"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Elisa Firmasid jäljendavad petturid on pühade tulekul taas liikvel (1)
03. detsember 2022
Scanpix

Telekomifirma Elisa juhib tähelepanu, et jälle on liikvel tuttav petuskeem, kus lubatakse ettevõtte nimel tasuta kallihinnalisi auhindu, samas on olemas ka lihtsad viisid, kuidas sarnaseid petuskeeme ära tunda.

Alles sügisel teatas Elisa, et oluliselt on suurenenud erinevad küberründed ja pettused Eesti inimeste suunas. Nüüd jõudis ettevõtte valvsate klientideni juba tuttav petuskeem, mis ei levi tänavu esimest korda. Elisat jäljendaval veebilehel lubatakse võitjale uut iPhone’i, nutitelerit või MacBook Prod. Loosis osalemiseks palutakse sisestada oma pangaandmed, et saadetise postikulu eest tasuda. Elisa infoturbejuhi Mai Krafti sõnul tõuseb küberpättide aktiivsus alati enne suuremaid pühi või sündmuseid ja erandiks pole ka tänavused jõulud.

“Enne pühadeperioodi tasub olla eriti hoolas kõiksugu loosimängude ja tasuta kinkide jagamise osas,” selgitas Kraft. “Juba mitmest ettevõttest on tulnud teateid, et petturid jäljendavad nende veebilehti ja püüavad tasuta auhindadega klientidelt nende panga või krediitkaardiandmeid teada saada. Reeglina rõhutakse sarnastes pettustes alati väga kallitele auhindadele ning ajalisele piirangule, et juhul kui kohe andmeid ei anna, jääd ilma. Kindlasti tasub sarnastest skeemidest hoiatada ka vanemaid ja nooremaid pereliikmeid, kelle puhul on ohvriks langemise risk statistiliselt suurem.”

Elisa loosimängude võitjad tehakse aga alati teatavaks sotsiaalmeediapostituses ja liitumisega seotud looside puhul võetakse kliendiga personaalselt ühendust. Posti teel auhinna kättesaamiseks ei paluta kunagi võitjal saatmiskulusid tasuda.

Telekomifirma rõhutab, et lehed ja rakendused, mis pakuvad midagi liiga head, et tõsi olla, on suure tõenäosusega pettused. Pettuste puhul kasutatakse sageli vigast eesti keelt või halva kvaliteediga pilte ja logosid.

Pahavara levitavad lehed ei kasuta õiget domeeni või puudub aadressiribal nende ees tähis https.

Lisaks üritatakse pahavara tihti levitada kanalite kaudu, mida ettevõtted tavapäraselt reklaamimiseks ei kasuta – näiteks saadetakse kampaaniainfo Messengeris suvalise inimese poolt.

Pettuste ja rünnakute puhul palutakse tihti sisestada kohe lehele minnes andmeid või tõmmata alla rakendus, jagamata seejuures pädevaid selgitusi, miks seda on teha vaja.
Kes soovib lisakaitset, saab aktiveerida Elisa Netivalvuri, mis takistab kliendil sattumast pahatahtlikule veebilehele ning lingile. Bännerile või reklaamile vajutades hoiatab see võimaliku pahaloomuliku sisu eest. Netivalvuri teenus on loodud koostöös ettevõttega Whalebone, kes teeb tihedat koostööd sadade telekomioperaatoritega üle maailma ning haldab reaalajas blacklist’i ehk ohtlike linkide nimekirja.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

temaatik
3. dets. 2022 12:41
https://blog.swedbank.ee/igapaevased-rahaasjad/kuberturvalisus/kaheksa-pohilist-finantspettuse-liiki-ja-kuidas-neid-ara-tunda-i-osa