"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Arst: igal aastal sünnitab sada kuni sada kakskümmend HIV-positiivset naist täiesti terve lapse. Haiguse võivad edasi anda need, kes ravimeid ei võta (1)
02. detsember 2022
Foto Mats Õun

„Tänavu on sündinud üks HIV-positiivne beebi,“ rääkis Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise vanemspetsialist Iveta Tomer. „Vahepeal ei sündinud aastaid ühtegi nakatunud last, aga viimastel aegadel on hakanud üksikuid juhtumeid lisanduma. Selle tingivad eeskätt emad, kes millegipärast HIV-ravisse ei usu ja rohtusid lausa kardavad.“

HIV-positiivsetest sünnitajatest räägitakse üldiselt vähe. Ometi on tegemist inimgrupiga, keda arstid pidevalt jälgivad ja abistavad. Kardetud viiruse kandjaid hoitakse erilise meditsiinilise tähelepanu all, et 2000ndatel kontrolli alt väljunud epideemiast võitu saada. Ehkki aastate jooksul on suudetud viiruse massilisele levimisele piirid seada ja nakkuse hoogu enam kui poole võrra vähendada, siis oleme koos Läti ja Maltaga endiselt HIV-leviku osas Euroopa mustadeks lammasteks jäänud.

„Tänavu on sündinud üks HIV-positiivne beebi,“ rääkis Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise vanemspetsialist Iveta Tomer. „Vahepeal ei sündinud aastaid ühtegi nakatunud last, aga nüüd on hakanud üksikuid juhtumeid jälle lisanduma. Selle tingivad eeskätt emad, kes millegipärast HIV ravisse ei usu ja rohtusid lausa kardavad. On nakatunuid, kes räägivad, et seda haigust polegi tegelikult olemas. Nii ei võtagi nad välja kirjutatud ravimeid. Kahjuks sünnib sel puhul aga tunduvalt suurema tõenäosusega ka haige laps.“

Nakkuse edasi kandumise võimalus väheneb spetsialisti sõnul õige ravi korral üle 99%-i. Meditsiinilise sekkumiseta on pilt paraku hoopis teine.

Korduvad nakkusega sünnitajad

“Kui HIV-positiivne naine ei võta ravimeid korrektselt ja arstidel viiruskoormuse üle kontroll puudub, siis on ka lapsel kõrge nakatumisoht,“ rääkis Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinikus töötav Kersti Kink. „Nakkuse edasi kandumise võimalus on sellisel juhul üle 35%-i.“

Doktor Kinki sõnul sünnitab Eestis keskmiselt 100 kuni 120 HIV-positiivset rasedat aastas. Valdavalt sünnivad neil terved lapsed, sest rasedatele pakutav ravi on muutunud tõeliselt efektiivseks.

„Ka uute HIV-positiivsete rasedate arv on tunduvalt vähenenud,“ rääkis Kink. „Stabiilsena hoiavad nende hulka korduvad nakkusega sünnitajad.“

Esimene HIV-positiivne beebi sündis Eestis millenniumi aegu, kui epideemia kontrolli alt väljumist alles hakati teadvustama ja mingeid meetmeid veel HIV-positiivsete sündide ennetamiseks ei olnud. Praeguseks on meil ilmale toodud kokku 64 kurikuulsasse veretõppe haigestunud last. Ometi on tänapäevase ravi abil võimalik üsna rahulikult edasi elada. Ka millenniumil sündinud HIV-positiivne beebi on kasvanud kenasti hakkama saavaks kodanikuks.

„Tänapäeval on kõik HIV-positiivsed inimesed elukestval viirusevastasel antiretroviirusravil ja peavad igapäevaselt ravimeid võtma,“ rääkis Kink viirusevastase võitluse praktikast. Arsti sõnul on sellel nakkuse leviku ärahoidmisel ülitähtis roll, seetõttu võimaldab riik ravi kõikidele nakatunutele. Kui HIV-positiivne naine jääb beebiootele, siis hakkab teda lisaks nakkusarstile jälgima ka günekoloog.

„Ravi eesmärgiks on organismi haaranud tõbi kontrolli all hoida,“ rääkis Kink. „Kui viiruse hulk jääb alla määratava piiri, siis pole haigestunud inimene enam nakkusohtlik. Sama kehtib ka HIV-positiivsete rasedate kohta.“

Arsti sõnul oli viirust kandvatele naistele varasemalt ette nähtud keisrilõige, aga tänapäeval on lubatud sünnitada vaginaalsel ehk täiesti tavapärasel teel. Ainult rinnapiimaga toitmine ei ole haiguse edasikandumise võimaluse tõttu lubatud.

„Tegelikult ei erine HIV-positiivne rase mitte millegi poolest nakkuse osas negatiivsetest lapseootajatest. Rinnapiimaga toitmine välja arvatud, kuna see tekitab haiguse edasi kandmise riski,“ kinnitas Kink.

Nakkust avastatakse üha vähem

Täna tähistati ka üleilmset AIDSi vastu võitlemise päeva, millisel puhul jagas Eesti HIV-positiivsete võrgustik temaatilisi rinnalinte. Koguneti ka ministeeriumide ühishoone ette solidaarsusküünlaid süütama.

Aastatel 1988–2021 diagnoositi HIV Eestis kokku 10 351 inimesel, kelle hulka kuulub 6911 meest ja 3440 naist. HIV-i nakatumine on Eestis langustrendis, kuid nii riik kui meditsiinisüsteem peavad seda endiselt tõsiseks rahvatervise probleemiks. Eelmisel aastal diagnoositi Eestis 125 uut HIV-i juhtu. Euroopa Liidus oli Eesti uute nakatunute arvu poolest 2020. aastal teist aastat järjest Malta ja Läti järel kolmandal kohal.

Üha vähem on uusi juhtumeid noorte hulgas, tõusnud on aga 30-39 aastaste nakatunute osakaal. Viimaste aastate statistika näitab, et HIV ei ole enam kitsa riskigrupi haigus, vaid sellesse võib nakatuda igaüks sõltumata soost, haridusest, seksuaalsest orientatsioonist. Raseduse ajal HI-viiruse diagnoosimist jääb samuti aasta-aastalt üha vähemaks. Tänavu on selle statistika osas jõutud koguni madalaimasse punkti, kus me epideemia puhkemisest saadik oleme olnud. Näiteks 2012. aastal avastati 18 HI-viirust kandvat rasedat, mis moodustas 18%-i kõigist tol aastal kindlaks tehtud nakatunutest. Tänavu tuvastasid arstid aga ainult 2 sellist juhtu. See teeb 4% kõigist esmakordselt avastatud nakatunutest.

„Olukord on juba pikemat aega stabiilne, aga see ei tähenda, et me HIV-viirust alahinnata võiksime,“ ütles HIV ja AIDSi vastase võitluse pikaaegne eestvedaja Nelli Kalikova. „Praegu varjutab koroona kõik muud haigused, aga tegelikult on ka HIV-viirus endiselt täiesti olemas. Igal aastal tuleb juurde ka uusi nakatunuid.“

Kalikova tunnustas meie meditsiinisüsteemi selle eest, et kõik, kellel nakkus tuvastatakse, saavad ka tõepoolest head ravi. See omakorda aitab viirust kogu riigis kontrolli all hoida. Samas toonitas arst ja aktivist, et ehkki korrektse ravi korral võib inimene normaalse ja pika elu elada, tähendab see siiski pideva meditsiinilise toe vajadust.

„Tegemist on siiski haigusega, mis tekib mõnevõrra korrapäratu elu tagajärjel,“ nentis Kalikova. „Üheöösuhete, turvaseksi eiramise ja muu sellise tõttu. Seepärast tasub edendada ka seksuaalkasvatust. Just ettevaatamatus ja hooletus võivad viia nakkuseni. Kuigi ravi on hea ja tulemused julgustavad, siis teeb see elu ikkagi keeruliseks. Saabub ju aeg, mil inimene tahab luua peret ja saada lapsi. Kuigi see kõik on võimalik, tuleb siiski teha võrdlemisi suuri pingutusi ja olla pideva meditsiinilise jälgimise all, et lapsed sünniksid tervena ja HIV-nakkus ei leviks.“

Enamasti ei põhjusta HIV mingeid kaebusi ja sageli võib haigus aastaid segamatult organismis paljuneda, hävitades aegamisi immuunsüsteemi rakke. Ilma ravita võib HIV-i viimases staadiumis välja kujuneda omandatud immuunpuudulikkuse sündroom HIV tõbi ehk AIDS.

„Inimesed, kes ise oma nakatumistest ei tea, on ka potentsiaalsed nakkusallikad,“ tõdes TAI nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise vanemspetsialisti Iveta Tomera. „Ainsaks võimaluseks teada, kas ollakse nakatunud või mitte, ongi testimine.“  

HIV-testimist on võimalik teha anonüümsetes kabinettides, oma perearsti juures ning eriarstide juures. Lääne-Tallinna Keskhaiglas asub anonüümne HIV-testimis- ja nõustamiskabinet nakkuskliiniku polikliinikus aadressil Paldiski mnt 62, olles avatud E-R 08.00-15.30.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

repliigi korras
2. dets. 2022 18:17
Koolides algas HPV-vaktsineerimine. Papilloomiviiruse vastane HPV-vaktsiin on mõeldud emakakaelavähi ennetamiseks. 12–14-aastaseid tüdrukuid vaktsineeritakse seetõttu, et noor inimene ei nakatuks viirusega. Vaktsineerimisest on just selles vanuserühmas kõige enam kasu, sest üldiselt ei ole selles eas inimesed veel viirusega kokku puutunud. https://novaator.err.ee/1608808192/gunekoloog-eestis-voiks-olla-hpv-vaktsineerituid-rohkem