"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Professor Rainer Kattel Eesti majandus on juba kümme aastat paigal tammunud. Meie tulevik sõltub sellest, kas riik võtab ohjad enda kätte või mitte (2)
04. detsember 2022
Dmitri Povilaitis

„On kriitiline küsimus, kas suudame sõnastada ja ellu viia erinevaid sotsiaalmajanduslikke visioone, mis pole seotud vaid julgeoleku ja rahvuskultuuriga,“ nentis Tallinna Tehnikaülikooli innovatsioonipoliitika ja tehnoloogia valitsemise professor Rainer Kattel, kelle hinnangul suudaksime ühes selle eesmärgi saavutamisega pääseda ka viimase kümne aasta paigaltammumisest.

Tallinna Tehnikaülikooli innovatsioonipoliitika ja tehnoloogia valitsemise professor Rainer Kattel rääkis kultuurikatlas toimunud konverentsil, et Eestil on vaja oma majanduspoliitikat kiiresti ja oluliselt reformida. Vastasel juhul ootavat meid ees sünged ajad.

„Rääkides tänastest kriisidest nagu covidi-epideemia ja energia hinnatõus, siis paistame ära unustavat, et Eesti majandus oli juba enne neid sündmusi kümmekond aastat paigal tammunud,“ rääkis Kattel. Professori sõnul on praegustel aegadel oluline mõelda, mida tähendab riigi roll majanduses ja kuidas see muutub nii poliitikas kui ettevõtluses just kriiside kontekstis.

„Juba enne pandeemia puhkemist 2019. aasta lõpus või 2020. alguses oli üsna selge, et Eesti majandus seisab paigal,“ rääkis Kattel. „Vaatame kasvõi investeeringuid. Teaduse või tootlikkuse kasvu tehtavate investeeringutega sooviti algselt jõuda hoopis märkimisväärsematena tulemusteni, kui tegelikult saavutada suudeti.“

Globaalne tööstuspoliitika tagasitulek

Uued kriisid, eriti just energia hinna määratu tõus on Katteli hinnangul tekitanud ohu Euroopa konkurentsieelise kaotamiseks. „Kui hinnad pikalt kõrged püsivad, siis võivad paljud siinsed tööstushiiud oma konkurentsieelise näiteks Hiina ees kaotada. Euroopat ähvardab otsene deindustrialiseerumise oht. Seda teadvustades saab selgeks, et viimased 30 aastat kasutatud majanduspoliitiline mudel on end ammendanud. Niimoodi enam pikalt edasi minna ei saa.“

Kattel rõhutas, et just viimase kümne aasta majandusliku paigalseisu tõttu on ühiskonnas kasvanud ka radikaalsete meelsuste kasv.

„Peale pikka paigal tammumist, eriti just julgeolekukriisi taustal juhtubki lõpuks see, et paljud inimesed pettuvad ühiskonnas,“ selgitas ta. „Hakatakse eelistama radikaalseid lahendusi. Ükskõik mida, et tuleks ainult mingi muutus. See on tõsine väljakutse eriti just tsentristlikumale poliitikale. Näeme, et näiteks EKRE on selliseid paigaltammumise meeleolusid suurepäraselt ära kasutanud. Vürtsi lisatakse veel naistevastaste ja muude vähemuste pihta sihitavate temaatikatega.“

Edasistest poliitilistest sammudest rääkides tõdes Kattel, et üllataval kombel on võimaluseks kujunemas globaalne tööstuspoliitika tagasitulek.

„Koroonakriisi taustal nähakse, et ettevõtetele laenamine ja nende toetamine ei viigi riike põhja. Hoopis vastupidi. Ettevõtteid aidates saab riik mitmesuguseid hüvesid vastu küsida. Näiteks seda, et toodetaks keskkonnasõbralikumalt. Ja üllatuslikul kombel ei kukugi turud selle peale kokku, vaid me saame hoopis positiivsema tulemuse.“

Sellisele järeldusele suunavad meid Katteli sõnul ka geopoliitilised pinged, mille keskel Euroopa oma haavatavust on mõistma hakanud. „Energiainflatsiooni ja rohepöörde temaatikas tuleb see hästi välja,“ nentis Kattel. „Juba praegu näeme, kuidas Hiina on elektriautode importijana jõuliselt Euroopa turule sisenenud. Ilmselt juba mõne aasta pärast on hoopis Saksa autode importija, aga mitte enam eksportija. See omakorda seab paljude suurte ja oluliste ettevõtete tuleviku ohtu. Kõik need sündmused panevad poliitikud mõtlema.“

Ka digimaailmas toimuvad muudatused juhivad Katteli hinnangul poliitikuid uuele teele. „Riigid USA-st Euroopani investeerivad digitaalse tootmisvõime erinevatesse suundadesse,“ selgitas ta. „See avab erinevad tööstuspoliitilised uksed mitmesuguste lahenduste jaoks. Nii on lisaks poliitikale muutumas ka paljud ärimudelid. See omakorda tekitab võimaluse luua uusi töökohti ja edendada niimoodi üldist sotsiaalpoliitilist olukorda.“

Katteli sõnul on oluline, et riik keskenduks ettevõtteid toetades sellele, mida vastu saadakse ning kuidas ettevõtluse toetamine aitab riigi ees seisvaid väljakutseid lahendada.

„Alati, kui me midagi välja anname, peame küsima, mis me selle eest ka vastu saame,“ tõdes professor. „Me peame küsima, mis tehnoloogiaid kasutavad need tööstused, keda me toetame. Kui palju tuleb sealt töökohti ja millises ulatuses panustavad ettevõtted meie ühisesse rahakotti maksude näol. Millised on pakutavad palgad, milline tootmise või muu tegevuse ökoloogiline jalajälg.“

Muuta tuleb kogu süsteemi

Katteli sõnul tulevad areenile uued poliitilised teemad. „Üha rohkem muutub poliitika objektiks näiteks toidutootmine,“ leidis ta. „Peame leidma vastused küsimustele, kuidas muuta toidu tootmist senisest oluliselt rohelisemaks. Kogu teema algab põllumajandusest ja lõppeb jäätmekäitlusega. Me teame, et tegemist on ühe suurima keskkonda kahjustava tegevusega kogu maailmas. Tootmissüsteemi tuleb käsitleda tervikuna, aga mitte üksikute ettevõtete näol. Oluline on, kuidas me üldist süsteemi muudame.“

Professori sõnul ei ole küsimus enam tehnoloogiate, vaid sotsiaaltehnoloogiliste süsteemide muutmises.

„Näeme paljusid riike selliste teemadega juba tegelemas,“ rääkis ta. „Näiteks Austraalia keskendub süstemaatiliselt sellele, kuidas vähendada kliimamuutustest tingitud põudade tekitatud kahjustusi. Tegeletakse ka sellega, kuidas ühiskonnana selliste kriisidega hakkama saada.“

Ka Eestil on olemas dokument „Eesti 2035“, mis peaks keskenduma kaasaegsele arengustrateegiale missiooniliste eesmärkide saavutamisel. Ometi leiab professor, et majandusvaldkonnas seatud eesmärgid on selles dokumendis täpselt samasugused, millised meid viimased kümme aastat ongi paigal tammumas hoidnud.

„Arengustrateegias nähakse endiselt prioriteetidena tööjõu tootlikkust, teadusarenduse kulude kasvu erasektoris ja muid vanast ajast kivistunud eesmärke,“ selgitas Kattel. „Strateegilises mõttes pole majandusvaldkonnas suuri muutusi näha. Sinna tuleks suunata rohkem mõttetegevust ja ideid. Tuleb tugevdada missiooniliste, üldühiskondlike eesmärkide täitmist. Aga teha seda nii, et kasutatakse ära ka võimalusi, mida praegune olukord tekitab.“

Need uued võimalused käsitlevad koostööd, eksporti, uute tehnoloogiatega kaasa minemist. „Selleks, et võimaluste vooluga kaasa ujuda, peame mõtlema, kuidas oma missioone defineerida,“ leidis Kattel. Tema sõnul oleme selliseid eesmärke seadnud ja sõnastanud palju rahvuskultuuri ja julgeoleku valkdonnas, aga hoopis vähem või üldse mitte majanduspoliitikas.

„On kriitiline küsimus, kas suudame sõnastada ja ellu viia erinevaid sotsiaalmajanduslikke visioone, mis pole seotud vaid julgeoleku ja rahvuskultuuriga,“ nentis Kattel. Tema hinnangul suudaksime ühes selle eesmärgi saavutamisega pääseda ka viimase kümne aasta paigaltammumisest.

„Kui me selleni ei jõua, siis ootab meid ees sünge tulevik,“ nentis Kattel.

Tallinna Tehnikaülikooli innovatsioonipoliitika ja tehnoloogia valitsemise professor Rainer Kattel esines riigikriitilise sõnavõtuga Kultuurikatlas toimunud konverentsil „Tugev Eesti – uus vaade majandusele“ korraldas Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraadide ja demokraatide fraktsioon ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Tõdemus
4. dets. 2022 13:45
Kui majandus on juba terve aastakümne paigal tammunud, siis käimasolevate juba kogu Euroopale ebasoodsate globaalsete protsesside raames saavad Eesti majanduse tulevikuväljavaated olla küll üksnes ülimalt nutused nagu õnnetuseks neilgi kes sellest majandusest elatuvad.
Minu Arvamus
4. dets. 2022 12:55
Eesti majandus on juba kümme aastat paigal tammunud. Meie tulevik sõltub sellest, kas riik võtab ohjad enda kätte või mitte . . . Minumeelest on Eesti taandarengus ja selle alguseks on eelmise majanduskriisi algus, Reformierakonna kindlakäelisel juhtimisel, kus peaminister väitis, et kui see on kriis, siis sellises kriisis ta tahtvatki elada.