"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Raekoja plats muutub Euroopa rohepealinna aastal õitsvaks oaasiks ning linlastest saavad rohenügijad (0)
05. detsember 2022

Rohelise pealinna aastal rajab linn katkiste asjade parandustöökojad ning uued pargid ja rohealad. Samuti istutab varjupuid ning rajab lilleniidud ja viljapuudest toidusalud.

Juba järgmisest aastast kannab Tallinn Euroopa rohelise pealinna austusväärset tiitlit. Seetõttu ootab muu hulgas ees Läänemere suur puhastusoperatsioon, üldse aga toimub aasta jooksul üle 60 ürituse.
Keskkonnasõbralikkuse parandamiseks annab linn 4,5 miljonit eurot, millele lisandub 6 miljonit jalakäijate ja ratturite liikluse heaks. Suurim projekt on täiesti uue, Kalamaja-Vanasadama trammiliini ehitus. Samuti eraldatakse 9 miljonit eurot selleks, et linn võiks kiiremini säästlikele leedvalgustitele üle minna.
Euroopa rohelise pealinna Tallinna juhi Krista Kampuse sõnul jaguneb programm neljaks osaks: nutikaks, kaasavaks, kestlikuks ja õppivaks linnaks. Esimese osa kaudu jõuab Tallinnasse ka rahvusvaheliselt oluline rohetehnoloogiate sündmus Cleantech Europe. Tegemist on tehnoloogiavaldkonna tippsündmusega, mida paljud riigid endale ihaldavad. “Üle Euroopa võisteldakse selle eest, et ürituse läbiviimiseks luba saada,” rääkis Kampus. “Ühes sellega korraldame ka linnu, iduettevõtteid ja teadusasutusi koondava näitusemessi. Kõik see aitab tuua meile rohetehnoloogia näiteid kogu maailmast. Nii leiame kindlasti ka uusi võimalusi linnade keskkonnaprobleemide lahendamiseks.”
Kuna Tallinn on tuntud targa ja nutika linnana, oodatakse innovatsioonilembeseid ettevõtteid linnas oma lahendusi testima.

Läänemeri puhtaks ja katkised asjad korda

Õppiva linna programmi raames tuleb suvine noorte laulu- ja tantsupidu senisest rohelisem. Seal välditakse ühekordseid pakendeid, samuti saavad peopaigad joogikraanid, et esinejad ja publik ei peaks pudelivett ostma. Et ühiskond oleks loodussõbralikum, tuleb õpetada juba noori. “Juba käesolev õppeaasta on kuulutatud koolides keskkonnahoiu aastaks,” mainis Kampus.
Üle Tallinna on rohelise pealinna programmiga liitunud juba 80 kooli ja lasteaeda. Lisaks on tulemas eriprogramm botaanikaaias ning prügihundi programm lasteaedades ja koolides. “Korraldame lastele ja noortele ka konkursse, et nemadki saaksid rohelise pealinna tegevustes osaleda,” ütles Kampus. “Näiteks on tulemas kõnekonkurss, mille võitja rohepealinna avamisel oma võidutöö pidulikult ette kannab. Tulemas on veel joonistuskonkurss rohepealinnale sobiva maskoti leidmiseks jpm.”

Lapsed saavad linna planeerida justkui Minecrafti mängu mängides.


Kampus osutas veel ühele huvitavale projektile – nimelt saavad lapsed linna planeerida justkui Minecrafti mängu mängides. On võimalik, et idee saab teoks koos Helsingiga. “Valime välja mõned kohad Tallinnas ning laseme lastel need oma nägemuse järgi kujundada,” selgitas Kampus.


Koostöös Soome saatkonna, Rootsi Instituudi jt partneritega kavatsetakse läbi viia ka suurejooneline Läänemere prügist puhastamise operatsioon. Sündmus algab 30. augustil Läänemere päevaga ja lõpeb 16. septembril. “Tallinn on ju merelinn,” rõhutas linnapea Mihhail Kõlvart. “Soovime merest koristada väikeprügi, plastikut ja suitsukonisid. Nende negatiivne keskkonnamõju on väga suur ja pikaajaline.”

Keskkonnasõbralik restoranitoit

Tallinna peenemate toidukohtade menüüdes jätkub restoranide nädalal rohetärnide jagamine. Tärnid annavad märku, et üks või teine toit on valminud keskkonda säästvalt. See tähendab ka toidu raiskamise vähendamist. “Samuti hakkavad jäätmejaamade juures töötama parandustöökojad,” rääkis Kampus. “See on vajalik, et võimalikult vähe esemeid visataks ära, selle asemel tehakse need võimalusel korda.”
Üks parandustöökoda on Koplis juba avatud.
Rohelise pealinna aastal on oluline kaasata linnakodanikke ja huvirühmi. Seetõttu avatakse Kaarli puiesteel spetsiaalne kaasamiskeskus, mis tutvustab inimestele planeeringuid ja arendusi, korraldab  arutelusid, kaasamisüritusi jms. “Lisaks on tulemas mitmeid elurikkuse talguid,” rääkis Kampus. “Näiteks proovime taastada Pääsküla rabas sealset veerežiimi. Soovime korraldada ehk väiksemaid talguid, kuid see-eest teha neid tihedamini ja ikka koos elanikega.”

Tahame tuua Raekoja platsile ka ajutise suvise haljastuse, mis aitaks toime tulla kliima soojenemisega ja pakuks varju kuumuse eest.

Elurikkuse edendamise talgute alla kuulub ka pealinlastele tehtud üleskutse märgata loomi ja loodust enda ümber. “Andke meile teada, kui kusagil teie koduaias toimetavad näiteks siilid. Meil oleks vaja nende elupaigad ära kaardistada ning teada saada, kus ja kuidas nad tegutsevad,” lausus Kampus.
Olulisel kohal on ka Euroopa päeva tähistamine, mille raamis plaanitakse korraldada taime- ja istikulaat otse Rävala puiesteel. Jätkub ka linnaruumifestival, mis tuleb käesoleval aastal veelgi pikem ja suurejoonelisem. “Kutsun ka kõiki inimesi, kes soovivad anda eeskuju ja panustada rohelisse pealinna, rohenügijate võrgustikuga liituma,” ütles Kampus.

Parkide serva kaunid lilleväljad

Kavas on ka taskuparkide välimuse uuendamine ja uute paigutamine linnaruumi. “Tahame tuua Raekoja platsile ka ajutise suvise haljastuse, mis aitaks toime tulla kliima soojenemisega ja pakuks varju kuumuse eest,” selgitas rohepöörde kompetentsikeskuse juht Liis Vahter. “Viimastel aastatel oleme sellega igal suvel silmitsi seisnud.”
Lisaks plaanitakse teede ja parkide serva lilleniitusid, mis oleks hea elupaik putukatele, lindudele ja pisiloomadele. Selleks jäetakse neis paigus taimed niitmata. Samuti on kavas viljapuudest toidusalud magalarajoonidesse, palavate ilmade ajal varju andvate puude istutamine jalutajate ja ratturite teede äärde jpm.
“Rohelise pealinna programmi jaoks antav 10 miljonit pole mõeldud lihtsalt toredate ürituste korraldamiseks,” ütles Kõlvart. “Valitud tegevused peavad tooma kasu, mis täidab pikaajalisemaid strateegilisi eesmärke.”
Linnapea toonitas, et kokkuvõttes lähevad planeeritud tegevused tunduvalt rohkem maksma kui pelk programm, sest linn muutub tänu aastale püsivalt. “See ei ole kõigest ühekordne pidu,” kinnitas linnapea. “Meil on vaja rohelist, jätkusuutlikku ja elusõbralikku linna ka pärast tiitli järgmisele linnale edasi andmist.”
Kogu info Tallinna kui rohelise pealinna tegemiste ja nendega liitumiste kohta asub https://greentallinn.eu/

Mis rohelise pealinna aastal 2023 Tallinnas toimub?

  • 1. jaanuarist 31. detsembrini 2023
    • Elurikkuse talgud: terve aasta kestev talgute programm, kus linnakodanikud saavad kaasa lüüa, et oma elupiirkonna elurikkust toetada.
    • Prügihunt – lasteaedades ja koolides jäätmete liigiti kogumise kampaania.
  • 20. jaanuar
    • Rohelise pealinna  aasta avakonverents (kutsetega).
  • 21. jaanuar
    • Euroopa rohelise pealinna avatseremoonia, kus Tallinnale antakse üle Euroopa rohelise pealinna tiitel.
  • 25. jaanuar
    • Käivitub projekt LIFE UrbanStorm, mille eesmärk on vähendada Eesti linnade haavatavust kliimamuutuste ajal. See peaks leevendama paduvihmadest tingitud üleujutusi.
  • 8. veebruar
    • Euroopa rohelise pealinna avaüritus Brüsselis. Kavas on seminar, meediaüritus ja vastuvõtt.
  • 1. märts
    • Rohetärnid restoranide nädalal menüüdes. Restoranid saavad lisada tärne menüüs toitudele, mille keskkonnajalajälg on väiksem.
  • 9. mai
    • Euroopa päeva tähistamine 150 puu istutamisega koos Laulupeo SA-ga. Kavas on ka istikute ja seemnete laat ning töötoad ja seminarid linnarahvale koostöös Euroopa Komisjoni Eesti esindusega.
    2.-4. juuni
    • Vanalinnapäevad “Vanalinn kui roheline elukeskkond”.
  • 30. juuni – 2. juuli
    • Keskkonnahoidlik noorte laulu- ja tantsupidu.
  • 31. august – 16. september
    • Läänemere äärsetele linnadele suunatud kampaania mererandade puhastamiseks väikeprügist. Toimub koostöös Helsingi linna, Let´s Do It World jt partneritega.
  • 1.– 6. september
    • Linnaruumi festival “Tulevik on täna(v)”. Festival kutsub linlasi kliima, elukeskkonna ja linnaruumi teemadele kaasa mõtlema, tegutsema, vaatama, kogema ning mõtlema ja avastama.
  • 7. september
    • Rahvusvahelise puhta õhu päeva tähistamine.
  • 22. september
    • Euroopa liikuvusnädal ja autovaba päev
    14.-17. november
    • Rohetehnoloogiate mess  Tallinn Cleantech EXPO. Rahvusvahelisel sündmusel tutvustavad end ja oma tooteid, leiutisi ja teenuseid parimad rohetehnoloogia ettevõtteid.
    15.-16. november
    • Rahvusvaheline konverents Cleantech Forum Europe, kus kohtuvad rohetehnoloogia investorid, innovaatorid, ettevõtjad kogu Euroopast.
    16.-17. november
    • Targa linna konverents, mille raames kohtuvad rohetehnoloogia ettevõtjad ja innovaatorid enam kui 30 suurlinna esindajatega. Tallinn tutvustab end kui rohetehnoloogia testikeskust, kus nii ettevõtjad kui ka linnad.
  • 1. jaanuar – 30. juuni
    • Loodus- ja keskkonnahoiu teema-aasta Tallinna lasteaedades ja koolides.
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.