"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
pealinna JUHTKIRI Seadusest on vähe – kaitse ennast ka ise (2)
05. detsember 2022
Virkko Lepassalu

Lõppev aasta on tähelepanuväärne muu hulgas selle poolest, et aprillis kuulutas president välja kaua oodatud, arste puudutava vastutuskindlustuse seaduse. Tõsi, selle tööle rakendumiseni kulub veel umbes poolteist aastat, sest vaja on töömehhanism paika seada.
Juhul, kui meedik teeb ravimisel vea, mida oleks saanud vältida ja mis pole ettenägematu tüsistus, peaks edaspidi saama esitada avalduse kindlustusele. Hüvitist makstakse vastavalt sellele, kui palju väheneb inimese töövõime – 2000-100 000 eurot.
Seadus ei tohi aga jääda pelgalt formaalsuseks. Ja just passiivsus on suurim oht. See, et patsiendid, kellele on antud õigusi juurde olukorras, kus nad on kas kiirustamisest või lohakusest mõnes haiglas või kliinikus viga saanud, ei kasuta hüvitise saamise võimalust. Esiteks võidakse karta arstide ringkaitset. Ja teiseks – kuna on Eesti on väike, siis ehk makstakse hiljem kuidagi kätte.
Patsientide loidust oma õiguste kaitsmisel näitab tõsiasi, et ravivigade komisjonini jõuab väga vähe kaebusi, kui võrrelda teiste ja meist jõukamate maadega. Ehkki asjata, sest tervishoiuasutuste võimsus on üle müstifitseeritud ja loomulikult on ka haiglad sellistel juhtudel huvitatud kokkuleppest.
Juba praegu on võimalik nõuda juhul, kui ekspertkomisjon teeb kindlaks ravivea, haiglalt moraalse kahju hüvitamist. Haiglad seda üldiselt ka maksavad, kuigi ühtlasi sõlmitakse patsiendiga konfidentsiaalsusleping. Aga neid, kes nõuavad, on väga vähe. Halb on see, et praegu ei saa juhtumitest salastatuse tõttu seega teised õppida.
Edaspidi, juulist 2024 jagunekski kahjunõue juhul, kui tuvastatakse raviviga, kaheks. Üks pool on hüvitis ravivea eest, teine aga moraalne kahju. Põhiline, et patsient ei pea kartma ega oma energiat haiglaga vaidlemisele kulutama, vaid saab pöörduda kindlustusse. Pika patsiendikindlustuse ajalooga riikides nagu Prantsusmaa, Itaalia või Soome on süsteem juba aastatega paika loksunud. Seal on lihtsalt öeldes hulgas tabelites kirjas, kui palju tuleb mingi tüsistuse eest hüvitist maksta. Mis moraalsesse kahjusse puutub, siis selle korvamine peaks rajanema kohtupraktikal, mida Eestis selliste juhtude kohta aga napilt.
Eesti arstid teevad olusid arvestades head tööd. Ent kuna Eestis on võimalik võtta arst vea eest kriminaalvastutusele, on see soosinud ravivigade peitmist.  Tuntud on juhtum, kus 2010. aastal mõisteti  kriminaalkorras süüdi naistearst, kelle süül oli sünnitusel diagnoosimata jäänud patsiendi hapnikupuudus. Uue korra järgi peaks ravivea teinud arst, kui ta selle registreerib, vastutusest vabanema.
Kui võrrelda Soome ja Eesti rahvaarvu, võiks ravivigade ekspertkomisjonile esitatavate kaebuste arv meil tegelikult olla umbes 2000, mitte 200. Seega on juba praegu üsna paljugi patsientide endi kätes. Mitte ükski seadus ei kaitse üksinda inimest, kui inimene ise ei taha ennast kaitsta.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

inff
5. dets. 2022 17:33
h ttps://www.patsiendid.ee/ h ttps://epikoda.ee/erivajadusega-inimesele/patsiendi-oiguste-kaitse
Arvamus
5. dets. 2022 14:12
Õnneks kaitseb meid arstide sooritatud vigade eest nõukogude ajaga võrreldes peaaegu olematu võimalus üldse arsti jutule pääseda.