võrra. Kõik oleneb muidugi ka individuaalsetest eripäradest – mõni on tugevama organismiga ja suudab saaste halbadele mõjudele vastu pidada. Teisele on heitmed viimaseks piisaks karikas, mis tõsise haigusliku protsessi vallandavad.

Tervise valdkonnas uuritakse kõige rohkem peenosakesi. Samuti maalähedast osooni, lämmastikdioksiidi, vääveldioksiidi, erinevaid raskemetalle, orgaaniliseid saasteaineid nagu benseen jne. Nii näiteks paikneb Tallinnas kolm linnaõhu seirejaama, mis kuuluvad ka riiklikusse seirevõrgustikku ja mõõdavad linna erinevate piirkondade õhukvaliteeti. Õismäel asuvas seirejaamas mõõdetakse peamiselt magalarajoonile iseloomulikku õhusaastet. Põhja-Tallinna oma iseloomustab jällegi tööstus- ja kohtkütte piirkonna õhu seisundit. Lisaks paikneb seal läheduses ka oluline raudteesõlm. Kolmas seirejaam asub aga Liivalaia tänaval ja seal mõõdetakse õhukvaliteeti tiheda liiklusega kesklinna piirkonnas.

„Kui mingis osas on näha õhupuhtuse paranemist, siis näiteks maalähedase osooni kahjulik mõju on meil aastatega pigem kasvanud,“ rääkis Orro. Tema sõnul tõuseb sellise saaste osakaal eeskätt kuumadel suveperioodil, mis ka Eestis viimastel aastatel üha intensiivsemaks muutuvad.

Oodata on piirnormide karmistumist

Lisaks linnaolmes toimuvale tekitab õhusaastet ka tööstus, põllumajandus ning metsatulekahjud. Kahjulikud ained jõuavad organismi siis, kui nad on piisavalt pisikesed. Näiteks õietolm jääb ninasõõrmetesse kinni ja me aevastame selle endast lihtsalt välja. Väiksemad osakesed pääsevad aga bronhide kaudu kopsudesse. Kui tegemist on eriti peente heitmetega, siis võivad need pääseda koguni vereringesse ja ajju.

„Pideval kokkupuutel saastunud õhuga võib olla krooniline mõju. See suurendab näiteks selliste haiguste tekkimise riski nagu astma,“ rääkis teadlane. „Mõnikord toimub aga ka lühiajalisem kokkupuude kõrgema saasteainete sisaldusega. Ka see mõjub tihtipeale just krooniliste hädadega haigetele. Näiteks saab astmaatik ootamatult intensiivistunud saaste tõttu astmahoo või südame- ja veresoonkonnahaige insuldi.“

Orro sõnul teame praeguseks hetkeks ilma igasuguste kahtlusteta, et õhusaaste on inimeste tervisele äärmiselt ohtlik. „Maailmas on valminud üle 40 000 uuringu, mis seda kinnitavad. Ka Eestis on sel teemal juba kümneid uuringuid läbi viidud ja avaldatud. Järgmise aasta alguses avaldatakse ka uus inimarengu aruanne, kus räägitakse samuti õhusaastest.“

Teadlase sõnul on oodata ka saasteainete osakaalu piirnormide karmistamist Euroopa liidu poolt. Lisandub ka kohustus mõõta mõningate selliste ainete sisaldust õhus, mida varasemalt tegema ei pidanud. Lõppkokkuvõttes vähendab see aga kulutusi, mida inimeste terviseprobleemide lahendamiseks muidu teha tuleks.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.