Eesti Päevaleht kirjutas Pärnust pärit Anastassijast, kes oli kolinud Tallinna ning on siin tulutult endale ja oma väikelapsele perearsti otsinud. Ka need arstid, kelle nimistus peaks haigekassa kodulehekülje andmetel leiduma vabu kohti, on vastanud keeldumisega.
Üldiselt pakutakse haigekassas kõigepealt neid perearste, kellel alla 1600 patsiendi. Vaatamata konsultatsioonidele kõigi taseme terviseinstantsidega on Anastassijal perearst siiski leidmata jäänud. Kuigi haigekassa on lubanud asja uurida, peitub uba selles, et perearstid ongi väga üle koormatud ja arstkond üldse vananenud. Ja kuigi nad justkui on kohustatud lisapatsiente nimistusse lisama, nad seda ikkagi ei tee, ning pole ka ühtegi mehhanismi, mis saaks neid sundida. Seda enam, et formaalselt on ju tollel naisel perearst Pärnus olemas.
EPL-i kirjutise taustal võiks ühtlasi meelde tuletada, et perearstindus loodi meil turg-reguleerib-kõike süsteemist vaimustumise kõrgaastail, 1990ndatel, ja tegemist on eraettevõtjatega. Nende edukusest raha teenimise vallas on avaldatud majandusmeedias edetabeleid. Kui mõni teine teenindaja ütleb, et tal on pikk järjekord, minge minema, siis pole ju samuti kellegi peale kaevata. Süsteemi reformimise vajadusest on räägitud aastaid. Pidevad kriisid pole muidugi lasknud perearstinduse ümberkorraldamisel poliitilises agendas püsida.
kes on kes
11. dets. 2022 21:28