"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
video Eurosaadik: Euroopa Liidu direktiiv on andnud ametiühingutele tuule tiibadesse, kasutage see elamisväärse miinimumpalga nõudmisel ära (3)
02. detsember 2022

„Olulised muutused on tulnud ja ametiühingutel on tuul tiibades,“ ütles eurosaadik ja EL miinimumpalga direktiivi raportöör Agnes Jongerius. „Valitsus on sunnitud tegutsema, ametiühingutega konsulteerima ja käima Brüsselis ette näitamas, mida teha plaanitakse. Nautige oma mugavamat positsiooni. Valitsus peab nüüd ametiühingutelt küsima, mida tegema peaks.“

Euroopa Liidu parlamendi poolt vastu võetud uus direktiiv näeb ette, et kõigil EL töötajatel oleks elamisväärne miinimumpalk, mis tähendab vähemalt poolt keskmist palka ja suuremat hõlmatust kollektiivläbirääkimistega. Kõigil liikmesriikidel on aega kaks aastat, et esitada Brüsselis enda arengukavad selle kohta, kuidas nimetatud eesmärgid plaanitakse saavutada. Jongerius soovitas selleks hakata koostama nimekirja erinevatest soovidest ja eesmärkidest.

Riigikogu liige Jaak Aab märkis täna toimunud miinimumpalga teemalisel paneeldiskussioonil, et miinimumpalga eest seisma pidavate ametiühingute käsi pole Eestis just kõige paremini käinud. „Meil oli selline kapitalismi suundumine, kus kõik tahtsid olla kauboikapitalistid,“ ütles ta. „Teine põhjus on, et meil on olnud väga parempoolsed erakonnad võimu juures. Valitsus on öelnud, et see pole nende asi ja ametiühingud leppigu miinimumpalga osas omavahel kokku. Ametiühingud on nüüd tublimad olnud, aga see palgatase on ikkagi väga madal.“

EAKL juhatuse esimees Jaan-Hendrik Toomel nentis, et selliste läbirääkimiste osas on Eestis kogemust vähem kui olla võiks. „Ametiühingute jaoks on see muidugi väljakutse, et kui selline sotsiaalne dialoog ja kollektiivlepingud ei ole olnud fookuses ning kui seal ei ole olnud ambitsioonikaid ja selgeid põhimõtteid, siis me peame hakkama mõtlema, et kuidas siis selleni jõuda, kuidas neid eesmärke täitma hakata,“ lausus ta. „Me peame vaatama otsa ka ametiühingute haldusvõimekusele. Soovid peavad kuidagi transformeeruma konkreetseteks tegevusteks ja konkreetsetel tegevustel peab olema suurem kate või haldusvõimekus.“

Eestis on täna kahetsusväärselt vaid kaks suuremat sektorilepingut

Aab märkis, et praegu on hea võimalus kõigil erakondadel eelmainitud soovide ja eesmärkide nimekiri enda valimisplatvormi kaasata. „Nad peaksid oma lubaduste platvormi vähemalt need põhimõtted sisse võtma, et siis kunagi saab olema tõenäoliselt nii valitsuse kui seadusandja tugi nendel muudatustel, mis aitaks selle soovide nimekirjaga edasi minna,“ rääkis ta.

Jongerius rõhutas, et eri riikides on rahva sotsiaalne taust ja ajalugu erinev. „Iga liikmesriik peaks mõtlema, mis on loogiline järgmine samm,“ ütles ta. „Kahe aastaga loomulikult ei hüpata kollektiivsetes lepingutes 20 protsendi pealt 80 protsendi peale. Tuleb ausalt olukorrale otsa vaadata, näha mis takistab ja seda olukorda remontida. Tööandjatega peab samuti rohkem rääkima. Direktiivi kokku pannes oli palju vastuseisu just neilt. Vaadake ka ringi, mis teistes riikides tehakse.“

Toomeli sõnul on Eestis täna kahetsusväärselt vaid kaks suuremat sektorilepingut – tervishoid ja ühistransport. „Need lepingud on läbi aastate pikalt sõlmitud ja neid uuendatakse,“ rääkis ta. „Seal on hea kogemus sellist sotsiaaldialoogi pidada ja on olnud katseid seda ka teistes sektorites teha. Edasiminekuid natukene on, aga me loomulikult tahaks näha, et need oleksid suuremad. Tööandjatele võiks see ka olla väga kasulik. Aitab majanduskeskkonda korrastada ja hoida silma peal,  et kõik toimiks ausalt ja mängureeglid oleks turuosalistele samad. Meil on vaja õppida nendelt kellel on see kogemus olemas. Tuleb toetada võimalikult palju neid kellel on potentsiaal selliseid lepinguid tulevikus sõlmida.“

Aab märkis, et sotsiaaldialoogis on alati kaks poolt ja antud juhul on nendeks peamisteks poolteks ametiühingud ja tööandjad. „Tegelikult Tööandjate Keskliit jutustab juba umbes 20 aastat, et ametiühing on nõrk ja erinevates sektorites on liiga vähe liikmeid, et töötajaid esindada,“ lausus ta. „Mina ei tähtsustaks seda liikmete arvu, see võib kasvada, aga kui esindus on olemas, siis on täiesti loogiline, et see ametiühingu esindus võib kõigi töötajate nimel rääkida. Nii on ka seadustes kirjas.“

Ametiühingute ja tööandjate haldussuutlikus vajab turgutamist

Toomel tõi ühe vajaliku sammuna välja lisaressursside paigutamise ametiühingute ja tööandjate haldussuutlikusse. „Me hakkame ka järjest rohkem nüüd tähelepanu pöörama sellele, kuidas tuua rohkem ressurssi sotsiaalpartneritele selleks, et nad suudaksid enda esinduslikkust tõsta,“ lubas ta. „Läbirääkimiste laua taha on kõigil võimalik tulla – nii tööandjatel läbi Tööandjate keskliidu kui töötajatel läbi ametiühingu. Seni kuni see huvi pole suurem, on kõige esinduslikum ikkagi ametiühing ja läbirääkimisi peavad kõige esinduslikumad.“

Jongerius lisas, et uus direktiiv annab ametühingutele tugeva aluse, millel seista ning oma soove ellu viia. „Olulised muutused on tulnud ja ametiühingutel on tuul tiibades,“ ütles ta. „Valitsus on sunnitud tegutsema, ametiühingutega konsulteerima ja käima Brüsselis ette näitamas, mida teha plaanitakse. Nautige oma mugavamat positsiooni. See ei tähenda muidugi, et kõik oleks nüüd väga lihtne, aga ametiühingud on õige asja eest väljas. Te ei jää arengule jalgu ja olete osa progressist. Valitsus peab nüüd ametiühingult küsima, et mida tegema peaks.“

Ka Toomel märkis, et eesmärk on edasi liikuda ning küsimus on vaid selles, kas hea või halvaga. „Streigijõud on üks tööriist meie tööriistakohvris, nii nagu me oleme öelnud ja nii nagu see ka ajalooliselt on,“ toonitas ta. „Nüüd on vähemasti valik, et kas hea või halvaga. Enne olid mõlemad keerulisemad, aga ilmselt nüüd on mõlemaga lihtsam. Me peame väga selgelt ka ise julgema välja öelda, mida me tahame ja mitte olema liiga tagasihoidlikud selles osas. Kuna see initsiatiiv on tulnud Euroopa Liidu tasemelt, siis peame me kontrollima ka mida meie valitsus raporteerib.“

Kõige olulisemaks muutuvad sektoriülesed kollektiivlepingud

Aab avaldas samuti heameelt selle üle, et ametiühingule on antud korralik tugi, mille najale toetuda. „Tänu Euroopa liidule on võimalik nüüd need soovid ja nõudmised uuesti lauale panna, sest ametiühing on rääkinud ju väga palju sellest, et kuidas võiks suurema hõivatuseni kollektiivlepingutes jõuda ja kuidas alampalgaga edasi minna,“ lausus ta. „Aga kindlasti tubli töö, nii komisjoni kui parlamendi poolt, kes on nüüd sõnastanud ära need põhimõtted, millega ametiühing saab oma soove põhjendada. See ei ole niisama, et meie siin tahame midagi. See on üle-euroopaline kokkulepe, mis puudutab töötajate kaitset, õigusi, alampalka jne. Tööandjad ja valitsus peavad otsa vaatama, millise kiirusega ja millega edasi liikuda saab.“

Toomel rõhutas, et kõige olulisemaks muutuvad sektoriülesed kollektiivlepingud. „See kuidas sõlmida kollektiivlepinguid väga väikestes kollektiivides on suur probleem kõikides euroopa riikides,“ nentis ta. „Majandusmudel läheb sinna poole ja ettevõtte tasandil kollektiivlepingut sõlmida jääbki raskeks. Seda olulisemaks muutuvad sektoriülesed kollektiivlepingud. Lepitakse kokku miinimumstandardid, mille riik kohandab kogu sektorile. Tugevamad ettevõtted saavad ettevõttetasandil kollektiivlepinguid veel sinna peale ehitada.“

Eesti töötaja väärib täpselt samasugust kohtlemist nagu Euroopa keskmine töötaja

Tervise- ja tööminister Peep Peterson kinnitas, et Eesti töötaja väärib täpselt samasugust kohtlemist nagu Euroopa keskmine töötaja. „Küsimus on selles, kas tööandjad ja ametiühingud saavad ise kokkuleppele millises ajaraamis õnnestub seda direktiivi rakendada – see oleks ideaalne,“ märkis ta. „Aga kui see ei õnnestu, siis ma arvan, peab olema valitsusel seda mehisust öelda, et vaadake, te ei saanud hakkama, me teeme ise. Me anname lihtsalt selle läbirääkimisruumi, aga see ei saa lõppeda mitte millegagi.“

Peterson rõhutas samuti, et läbirääkimisi tuleb jõustada ja selleks on erinevad moodused. „Kui see ei ole streik, ja miinimumpalga saaja täna ei ole streigi osas kõige enesekindlam grupp Eesti ühiskonnas, siis tuleb seda jõustuda teiste vahenditega, milleks on poliitiline tugi,“ selgitas ta. „Selle pealt saab kõndida realistliku tulemuseni. Me peame leidma ühiskonnas aktsepteeritava tempo, selle soovitud taseme saavutamiseks.“

Peterson lisas veel, et tööandjate motivatsiooniga peab samuti tegelema. „Ma olen nõus, et kui tööandjatel ei ole ideid, siis vähemalt meie poolt peab neid ideid tulema ja mõned on ka lauale juba saanud,“ ütles ta. „Näiteks välistööjõu sektorisse lubamine võiks olla kollektiivlepingu küsimus. Peame liikuma riigi kvoodisüsteemilt ümber valdkonna kvoodisüsteemile, kus lepitakse kokku palk ja siis lubatakse palgale ka välistööjõud.“

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

differents
3. dets. 2022 13:47
Miinimumpalga tõus tähendab ka seda, et tõusma peavad ka teised palgad, sest muidu saavad oskustöölised ja abitöölised võrdselt palka.
Minu Arvamus
2. dets. 2022 19:58
Euroopa Liidu parlamendi poolt vastu võetud uus direktiiv näeb ette, et kõigil EL töötajatel oleks elamisväärne miinimumpalk, mis tähendab vähemalt poolt keskmist palka . . . , aga ka keskmine pension peab olema siis vähemalt miinimumpalk, sest kuidas saab see olla siis elamisväärne?
tallinnast
5. dets. 2022 11:20
Eks selle keskmise palga numbriga jätkub ikka trikitamine. Miks ei võeta vähemalt kasutusele enam iseloomustavat keskmise mediaanpalga suurust? Meil räägitakse keskmisest pensionist 704 EUR, kuid ei avaldata, milline tuleb keskmine mediaanpension. Veel oleks ju selgem, kui avaldataks pensionide suurused detsiilide kaupa. Aga seda ei või ju üldse teada!