"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
KRÜPTOFIRMADE ESINDAJA Hiiglaslikke krüptoraha pettusi võib välja tulla veelgi (0)
05. detsember 2022
Eesti Krüptoraha Liit

Eesti Krüptoraha Liidu juht Raido Saar on ühte meelt rahapesu andmebüroo juhi Matis Mäekeriga, et hiljuti avalikuks tulnud hiiglaslik krüptokelmus ei pruugi olla viimane, mis seoses Eestiga välja tuleb. Küll on tema hinnangul tänaseks ära tehtud väga palju, et krüptopettustega seotud riske võimalikult maandada.  

Keskkriminaalpolitsei esindajad pidasid koos Ühendriikide föderaalse juurdlusbüroo töötajatega teatavasti hiljuti Tallinnas kinni kaks meest, keda vastavalt meediale presenteeritud versioonile kahtlustatakse hiiglaslikus, 575 miljoni dollarilises kelmuses ja rahapesus.

Lihtsustatult öeldes olid mehed ehitanud üles krüptovääringutel rajaneva püramiidskeemi, mille järgi esimestele investoritele maksti tulu hilisemate investeerijate rahast – kuni skeem kokku kukkus.

Niivõrd hiiglaslikuks, Tallinna umbes poole aastaeelarve suuruseks oli summa kujunenud põhjusel, et summa ei pärinenud kaugeltki ainult Eestist, vaid krüptoskeemi uskujaid ja investoreid oli erinevate maade peale kokku tulnud üle saja tuhande.

Pealtnäha soliidsed tegelased

Krüptomaailmaga kursis olevad allikad on seejuures aga praegu välja käidud versiooni osas pigem skeptilised, sest tõenäoliselt võib edasise uurimise käigus nüüdseks välja käidud kahjusumma drastiliselt kukkuda.

Skeptiliseks suhtumiseks annab põhjust, et on teada mitmeid juhtumeid, kus alguses välja käidud „sajandi kuriteost“ on hiljem õhk vaikselt välja visisenud ja kohtus jääb suurejoonelistest süüdistustest märksa vähem alles. Markantseim näide on selles osas Tallinna sadama juhtide juhtum, kus pole siiani lõplikku lahendit vaatamata, et väidetavatest kuritegudest hakkab 10 aastat täis saama.

Hiiglasliku krüptopettuse loole lisab segadust, et alles hiljuti peeti Sergei Potapenkot ja Ivan Turõginit omas tegevusringkonnas respekteeritud ja ausateks tegelasteks, kes olid rajanud Ida-Virumaale soliidse krüptokaevanduse. Tänaseni võib leida sotsiaalmeediast kajastusi, kus nad on seotud ühe või teise IT-edulooga seotud üritusega. Nendest kirjutati kui Ida-Virumaa edukatest ettevõtjatest.

2019. aastal panustasid nad 12 500 eurot üksikkandidaadina Euroopa Parlamenti kandideerinud tuntud poliitiku, praegu Riigikogus riigikaitsekomisjoni juhtiva Raimond Kaljulaidi valimiskampaaniasse, olles tema suurimad toetajad. Kaljulaid ise on meediale öelnud, et tänu Potapenko ja Turõgini positiivsele kuvandile ei tekitanud saadud annetus temas väimaidki kahtlusi.

Kas heas usus algatatud krüptoärile pani põntsu järsult kasvanud elektrihind ja samas üsna järsult kukkunud virtuaalvääringute hind, tänu millele ei suudetud enam investeerimistulu firmasse panustanutele välja maksta? Ja tänu sellele sattus ettevõte võlakeerisesse? Teatavasti tarbivad krüptot kaevandavad arvutid meeletult elektrit. Kas doominoklotsid üldse oleksid ilma praeguse majanduskriisita ja krüpto ootamatu põhjalangemsiega kukkunud? Ja kas pole tegu mitte tavalise majanduskriisist tekkinud pankrotiga?

Loodetavasti leiab uurimine sellele vastuse.

Tavapanga klienti „kiusatakse“ märksa rohkem

Teisalt aga paneb juhtunu vihastama paljusid teisi, tavapankade ja tavaettevõtlusega tegelevaid inimesi. Nõnda nagu kirjutas Facebookis majandustegelane Indrek Neivelt: „Me oleme siinsetel pankadel ja makseasutustel, kus raha liigutavad üldiselt korralikud inimesed, kõik kraanid kinni keeranud. Ja krüptomaailmas, mis tõmbab ligi nn. musta raha, jätsime kõik kraanid lahti. Äärmiselt ebaprofessionaalne riskide juhtimine.“

Tavapanganduse kraanide kinni keeramise tingis teatavasti nn Danske rahapesuskandaal.

Järsemad riiklikud piirangud jõustusid krüptorahaga tegelejateni tõe poolest aga alles sellel aastal. Veel eelmisel aastal oli Eestis registreeritud 55% kogu maailma krüptofirmadest. Kuid mõni aasta tagasi oli asi veel hullem. 800 ettevõttest, kel oli 2019. a Eestis krüptoraha osas tegevusluba, oli 2019. aasta esimeses kvartalis reaalselt makse tasunud vaid 45 ettevõtet kogusummas 186 914,93 eurot. See tähendab, et enamik nendest ettevõtetest vähemalt maksude tasumise mõistes ei tegutsenud. See tekitab küsimuse, et millega nad üldse tegelesid. Õigemini – võib arvata, millega tegelesid, ehk siis askeldasid mujal maailmas. Mainitud ettevõtetest vaid 18-l oli töötajate registri kohaselt rohkem kui üks töötaja.

2020. aasta alguses oli taolisi meil litsentsitud krüptoettevõtteid umbes 2000. Seejärel asus riik regulatsioone karmistama ning juunis 2021 oli neid alles veel 640. Täna on neid järel 166.

Europoli mõne aasta tagusel hinnangul pestakse Euroopas igal aastal krüptorahade kaudu 3-4 miljardit naelsterlingit – eurodes tuleb suurusjärk sarnane – ning see number on kasvamas.

Eesti Krüptoraha Liidu juht Raido Saar ütles otse, et 2017. a, kui Eestis pioneerriigina krüptovaldkond seadusega reguleeriti, tehti seda pealiskaudselt. Taheti olla maailmas esirinnas ning innovatiivsed, kuid ei osatud ohte ette näha.

Olukorda kasutati kogu maailmast ära – Eestis loodi ühtlasi e-residentsust ära kasutades massiliselt 300 euroseid riiulifirmasid. Mida nende varjus üle maailma tegelikult korda saadeti, abiks Eesti kui eeskujuliku digiriigi ja e-tiigri kuvand, võib tänaseni vaid oletada.

„Iga innovatsiooni kasutavad ju kõigepealt ära kurjategijad ja sõjatööstus,“ sõnas Saar.

Kas pool miljardit on jäämäe veepealne osa?

Teisalt oli muidugi tegemist buumiga, sest alguses ei uskunud keegi, et bitcoini hind võib kerkida sajast dollarist tuhandeni ja edasi mitmekümne tuhandeni, nagu hiljuti sügisel – enne nüüdse languse algust.

Tänavu 15. märtsil jõustusid lõpuks muudatused rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses. Sellega muutuvad järk-järgult karmimaks virtuaalvääringu teenuse pakkujatele ehk krüptoettevõtetele kehtivad nõuded. Tundub, et vahepeal valdas mõnesid riigiasutusi midagi paanika-laadset. Liikus mõtteid kõik krüptotegevusload tühistada ja hakata neid uuesti nullist välja andma. See tähendanuks aga ettevõtetele, kes päriselt asjaga tegelesid ja ausalt asju ajasid, suurt kahju. Tänavu märtsis kehtestunud nõuded aga tähendavad siiski kompromissi, sest kuulati ka krüptoraha liidu arvamusi.

Kui seni ei olnud krüptoettevõtetel vaja tegevusluba taotledes äriplaani esitada, siis edaspidi on see kohustuslik. Seejuures pidid 15. juuniks 2022 äriplaani esitama ka need krüptoettevõtted, kellel juba on tegevusluba.

Märgatavalt kasvas osa- või aktsiakapitali suuruse nõue. Ühtlasi muudeti kohustuslikuks ka krüptoettevõtete audiitorkontroll. Krüptoraha liidu juhi Raido Saare sõnul võis alguses täheldada audiitorite umbusku, sest tegemist on nende jaoks uue valdkonnaga. Tänaseks on aga turule veel alles jäänud, nagu öeldud, 166 virtuaalvääringuettevõtet, kes on audiitorid ka leidnud.

Teisalt aga, kuigi on Augeiase tallides justkui puhastus tehtud, siis me ju ei tea, mida kõike võib olla sooritatud perioodil 2017-21. Kui kahe inimese kontosse kirjutatakse praegu kelmusena Tallinna poole eelarve maht, siis vahepeal kasvas meil litsentsitud krüptofirmade hulk, kellest suurem osa mingid riiulifirmad, ju tuhandeteni.

Uus tõus 2024

Rahapesu andmebüroo juhi Matis Mäekeri sõnul, kuna need kliendid tulevad teistest riikidest, siis seeläbi kogu risk, mida me Eesti riigina võtame – mainerisk – meie kanda, ja see tulu siis teistesse riikidesse, ja kurjategijad saavad meid ära kasutada. Mäekeri sõnul ta konkreetseid kaasuseid ei saa kommenteerida. Kuid avalikuks tulnud poole miljardi juhtum ei ole esimene ega viimane taoline.

Krüptoraha liidu juhi Raido saare sõnul jagab ta Mäekeri kartust, et välja võib tulla seoses halva ajaloolise pärandiga veelgi halbu lugusid. „See regulatsioon, mis praegu kehtib, annab siiski kindluse, et edaspidi enam midagi taolist halba ei sünni,“ lisas ta siiski.

Kuigi praegu valitseb krüptoturul talv, usub Raido Saar alates 2024. aastast algavat uut tõusu.

Tema sõnul on krüptovääringutel üldiselt siiski suur tulevik – seoses kasvõi web3 ehk detsentraliseeritud interneti levikuga. See tähendab võrkude loomist, millel pole ühte kindlat administraatorit, nagu näiteks praegu on Facebooki moderaatorid. Üha enam arenevad kolmemõõtmelised keskkonnad ja seega võib tulevikus käia 3D versioonis loengutes, näitustel jpm kohtades. See tähendab omakorda virtuaalvääringute jaoks uusi perspektiive.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.