"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Pöördumine: ametiühingud, erialaliidud, tööandjad ja arstid nõuavad eestlaste laguneva tervise päästmist (17)
02. detsember 2022
Mait Palts Foto Albert Truuväärt

„Tahtsime probleemi veel valimiste eel lauale tõsta,“ ütles Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Peadirektori sõnul on maksusooduste vajadustest juba mitu aastat räägitud, aga riik pole ettevõtjate poolt pakutud lahendusi näiteks töötajatele pakutavate terviseteenuste maksusoodustuste näol seni arvestanud. „Paistab, et seni on riiklikud prioriteedid olnud mujal.“

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda allkirjastas täna koos 16 suure ühiskondliku kaaluga vabaühenduse ja erialaliiduga algatuse inimeste kiiresti halveneva vaimse ja füüsilise tervise päästmiseks. Liidud soovivad riiklike terviseedenduse toetamise reeglite ajakohastamist, et tööandjad saaks ise rohkem inimestesse investeerida.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhi Mait Paltsi sõnul näitavad mitmed hiljutised uuringud, et nii koroonaviiruse pikaajalise mõju kui ka elustiilihaiguste tõttu kannatavad eestlased enneolematult palju füüsilise ning vaimse tervise hädade käes. „Tegu on kestva ja süveneva epideemiaga, mis on kurnav nii inimestele endile kui ka pärsib otseselt Eesti majandust,“ rääkis Palts. Tema sõnul käib töötajate vaimne tervis kiiresti alla, mida kinnitavat ka liidu poolt läbi viidud uuringu tulemused.

Nimelt selgus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt 2022. aasta suvel läbiviidud küsitlusest, et 82% tööandjatest tunnetab töötajate vaimse tervise seisu halvenemist ning 65% on märganud füüsilise tervise langust viimase aasta jooksul.

„Tahtsime probleemi veel valimiste eel lauale tõsta,“ kinnitas Palts. Peadirektori sõnul on asjast juba mitu aastat räägitud, aga riik pole ettevõtjate poolt pakutud lahendusi näiteks töötajatele pakutavate terviseteenuste maksusoodustuste näol seni arvestanud. „Paistab, et seni on prioriteedid olnud mujal,“ nentis Palts.

Psüühikahäiretest tingitud töövõimetushüvitised mitmekordistunud

Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liidu juhatuse liige Ave-Gail Kaskla-Kuprys toonitas, et töövõime vähenemise peamine diagnoos on psüühika- ja käitumishäired, mis moodustavad kolmandiku kõikidest töövõime vähenemistest. Just keerulised ajad on viinud tema hinnangul inimesed nii kaugele, et ka nende tervis on halvenenud.

„Psüühikahäiretest tingitud töövõimetuse hüvitamisele kulunud summa on mitmekordistunud,“ rõhutas spetsialist. 2021. aastal diagnoositi Eestis psüühika- ja käitumishäireid enam kui 93 000 juhul, mis tähendab, et igal aastal on lisandunud üle 5000 haige inimese. Ravimata jäänud psüühikahäirete tõttu vajab täiendavat abi 200 000 inimest aastas. Psüühilisi raskusi on aasta jooksul aga lausa neljandikul inimestest, kusjuures otsesed ja kaudsed kulud Eestis on hinnanguliselt 2,8% SKP-st. See teeb ligi 600 miljonit eurot.

Samas rõhutas Kaskla-Kuprys ka seda, et suur osa eelmainitud probleemidest on tegelikult ennetatavad.

“Koroona-aastatel tõusid vaimse tervise probleemid teravalt esile ning nendega tuleb hakata kohe ja reaalselt tegelema,“ toonitas ta. „Rõhk peaks olema ennetusel, sest kui inimene juba suunatakse kliinilise psühholoogi juurde, on tegu tõsisele probleemile reageerimise, mitte aga enam tervislikuma ja ka ühiskonnale soodsama ennetusega.“

Tema sõnul saaks tööandja panustada psühholoogi ja nõustaja teenuse pakkumisega, samuti vastavate programmide ja teemapäevade läbi viimiseks. Luua tuleks ka aktiivseks eluviisiks soodus keskkonda. Kriisinõustaja sõnul väheneks sellisel juhul ka surve kliinilistele psühholoogidele.

„Vaimse tervise hoidmine ei ole lisakulu, vaid abistav meede tootlikkuse ja tulemuslikkuse suurendamiseks,“ leidis Kaskla Kuprys. Seepärast leiab ta ka, et riigi poolt pakutavat terviseedenduse soodustust tuleks oluliselt laiendada.

„Riik peaks soodustama tööandjate võimalusi ise panustada ennetusse, näiteks pakkuda inimestele vanemluse- ja vaimse tervise esmaabi programme. Arvestades, et kliiniliste psühholoogide arv on äärmiselt piiratud, peaks olema tööandjal võimalus kasutada samaväärselt tööpsühholooge, psühholoog-nõustajaid, tõenduspõhiste meetoditega töötavaid psühhoterapeute, kriisinõustajaid ja vaimse tervise õdesid,“ lisas Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liidu juhatuse liige.

Raha säästaksid nii riik kui tööandjad

Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi juhatuse liikme Evelyn Aaviksoo sõnul on riigile ja ühiskonnale selgelt kasulikum, et inimeste tervise eest hoolitsemisse panustavad rohkem tööandjad kui näiteks hiljem haiguste ravimisel Tervisekassa. „Seepärast tuleb tööandjatele anda rohkem võimalusi töötajate heaolu eest hoolitsemiseks. Näiteks soodustada toitumis-, liikumis- ja vaimse heaolu nõustajate kaasamist. Kõik terviseteenused mõjutavad inimeste vaimset ja füüsilist tervist ning läbi selle ka panust kogu majandusse. Välditavad haigused ja traumad langetavad ülemaailmset SKP-d ligi neli protsenti. Iga tööandja poolt oma inimeste tervisesse sihipäraselt kasutatud euro toob selle investeeringu otseselt ettevõttele kuni neljakordselt tagasi,“ rääkis Aaviksoo.

Personalivaldkonna entusiaste koondava Eesti HR Seltsi kaasasutaja ja asepresidendi Sirli Spelmani sõnul tähendab praegune olukord nii igale organisatsioonile kui ka riigeelarvele, et keskmiselt pole iga inimene tööturul mitte üks terve töötaja, vaid kolmveerand või isegi ainult pool. „Tahame, et välditavatest haigustest vaevatud inimeste asemel töötaksid kõigis Eesti organisatsioonides maksimaalselt terved töötajad,“ ütles Spelman.

Tema sõnul on Eestlaste tervena elatud aastad eurostati andmetel ühed euroopa madalaimad. „Naistel jääb see alla 60-aasta, meestel keskmiselt 55 ja pool aastat,“ nentis ta.

Samal ajal toonitas Spelman, et haiguste ennetamisega hoiaks riik kõvasti raha kokku.

 „Üks töötaja tervisesse investeeritud euro toob organisatsioonile tagasi kuni neli korda rohkem raha,“ kinnitas spetsialist. Ärahoitavate haigestumiste kulu katab  kogu ühiskond, seepärast jääb ka muude haiguste raviks vähem ravi.

„Eesti meditsiinisüsteem on surve all ning selle nappe ressursse tuleb säästa,“ toonitas Spelman. „Riik peab selleks senisest märksa enam soodustama töötajate sportimist ja laiemalt terviseprobleemide ennetamist. See peaks olema ka kevadiste valimiste üks võtmeteemasid,“ lisas Spelman.

Tööandjad tahavad panustada

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhi Mait Paltsi sõnul on kasvavatele terviseprobleemidele selged lahendused olemas. „Paljud tööandjad oleks valmis panustama oma töötajate tervisesse omalt poolt praegusest märksa enam,“ ütles Palts.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja küsitluse kohaselt näeb 93% tööandjatest omapoolset tööandjate terviseedendamist kasuliku investeeringuna; 92% arvab, et riigipoolne tervisekulude maksusoodustus võiks olla suurem ning 93% tööandjatest hindab, et suurem maksusoodustus motiveeriks neid rohkem töötajate tervisesse investeerima.

„Praegu kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt on enamik töötajate tervise edendamiseks tehtavatest kuludest käsitletavad erisoodustusena ning maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga, mis ei motiveeri tööandjaid omalt poolt panustama,“ ütles Palts.

„Riik saab soodustada erasektori täiendavaid investeeringuid Eesti inimeste tervisesse, ajakohastades terviseedenduse erisoodustuse regulatsiooni. 2018. aastal loodud süsteemil, millega kvartalis 100 eurot töötaja tervisesse investeerimine on maksuvaba, on ligi 120 000 kasutajat ja nende hulk aina kasvab. See on Eesti üks suuri edulugusid. Inflatsiooni neutraliseerimiseks ja seaduse mõju säilitamiseks on vaja piirmäär tõsta minimaalselt 200 euroni kvartalis, hõlmates ka tervishoiuteenuseid, mis aitavad töötajatel paremini tööhõives püsida. Nii on võimalik maksumaksja raha kulutamata oluliselt suurendada erainvesteeringuid Eesti inimeste tervisesse,“ rääkis Palts.

„Piirmäära suurendamise otsene negatiivne mõju riigieelarvele on minimaalne või sootuks olematu, sest hüvitise pakkumine ja kasutamine on ettevõtjatele vaid võimalus, mitte kohustus. Piirmäära tõstmine motiveeriks tööandjaid aga investeerima ise inimvarasse,“ sõnas Palts.

“Suurem panustamine töötajatesse on organisatsioonidele võimalus, mitte kohustus. Kui kellelgi on võimalik rohkem pakkuda, siis see on positiivne ning seda tuleks toetada. Tänases olukorras, kus paljudel on raske, on oluline, et ettevõtjad töötajate tervist ei unustaks ning aitaksid võimalusel ka niiöelda uue aja probleemidega paremini toime tulla,” ütles Palts.

„Kui tööandjad panustavad senisest rohkem töötajate tervisesse, paraneb inimeste heaolu ning laiemalt ka rahvatervis, mis omakorda vähendab üldisi tervishoiukulusid. Ühe otsese mõjuna saab välja tuua töötaja haiguspäevade vähenemise. Samuti suureneb tervisega seotud teenuste kasutamine ning sealt laekuv maksutulu,“ lisas Palts.

„Ühesõnaga – kui riik ajakohastab seadust ja vähendab terviseedenduse takistusi, siis on tööandjad nõus ise rohkem raha inimestesse investeerima, mis on kogu ühiskonnale oluline võit,“ lisas Palts

Ettepanekud – kuidas Eesti töötajaid paremini hoida

Tõsta tervise edendamiseks tehtavate kulude maksuvaba piirmäära aastas 400lt eurolt vähemalt 800 euroni.

Laiendada terviseedendusteenuste valikut: lisaks praegusele hõlmata Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus olevad teenused (nt. vaktsineerimine, terviseuuringud, vaimse tervise ja tervishoiutöötaja poolt määratud tõenduspõhise ennetuse ja raviga seotud teenuseid ja laiemalt heaoluteenused nagu massaaž).

Vaata täna, 1.12 ühiselt allkirjastatud pöördumise teksti siit.

Töötajate tervise eest võitlemise manifesti käivitasid: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Farmaatsia Selts, Eesti HR Selts, Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liit, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon, MTÜ Peaasjad, Eesti Psühhiaatrite Selts, Psühholoogide Liit, Eesti Töötervishoiuarstide Selts, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, MTÜ Eesti Noored Perearstid.

Statistika – eestlaste vaimne ja füüsiline tervis käib alla

Statistikaameti kohaselt langes Eesti meeste keskmine eluiga 2021. aastal võrreldes eelmise aastaga ühe aasta ja seitsme kuu ning naistel aasta ja nelja kuu võrra.

Eurostati viimase statistika kohaselt on eestlaste tervena elatud aastate näitaja Euroopa üks madalamaid. Eesti naiste tervena elatud eluaastad jäävad alla 60, mis on üle 13 aastat vähem kui Rootsis. Meestel puhul oleme 55,5 aastaga päris edetabeli tagumises otsas, mis on Rootsist näiteks 17,3 aastat madalam.

Koos koroona-aastatega on hüppeliselt kasvanud psüühika- ja käitumishäirete osakaal: psühhiaatrid diagnoosisid 2021. aastal Eestis psüühika- ja käitumishäireid enam kui 93 000 juhul, mis on üle 5000 võrra rohkem kui 2020. aastal. Täiendavat abi vajab aastas 200 000 inimest, kelle psüühikahäired on jäänud ravita.

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringud näitavad, et minimaalseltki ei tegele tervisespordiga umbes kolmandik naistest ja lausa 40 protsenti meestest, kelle tervis seda lubaks.

Kommentaarid (17)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

töökius
11. dets. 2022 17:27
https://www.google.ee/search?q=töökius&ie=UTF-8&hl=et
haigestumine tõi mõistusele
11. dets. 2022 11:57
https://www.nelli.ee/suhted-toonarkomaania-rikub-pereelu-ja-tervise Üheks põhjuseks, miks Eesti mehed tihtipeale juba neljakümnendates eluaastates infarkti või lihtsalt kurnatuse tõttu kõrvu pea alla kipuvad panema, on tänapäeva moehaiguseks saanud töönarkomaania. Peale haigestumist uuesti tööle minnes võttis ta asja ikka tunduvalt tasakaalukamalt ja oli kogunisti oma ülemusele suutnud selgeks teha, et ta ei saa nii palju ületunde võtta, kuna ta on ikkagi pereinimene. Nüüd õnnestub meil isegi nädalavahetustel perega üht-teist ette võtta ja ka mees ise ei ole enam nii väsinud ja stressis kui varem.
privaatsuse hindamine
11. dets. 2022 11:07
See, mille alusel kiputakse sedalaadi revideerimist vältima, seisneb arvamuses, et kui pole midagi varjata, ei pea digijälgede pärast muretsema. Inimesed unustavad ära, et privaatsus on rohkemaks, kui pahategude varjamiseks. Näiteks on vaja privaatsust vaimse tervise hoidmiseks ja selleks, et reguleerida, kellele ja kui palju ma ennast näitan ja avan. https://novaator.err.ee/1608815404/meediaekspert-meediaplatvormide-andmeari-tekitab-uha-enam-torksust (Tööandja on see kõige viimane, kellele oma eraelu avada.)
tuleb tuttav ette
8. dets. 2022 21:40
President Päts kuulutas aastal 1934 eesti rahva haigeks ja teda terveks ta ei kuulutanudki. Kaitseseisukord, tsensuur ja Pätsi diktatuur kestsid Eesti Wabariigi lõpuni. Alles juunikommunist J. Vares-Barbarus kuulutas eesti rahva oma raadioesinemises taas terveks! 2003. aasta 14. septembril Viimsi koolimajas hääletamas käinud president Lennart Meri avaldas arvamust, et Euroopa Liit on tore ning ühinemisele “ei” öelnud inimesed on võimetud oma peaga mõtlema. “Ükski inimene ei lähe elades lollimaks, välja arvatud need, kes ka täna hääletavad tõenäoliselt Euroopa Liidu vastu,” lausus endine riigipea. “Neile võin vaid sügavalt kaasa tunda.” Me ei soovi tagasi minna niisugusesse maailma, kus õiglust määrab sõjavägi ja saatust suuremate riikide ülekaal.
pervertidele teadmiseks
7. dets. 2022 22:10
h tt p s://arileht.delfi.ee/artikkel/51037777/tootaja-voib-oma-tervisliku-seisundi-enda-teada-jatta Seaduse järgi pole töötaja kohustatud tööandjale oma terviseandmeid edastama. Töötaja tervislik seisund kuulub delikaatsete isikuandmete hulka. h tt ps://www.aki.ee/et/eraelu-kaitse/isikuandmed-ja-tootlemine/isikuandmete-liigitus Eriliiki isikuandmete alla kuuluvad enamus selliseid andmeid, mis varasema sõnastuse järgi olid Eestis käsitletavad kui delikaatsed isikuandmed. Nendeks on isikuandmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised andmed (ennekõike sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutised), terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta.
stiilinäitaja
6. dets. 2022 22:52
Edumeelsed ettevõtjad tegelevad töökollektiivis ka genderismi temaatikaga. https://en.wikipedia.org/wiki/Genderism
inff
5. dets. 2022 18:05
Kui töötajal on töökeskkonnas või töösuhetes probleem, millega tööandja ei ole tahtnud tegeleda või pole töötaja hinnangul tegelenud piisavalt, on võimalik saata Tööinspektsioonile vihje (kaebus). Vihje võib saata vabas vormis ning sõltuvalt vihje sisust otsustab Tööinspektsioon, kas teha ettevõttesse kontroll, saata märgukiri, teavitada teisi ametkondi. Vahel võidakse vihje jätta ka kontrollimata. Vihje esitajale tagatakse anonüümsus. Vihjeid töökeskkonna ja töösuhetega seotud õigusrikkumiste kohta saate edastada: telefonil 640 6000 tööpäeviti 9.00-16.30 e-postile vihje@ti.ee h ttps://www.ti.ee/asutus-uudised-ja-kontaktid/kontakt/vihje-saatmine
meedik
4. dets. 2022 19:14
https://arvamus.postimees.ee/3484313/priit-tohver-geide-tervise-raakimata-lugu Seksuaalvähemustel on 1,5 korda suurem tõenäosus haigestuda depressiooni või mõnda ärevushäiresse, 2 – 4 korda suurem tõenäosus sooritada enesetapp (4 – 6 uuemate andmete järgi), samuti on nende seas tõusnud sõltuvusainete kuritarvitamine, söömishäiretesse haigestumine ja probleemid kehapildiga.
uus mõtlemine
3. dets. 2022 22:04
Paljud uuringus osalenud nägid töökohal tehtava töö varjuküljena avatud kontoriga kaasnevat müra, helisevaid telefone, häiritust kolleegide ja ülemustega suhtlemisest või muudest loovasse töösse keskendumist takistavatest teguritest. Kuigi kodukontoris võib olla teiselaadseid segavaid tegureid, siis üldistatult tunnetasid loovtöötajad kaugtöö võimaluste tugevaid eeliseid. Selle uuringu kui ka mitme varasema rahvusvahelise uuringu tulemused peaksid andma tööandjatele ainest mõtlemiseks, kas on mõistlik töötajaid kokku kutsuda kindlal ajal kindlasse kohta tööd tegema. Töö iseloom on aja jooksul tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel. https://novaator.err.ee/636267/tool-kaimine-on-kahjulik-ja-pole-tarvilikki
üks põhjus
3. dets. 2022 20:25
Praegu on esile kerkinud töötusega seotud küsimused. Tööd pole, raha pole ja see tekitab depressiooni. Hea, kui keegi saab aidata, oma firmasse tööle võtta. Kui sellist tuttavat pole, peab nõuandja olema, et oleks mille peale loota. Kui seda pole, käib kõik allamäge. Muuseas, paljud suitsiidid on varjatud. Autoõnnetus või tuleõnnetus võib olla nii mõnelgi juhul suitsiid. https://www.harjuelu.ee/juri-ennet-suhtlemist-peab-oppima-varakult/
ettevõte kui bordell
3. dets. 2022 15:25
Ettevõtjad mõistavad aina enam, et õnnelikus paarisuhtes ja seksuaalselt rahuldatud töötajad on ettevõtte edu pant. Kui kõik ettevõtte töötajad on seksuaalselt rahuldatud ja on õnnelikes paarissuhetes, siis ettevõtte tulemused kasvavad. h ttp s://www.sekretar.ee/uudised/2022/07/06/epp-karsin-on-neljapaevase-toonadala-poolt // h ttps://naine.postimees.ee/7655136/ettevaatust-sellist-tuupi-mehega-ei-taha-ukski-naine-tegemist-teha Selgub, et enamik vallalisi naisi üritab vältida kohtinguid meestega, kellel on üks «viga» küljes. Kohtinguekspert paljastas, et on teatud tüüpi mehi, kellega naised parema meelega kohtamas käia ei taha. Nimelt jätavad naisi külmaks mehed, kes ei oska töö- ja eraelu lahus hoida.
lisaks
6. dets. 2022 22:29
https://novaator.err.ee/1608803863/luhem-toonadal-elavdab-majandust-ja-hoiab-kokku-tervishoiukuludelt
statistika
3. dets. 2022 15:03
Eestis on hinnanguliselt paarkümmend tuhat inimest, kel pole perearsti, kuigi nad võivad samas olla ravikindlustatud. Ravikindlustuseta inimeste täpne arv Eestis ei ole teada. Rahvaarvu ja ravikindlustatud inimeste arvu järgi tuletades oli Sotsiaalministeeriumi andmetel 2021. aasta alguses ravikindlustuseta 64 467 inimest ehk 4,8% elanikkonnast.
hoopis hea bisnis
3. dets. 2022 13:37
https://ari.geenius.ee/rubriik/uudis/koroona-paisutas-erameditsiini-kasumeid-suuremad-tegijad-teenisid-mullu-miljoneid/
vaadaku peeglisse
3. dets. 2022 12:13
h ttps://pealinn.ee/2022/01/20/omikronilaine-on-viinud-perearstid-labipolemise-aarele/ ------------- h ttps://tervis.postimees.ee/term/189652/tookiusamine ---------- h ttps://toidutare.ohtuleht.ee/1070312/evelin-ilves-uskumatuna-tunduv-pilt-tootajate-johkrast-kohtlemisest-meie-ettevotetes-ja-organisatsioonides
värske kraam
5. dets. 2022 17:53
Tervise- ja tööminister Peep Peterson allkirjastas määruse muudatused, millega täiendati kutsehaiguste loetelu posttraumaatilise stressihäire ja muude haigustega, mida põhjustavad töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid. https://www.mu.ee/uudised/2022/12/05/tookeskkonnast-alguse-saanud-vaimse-tervise-probleeme-hakatakse-kasitlema-kutsehaigustena
tööandja kui otsustusvõimetu patsiendi esindaja
2. dets. 2022 18:26
Tervisekassa rahastagu vaid perearste ja nendega seotud eriarstiabi tegevust, lisaks veel erakorralist meditsiini. Erameditsiin hakaku aga tööle turumajanduse põhimõtete järgi. Meditsiini püütakse tuua lisaraha tööandjate abil, mis on nende jaoks ka varjatud sotsiaalmaksu tõus, ja tekitab tööandjates haiglast huvi töötajate eriliiki isikuandmete vastu. Lisaks sotsiaalmaksu maksmisele hüvitatakse töötajate haiguspäevi ja tasutakse töötervishoiuteenuse eest. Vabatahtlik on kõigi osapoolte jaoks tööandja tervisekindlustus ja tööandja poolt valitud psühholoogi külastamine. Tasuta lõunaid aga ole ja ei maksa arvata, et tööandja ei saa teada kus on käidud. Tutvus ja püsileping tähendavad sama ka töötervishoius, kus normaalne arsti-patsiendi suhe on töötaja tööandja tegevuse ja sellega kaasneva andmekaitse probleemide tõttu mõeldamatu. Lisaks võtab töötaja sellist medteenust kui vaimset ja füüsilist käperdamist. Tööandja püüab kõveraid teid pidi saada vastust nendele küsimustele, mida ta ise küsida ei saa.