"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Keskpank Laenunõuded on ohjeldanud liiga riskantsete laenude andmist (0)
04. detsember 2022
Kuvatõmmis/Pilt on illustratiivne

Eesti Panga ökonomisti Raol Kallase sõnul ei pea keskpank vähenema hakanud laenunõudluse juures vajalikuks eluasemelaenude väljastamisele kehtestatud nõudeid praegu karmistada, kuigi sel aastal on eluasemelaene väljastatud rohkem Eesti Panga seatud piirmäärade lähedal ehk pisut leebematel tingimustel kui varem.

“Ühelt poolt on laenutingimusi mõjutanud suur laenunõudlus, aga ka pankadevahelise konkurentsi tugevnemine. Teisalt võis suurema hulga laenude väljastamise leebematel tingimustel kaasa tuua ka palgakasvust kiirem eluaseme keskmise hinna tõus, mis tingis vajaduse suurema laenu järele,” kirjutab keskpanga ökonomist Raol Kallas Eesti Panga blogis.

Keskpanga andmetel on käesoleva aasta esimese kolme kvartali jooksul nõudlus eluasemelaenude järele püsinud jätkuvalt suur – pangad väljastasid aasta tagusega võrreldes arvuliselt 16 protsenti ning summana ligi kolmandiku võrra enam laene. Sügisel on hakanud aga laenuaktiivsus majandusolukorra tavapärasest suurema määramatuse tõttu mõnevõrra kahanema, mis aitab liigse laenukasvu ohtu vähendada.

“Majapidamiste kiire laenukasv ja võlakoormuse suurenemine on praegu üks peamine finantsstabiilsust ohustav risk, sest inimeste suurema laenukoormusega kaasneb omakorda oht pankade laenukahjumite kasvuks. Eluasemelaenud moodustavad pankade laenuportfellist kõige suurema osa, üle 40 protsendi, mistõttu mõjutab pankade krediidiriski oluliselt see, kas majapidamised on võimelised oma eluasemelaenu ka tagasi maksma,” märkis Kallas.

Laenuteenindamise määra ehk laenusaaja sissetuleku ja laenumakse suhtarvu dünaamika läbi aastate viitab ökonomisti sõnul sellele, et riskantsemate laenude osakaal on suurenenud. Kasvanud on nii suhtarvu keskmine kui ka mediaanväärtus, mis tähendab, et laenumakse moodustab üha suurema osa laenusaaja sissetulekust.

“Kõrgema laenumakse suhtarvuga uute laenude osakaal tõusis tänavu kolmandikuni kõigist eluasemelaenudest, kusjuures väiksemad pangad on keskmisest rohkem väljastanud riskantsemaid laene. Olgu siinjuures täpsustatud, et väiksemate pankade turuosa on umbes 15 protsenti,” tõi Kallas välja.

Kehtiv 50 protsendine laenumakse suhtarvu piirmäär on laenutingimuste raamistamisel keskpanga hinnangul jätkuvalt mõistlik ja tõhus meede. “Tõusvate intressimäärade keskkonnas on oma olulisust tõestamas nõude kõrvaltingimus, mille kohaselt tuleb suhtarvu arvutamisel lähtuda 6-protsendisest laenuintressimäärast või 2-protsendipunktise intressilisaga määrast, sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti piirmäär pigem konservatiivsemate seas. Näiteks Rootsis vastav nõue üldse puudub, Soomes on piirmäär 60 protsenti, Lätis 40 ja Leedus 50 protsenti,” rääkis ökonomist.

Sel aastal väljastatud eluasemelaenude puhul pole laenusumma ja tagatise väärtuse (LTV) suhtarv märkimisväärselt muutunud. Kaalutud keskmine LTV on keskpanga andmetel veidi vähenenud ning jaotus madalamate LTV väärtuste osas laienenud. “See võib viidata säästude suuremale kasutamisele või teise kinnisvara ostude kasvule. Nimelt juhul kui olemasolev kinnisvara esitatakse lisatagatiseks, aitab see laenu LTVd vähendada,” selgitas ökonomist.

Samuti on sel aastal vähenenud riikliku toetusskeemi Kredexi käendusega laenude osakaal eluasemelaenudes. Tänavu kolmandas kvartalis oli viiendik eluasemelaene käendatud Kredexi abiga ehk sarnasel määral nagu enne 2020. aastat. 2022. aasta aprillis lisandusid Kredexi pakutavate toetuste hulka käendused uutele sihtgruppidele ehk lasterikastele peredele ja maapiirkonna elanikele, mida seni on väljastatud vähe ja mis on ootuspäraselt esialgu pigem asendanud varasemaid käendustooteid. Eesti Panga nõuete järgi võib LTV suhtarv Eestis olla kuni 85 protsenti, mis on sarnane naaberriikidele. Sellega vähendab pank laenukahjumi riski, kui tagatise väärtus peaks vähenema. 
 
Eluasemelaenude keskmine tähtaeg on pikenenud. Suurem muutus on panga statistika põhjal aset leidnud alates 2020. aasta teisest poolest, mida iseloomustab eluasemehindade kiire kasv. Üha rohkemate laenude tagasimaksetähtaeg on 30 aastat ehk pikim lubatud ja see peegeldab suure osa laenuvõtjate soovi oma laenumaksekoormus võimalikult pika aja peale jaotada.

Maksimaalse laenutähtaja nõue on kõigis Balti riikides ühesugune, samas Põhjamaades on laenu tagasimakse tähtaja nõuded mõnevõrra leebemad ehk pikemad. Kehtivat maksimaalset 30aastase laenukestuse nõuet, ei peaks Eesti Panga hinnangul Eestis praegu karmistama või leevendama. Samuti ei poolda Eesti Pank mõnes riigis levinud praktikat, kus laenude põhiosa ei tagastata ning klient tasub pangale üksnes laenuintresse.

Keskpanga eluasemenõuete eesmärk on tasakaalustada eluasemelaenuturgu tervikuna ja raamistada pankade sisereegleid, et ära hoida laenustandardite liigset leevendamist kiire kasvu ambitsiooniga pankade poolt. “Samas võivad kommertspankade sisereeglid olla Eesti Panga nõuetest veelgi karmimad. Näiteks võivad nad seada täiendavaid piire laenuvõtja sissetulekute tasemele, vanusele või seada teise kinnisvara soetamisele karmimaid reegleid,” märkis ökonomist.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.