"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Suurimad õhusaastajad linnas on autostumine ja ahjuküte (1)
05. detsember 2022
Mats Õun

“Kõik teavad, et õhusaaste tekitab hingamisteede haiguseid,” nentis Tartu Ülikooli keskkonnahoiutervise professor Hans Orru. Lisaks tekitavad heitmed ja saasteained õhus südame- ja veresoonkonna haigusi, vähki, enneaegset sünnitust või lapse väikest sünnikaalu, samuti laste arengulisi häireid.

Värskeima õhusaaste uuringu järgi on tervist kahjustavad osakesed meie sissehingatavas õhus viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt vähenenud. “Tallinna õhus on kõvasti vähenenud väävel- ja lämmastikdioksiidi osakaal. Läheneme juba peaaegu alumisele piirimäärale,” rääkis Eesti keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi- ja kliimaosakonna juhataja Erik Teinemaa. “See on eeskätt autotehnoloogiate paranemise tulemus, tänu millele väheneb ka sõidu käigus tekkivate heitmete hulk.”
Kui me hakkame kasutama rohkem elektri- ja vesinikuautosid, peaks õhusaaste osakaal Teinemaa sõnul veelgi vähenema. Prognooside kohaselt ennustatakse seetõttu ka liiklusest tekkivate heitgaaside hulga jätkuvat koomale tõmbumist.
Samas on teisi heitmeid, mille osakaal endiselt kasvab ühes autostumise süvenemisega meie riigis ja linnades. “Sõidu käigus vallanduvad teekatte ja rehvide küljest kahjulikud peenosakesed, mida me liikluse kõrval elades ja seal toimetades pidevalt sisse hingame,” selgitas teadlane. “Meid mürgitav teetolmu hulk on aga vastavuses sõidukite arvuga liikluses.”

Vaja paremaid ahjusid

Teinemaa hinnangul pole ette näha ka selle saaste vähenemist, sest eestlaste armastus autode vastu pigem kasvab kui kahaneb. Talvel tasub linnas naastrehvidele kindlasti lamellrehve eelistada. Lisaks hoiab lamellrehvide kasutamine teid – igal kevadel on näha naastrehvide tekitatud tugevad kahjustused teepinnal. “Liikluse heitmed kahanesid selgelt 2020. ehk koroona-aastal,” kinnitas teadlane. “Pärast liikumispiirangute vähenemist on jälle väikest tõusu näha.”
Teinemaa sõnul annavad õhusaastesse oma panuse ka pealinna ahjud. Seda eriti piirkondades, kus toimub massiline kohapeal kütmine – nagu näiteks Nõmmel. “Sisuliselt kõikides kohtkütte piirkondades heidetakse õhku suuremates kogustes bensopüreeni. Samuti niinimetatud musta süsinikku ehk tavakeeli lihtsalt tahma,” mainis ta.
Teinemaa sõnul saaks küttesüsteemide moderniseerimise ja ahjude väljavahetamisega saastet õhus ka kiiresti vähendada. Samas pole asjade selline käik teadlase hinnangul väga realistlik, kuna enamasti toimuvad taolised protsessid aeglasemas tempos. Pole ju enamikul inimestel juba majanduslikel põhjustel võimalik asjasse oma panust anda, eriti veel praegu.
Õhukvaliteedi uuringut juhatanud Tartu Ülikooli keskkonnahoiutervise professor Hans Orru kinnitas, et viimase kümne aasta jooksul on õhu puhtus nii meie linnades kui ka terves riigis üldiselt paranenud. Samas on teadlase sõnul ikka veel tegemist tõsise probleemiga. Tuleb teadvustada, et üle Euroopa sureb õhusaaste tagajärjel igal aastal üle 300 000 inimese. Eestis on rahvusvahelised kokkulepped küll täidetud ning õhk võrreldes mõnede teiste Euroopa ja maailma riikidega tunduvalt puhtam. Ometi põhjustavad organismi mürgitavad ja nõrgestavad heitmed ka siinsetele inimestele probleeme. “Kõik teavad, et õhusaaste põhjustab hingamisteede haiguseid. Vähem teadvustatakse muid riske,” rääkis Orru.
Uuringute andmetel tekitavad heitmed ja saasteained õhus ka südame- ja veresoonkonna haigusi, vähki, enneaegset sünnitust ja lapse väikest sünnikaalu, samuti laste arengulisi häireid. Saastunud õhk põhjustab ka närvihaigusi nagu Alzheimeri tõbi. Samuti diabeeti, artriiti ja neeruhaiguseid, kõrva- ja silmaprobleeme, vaimse tervise hädasid jms. Ka Eestis tehtud uuringud kinnitavad õhusaaste ja mitmete eelpool mainitud haiguste seost.
“On raske leida tõbesid, mis õhusaastega seotud ei oleks,” mainis Orru.

Eluiga lüheneb

Tema sõnul väheneb tallinlaste eluiga sissehingatavate heitmete ja toksiliste ainete tõttu keskmiselt 1,1 aasta võrra. Kõik oleneb muidugi ka individuaalsetest eripäradest – mõni on tugevama organismiga ja suudab saaste halbadele mõjudele vastu pidada. Teisele on heitmed viimaseks piisaks karikas, mis vallandavad tõsise haigusliku protsessi.
Õhu puhtuses veendumiseks uurivad teadurid kõige rohkem peenosakeste hulka õhus. Samuti maalähedast osooni, lämmastikdioksiidi, vääveldioksiidi, eri raskemetalle, orgaaniliste saasteainete nagu benseen sisaldust. Nii näiteks paikneb Tallinnas kolm linnaõhu seirejaama, mis kuuluvad ka riiklikusse seirevõrgustikku ja mõõdavad linna eri piirkondade õhukvaliteeti. Õismäel asuv seirejaam mõõdab peamiselt magalarajoonile iseloomulikku õhusaastet. Põhja-Tallinna oma iseloomustab jällegi tööstus- ja kohtkütte piirkonna õhu seisundit. Lisaks paikneb seal läheduses oluline raudteesõlm. Kolmas seirejaam asub Liivalaia tänaval ja seal mõõdetakse õhu puhtust tiheda liiklusega kesklinna piirkonnas.
“Kui mingis osas on näha õhupuhtuse paranemist, siis näiteks maalähedase osooni kahjulik mõju on meil aastatega pigem kasvanud,” lausus Orru. Tema sõnul tõuseb sellise saaste osakaal eeskätt suvel, mis Eestis viimastel aastatel üha kuumemaks muutuvad.

Peened osakesed satuvad hingates verre ja ajju
Lisaks tekitavad õhusaastet tööstus, põllumajandus ning metsatulekahjud.
Kahjulikud ained jõuavad organismi siis, kui on piisavalt pisikesed. Näiteks õietolm jääb ninasõõrmetesse kinni ja me aevastame selle endast lihtsalt välja. Väiksemad osakesed pääsevad aga bronhide kaudu kopsudesse. Kui tegemist on eriti peente heitmetega, võivad need pääseda koguni vereringesse ja ajju.

Hans Orru
Pilt: Scanpixs


“Pideval kokkupuutel saastunud õhuga võib olla krooniline mõju. See suurendab näiteks selliste haiguste tekkimise riski nagu astma,” rääkis teadlane. “Mõnikord hingavad aga inimesed suure saastatusega kohas endale saasteaineid lühiajaliselt sisse. See mõjub tihtipeale just krooniliste hädadega haigetele. Näiteks saab astmaatik ootamatult intensiivistunud saaste tõttu astmahoo või südame- ja veresoonkonnahaige insuldi.”

Tartu Ülikooli keskkonnahoiutervise professori Hans Orru (pildil) sõnul teame praeguseks ilma igasuguse kahtluseta, et õhusaaste on inimeste tervisele äärmiselt ohtlik. “Maailmas on tehtud üle 40 000 uuringu, mis seda kinnitavad. Ka Eestis on sel teemal juba kümneid uuringuid läbi viidud ja avaldatud. Järgmise aasta alguses avaldatakse ka uus inimarengu aruanne, kus räägitakse samuti õhusaastest.”
Teadlase sõnul on oodata ka saasteainete osakaalu piirnormide karmistamist Euroopa Liidu poolt. Lisandub kohustus mõõta mõningate selliste ainete sisaldust õhus, mida varem tegema ei pidanud. Kokkuvõttes vähendab see aga kulutusi, mida inimeste terviseprobleemide lahendamiseks muidu teha tuleks.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

tallinnast
5. dets. 2022 17:25
Aastaid tagasi, kui pr Urve Palo oli majandusminister, andis ta määruse eramute vedelküttelt üleviimisel teisele küttele seoses kütteõli aktsiisi tõusuga mitme aasta jooksul kompenseerimisega kuni 4000 EUR eramu kohta. Määrus anti atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel, kuid see ei haaranud kivisöeküttelt üleminekut teisele küttele. Kuigi kütuse aktsiisi tõusu probleemi lahendasid tarnijad kiiresti, jäi soodusmäärus ikka kehtima väikese grupi huvides. Selline oli siis suhtumine õhu puhtusesse ja tahke kütte katlad tossavad edasi ning mürgitavad naabreid (ei aita neid ka enda kaitseks söefiltrite paigaldamine ventilatsiooni sissepuhkele).