"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Lastelaulude loojad: muusika on tugev emotsionaalne vahend ning võimas viis lapsega sideme loomiseks (0)
05. detsember 2022
Lolala pere: Anna Kuchinsky, Arian Levin, Lola Claudia, Ella Fleida Foto erakogu

Lähenev jõuluaeg ei möödu ilma jõululauludeta. Kui raadiotes kõlab taas Wham!-i klassika „Last Christmas“, siis paljudes kodudes pannakse aga mängima jõuluteemalised lastelaulud.

Eesti ühed armastatumad lastele suunatud muusika loojad Airi Liiva, Lolala Muusikamaa eestvedaja Anna Kuchinsky ning omanimelise muusikateatri juht Kaari Sillamaa arutlevad, miks muusika läheb lastele niivõrd korda ja kuidas muusika kaudu lapsi õpetada. 

Mis teie arvates muusika lastele pakub? Miks on oluline lastele muusikat tutvustada või neid muusikatundidesse viia?

Airi Liiva: Muusika pakub lastele võimalust end väljendada, end välja elada, end rütmides liigutada, oma häälega mängida, oma hääles erinevaid helikõrgusi ja võimalusi otsida, oma tundeid ja tujusid väljendada. Muusika muudab lapsed avatumaks, sotsiaalsemaks, empaatilisemaks ja väljendusrikkamaks. Muusika aitab lastel leida sõpru, õppida tundma iseend ja teisi enda ümber. Muusika aitab olla tundeline, olla julge, olla rõõmus. Oskus muusikat luua, muusikat teha ja kuulata annab lastele oskuse ka vaikuses olla, kontserte kuulata ning muusikat enda ümber märgata. See on oskus kogu eluks. Muusikaga tegelevad lapsed on avatumad, neil on soravam jutustamisoskus, julgem eneseväljendusoskus ja  loomingulisem maailmapilt.

Anna Kuchnisky: Eelkõige toob muusika laste ellu palju rõõmu, eriti kui muusika kogemine toimub koos vanematega. Lapsed jumaldavad koos vanematega muusika saatel tantsida! Tantsimine ja laulmine on võimas viis lapsega sideme loomiseks. Ühtlasi pakuvad tuttavad laulud lastele turvatunnet.

Samuti loob muusika võimalusi eneseväljenduseks. Beebid on ehe näide sellest, et muusika on inimese olemuses. Väikesed lapsed tunnetavad muusikat imeliselt ja hakkavad musitseerima. Näiteks kui tuleb mõni kaasahaarav lugu, siis nad hakkavad mõmisema ja ka koheselt rütmis mängima käepäraste esemetega. Aga kui anda lapsele kätte mõni pill – oh seda rõõmu! 

Ja muidugi emotsioonid! Muusika tekitab lastes erinevaid emotsioone ja läbi muusika kuulamise ning musitseerimise on lihtne emotsioonidega tutvust teha. Minu arvates lubab side muusikaga lapsel elada loovamat elu ja kogeda seda kõikidel tasanditel. Me lastevanematena soovime, et laps kogeks loovat elu, vabadust ja õnnetunnet. Kõike seda pakub muusika ja musitseerimine.

Kaari Sillamaa: Mina töötan eelkoolilastega ja neile meeldib väga laulda ning muusikas liikuda. Lastel on hea kuulmismälu ja laulud saavad neil kiirelt selgeks. Ka lavatükkides on muusika tugev emotsionaalne vahend, et üht või teist situatsiooni või tunnet edasi anda. Lisaks, lapsed mõistavad suurepäraselt muusika- ja laulukeelt.

Kooslaulmise ja koos muusika kuulamise rõõm on koostegemise rõõm ning ühtlasi kokku kuulumise ja kuhugi kuulumise rõõm. Kui lapsele meeldib laulda, on peatselt aeg juba ka pille tutvustada ja lihtsamatel pillidel (väikestel lastel rütmipillidel) kaasa mängida. See omakorda viib juba ka muusikategijate ja esitajate tutvustamiseni. Juba lasteaialapsed elavad kaasa ühe või teise artisti-solisti esinemisele (teles, kontserdil), mõni aeg edasi saavad nad selgeks, kes on Pärt, kes oli Mozart ja kes on perekond Järvid ehk kes kirjutab, kes juhatab, kes esitab. Nii avardub ja täieneb lapse maailmapilt, temast saab tulevikus huviline ja tark kontserdikülastaja, mõnest aga võib-olla ka muusik – helilooja või interpreet. 

Teie laulud kõnetavad nii väga väikesi kui ka suuremaid lapsi. Lauludesse on peidetud nii õpetussõnu, kuid samas annavad edasi need ka ehedaid lapsepõlvega seotud hetki. Kuidas need sõnumid laulu sisse satuvad? On need õpetussõnad taotluslikud? Kui jah, siis miks on teie hinnangul oluline lapsi muusika kaudu õpetada?

Anna: Lolala alguses me ei kirjutanud laule mingile kindlale sihtgrupile – meie muusikaline keel ju alles arenes. Lubasime endal lihtsalt luua ja rääkida teemadel, mis on meie arvates tähtsad. Koos enda esimese lapsega õppisime laste kohta ja uurisime nende vajadusi. Praegu on aga teemade valik tõesti taotluslik. Nüüdseks me teame, kes on meie kuulaja ja mida talle pakkuda. Meie fännid soovivad muusikat kuulates tantsida, arendada sõnavara, laulda ja seda kõike läbi põnevate ja aktuaalsete teemade. Läbi muusika õppimine sujub lõbusamalt ja mängulisemalt ning rütmi seadud sõnad jäävad lihtsamini meelde. Lola sõnavara arenes drastiliselt, kui hakkasime tegema just talle eakohaseid laule.

Kaari: Õpetussõnad lauludes tulevad nii ja naa – sõltub laulust. Kui olen muusika ise kirjutanud, siis tean väga hästi, mida see muusika peab ütlema nii vaatajale kui esitajale. Kui teen sõnu teise laululooja viisile, siis võib mõni õpetussõna tulla ka kogemata, kui näiteks tekib lihtsalt hea riim. Laste õpetamine laulu kaudu käib läbi näitemängu väga lihtsalt. Kui ikka pahad kasuõed Tuhkatriinut tööle sunnivad ja kamandavad, on nii muusika kui tekst sellised, et lavastaja ei peagi ütlema, mis tooniga laulu esitada – selle õpetab laul lastele ise. Nii on ka kõigi muude tegelastega ja emotsioonidega, mis muusikas väljenduvad. Suurte lastega on samuti, kuid neile loodud laulud on keerulisemad, mitmehäälsed, vajavad suuremat õppimisaega ja ka suuremat vokaalset võimekust. Emotsioonid tulevad ikka muusikast enesest ning muusika, tekst ja ka taustmuusika (saatebänd või fonogramm) peavad üksteist toetama.

Airi:  Põimin oma muusikasse nii õpetussõnu kui ka seda maailmapilti, mida mina tähtsaks pean ja lastesse sisendada soovin. Usun, et kõik see, mida me kuulame, vaatama, näeme, kordame, laulame, tarbime, kujundab meie maailmapilti. Sageli tulevad need õpetussõnad minu muusikasse ka juhuslikult. Asun mingi teemaga nokitsema ja laulu looma ja alles laulu valmides näen, mis sellest lõplikult välja tuli. 

Missugune muusika teie arvates tänapäeva lastele meeldib?

Kaari: Lapsed kuulavad tänapäeval muusikat seinast seina. Palju mõjutab muidugi perekond: mida kodus kuulatakse ja kelle fännid on vanemad õed-vennad. Nii kuulatakse ühes peres Puuluupi, teises Nublut, ühed lapsed on juba enne kooliminekut vaadanud Estonias Coppeliat, teised pole Nukuteatriski käinud. Minu lapselaps (7) käis hiljuti Hortus Musicuse juubelikontserdil ja vaatas selle kenasti ära, aga ehk oli põhjuseks ka see, et seal klavessiini mängis tema vanaisa. Suuremad lapsed teavad aga kaasaegsest noorte muusikast juba palju rohkem kui mina.

Airi: Tänapäeva lastele meeldivad nii lastelaulud kui ka pop-muusika. Oluline on, et see neid kõnetaks nii heliliselt kui ka tekstiliselt. Kuidas seda teha – õiget retsepti polegi. Tuleb tunnetada ja kui tunnetus läheb täkkesse, siis on see jackpot! Lapsed on kõige kriitilisem ja ausam publik. Kui neile laul meeldib, siis seda on koheselt näha. 

Anna: Lastele meeldib väga erinev muusika. Muusikalist maitset mõjutavad vanemad, meedia, eakaaslased. Väikestele lastele meeldivad need palad, millest nad saavad kuidagi “kinni haarata” ehk siis kui laulus on sõnad või helid, millest nad kas saavad aru või saavad järgi laulda. Korduvad sõnad ja fraasid jääval lastele paremini meelde ja tekitavad igal kuulamisel äratundmise rõõmu. Näiteks Entel-Tenteli “Karumõmmi unelaul” on paljude laste lemmik just “mõmm-mõmm” ja “ää-äh, ää-äh” pärast. Või siis meie Jänku laul meeldib lastele oma “hop-hop-hop” pärast. Meie 11-kuune Lola fännas Earth, Wind and Fire “Boogie Wonderland” laulu, seat refräänis oli fraas “Dance… ah, ah” – ja ta seda laulis iga kord! Ka kõige kibedamad pisarad kuivasid selle laulu saatel.

Airi, Teie laule ja Laulupesa esitlusi on võrreldud armastatud Entel-tenteliga. Olete öelnud, et loote lastele muusikat seepärast, et teile meeldib muusikat luua, teil on palju ainest, millest luua ning lastele on vaja uut muusikat. Kirjeldage palun oma loominguprotsessi. Kuivõrd oluline roll on loomisprotsessi juures lastel?

Minu loomeprotsessis on lastel väga oluline roll. Minu enda lapsed ja minu laululapsed inspireerivad mind looma laule neile olulistel ja lapsi kõnetavatel teemadel. Mulle meeldib märgata, mis lapsi sütitab, mis neid naerma ajab, millest nad räägivad, mis neid närvi ajab, milliseid rolle oma mängudes ja tegevustes võtavad.

Minu laulude loomeprotsess näeb enamasti välja selline, et mul on teema, millest laulu luua tahan. Selle ümber hakkan ehitama teksti, loon sõnamänge, otsin riime, mõtlen välja puändi, kuhu tahan välja jõuda ja mida selle tekstiga öelda. Kui tekst hakkab valmima, siis meloodia selle külge kasvab võrdlemisi kiirelt. Kõige paremad on pikad jalutuskäigud metsas ja looduses, kus ma põrgatan loodud riime, lauseid, sõnamänge ning vaatan-kuulan, kuidas see tekst muusikas elama hakkab ja millised noodid, meloodiakäigud selle teksti ümber tekivad. 

Anna, Lolala Muusikamaa sündis teie enda vajadusest pakkuda oma tütrele mängulist viisi maailmaga tutvumiseks, mistõttu hakkasite kirjutama lihtsaid lastelaule. Sellest on kasvanud välja väga edukas Youtube’i kanal. Kirjeldage pisut seda teekonda ja laulude loomise protsessi.

See teekond on olnud mänguline mitte ainult meie lapsele, vaid ka meile endile. Kuigi Lola sündis laulja-laulukirjutaja-lauluõpetaja ning helilooja perre, polnud meie repertuaaris üldse lastelaule, kuid midagi ju pidi laulma. Hakkasime enda meelt lahutama uute lastelaulude loomisega. Alguses, ilma ühegi eesmärgita, kirjutasime sellest, mida nägime või  mida pidasime tähtsaks. Laulu “Nagu pingviin” sõnad sündisid kärutades jäisel terviserajal, “Ku-ku” aga peitust mängides, “Kõdilaul” last kõditades. Samas laulud “Võlusõnad” ja “Laul hoolimisest” on ühe lastelaulude kanali kohustuslikud lood. Loovprotsess jaotub meil üldjuhul nii, et mina kirjutan sõnad, koos teeme viisi ning Arian paneb oma võluvõimed tööle ja loob produktsiooni.

Kui laulud jõudsid YouTube’i, siis meie endi meeldivaks üllatuseks leidsid need kiirelt tee paljude laste kodudesse. Juba esimese kuu jooksul saime videoid sellest, kuidas lapsed kodudes, lasteaedades ja koolides meie laule kuulavad ning nende järgi tantsivad. Me jagasime lugudest ka tasuta instrumentaale, et nende taustal saaks esineda. Meie laule on juba lausa konkurssidel esitatud!

Kui saime aru, et lisame oma lauludega väärtust mitte ainult enda, vaid ka teiste laste ellu, otsustasime läheneda laulude teemavalikutele eesmärgipärasemalt. Läbi laulude oleme rääkinud värvidest, kujunditest, numbritest, ametitest ning nii sai ka meie versioon tähestikust välja antud. Lisaks on plaanis ikka päris palju teemasid! Ja see on nii põnev – Lolala laulud on kui lapse esimene entsüklopeedia, mis on pandud muusikasse.

Kaari, Teie muusikateatri muusikalid ja laulumängud on tehtud armastatud muinasjutu ainetel. See loob muinasjuttudele hoopis uue õhustiku ja puudutab tegelikult ka laiemat auditooriumi. Kirjeldage palun, mis ajendas kirjutama muusikat teada-tuntud muinasjuttudele?

Meie muusikateater on tegutsenud juba 28 hooaega ja selle aja jooksul on muusikalideks või laulumängudeks lavale saanud suur hulk muinasjutte – nii maailmakuulsate muinasjutumeistrite Hans Christian Anderseni („Pöial-Liisi“, „Merineitsi“ „Inetu pardipoeg“ jt), vendade Grimmide („Lumivalgeke“, „Tuhkatriinu“, „Saabastega kass“, jt) omi kui ka Eesti muinasjutte ja muid – kõik meie õpetajate loodud.

Kuna mina olen eluaeg lastega töötanud ja nendega teatrit teinud, siis muinasjutt on just see, millest on hea näitemängu tegemist alustada. Muinasjutus on selge piir hea ja kurja vahel ning hea võidab neis enamjaolt alati. Läbi muinasjutu mängimise saab üsna varakult kujundada elulisi suhtumisi: tuleb ise olla hea, toetada head ja kui on juhtunud midagi paha, siis püüda seda heaks teha. Veel mängime muinasjutte seepärast, et neid lastele tutvustada – uue aja lapsed teavad neid rohkem Disney multikate järgi, mis tihti erinevad originaalvariandist.

Laulupesa, Kaari Sillamaa Muusikateatri ning Lolala Lastemaa muusikat on võimalik kuulata muusikaplatvormilt Fairmus. Fairmus on Reigo Ahvena, Tõnis Kivisilla, Juko-Mart Kõlari ja Kristjan Ulsti poolt loodud muusikarakendus, mille eesmärk on viia kokku kohalikud artistid ja kuulajad globaalselt, seistes samal ajal muusikute läbipaistvama tasustamise eest.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.