"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Keskkonnaminister Madis Kallas: Harjumaa norm uute kaevanduste kasutuselevõtuks on täis (0)
06. detsember 2022
Foto Rene Suurkaev

Tuleb hakata tõsiselt kaaluma, millist keskkonda soovime Harjumaal näha. Piir kaevandatavate maavarade osas on selles piirkonnas täis ning uute suurehitiste tarvis uusi kaevandusi enam avada ei saa. Uued kaevandused tuleksid Harjumaa inimeste ja keskkonna arvelt,“ ütles keskkonnaminister Madis Kallas Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis, kus kõneldi ehitusmaavaradega varustamise kindlusest.

Kallase sõnul on surve uute suurehituste puhul ehitusmaavarade, nagu liiva-kruusa ning ehituslubjakivi, mida leidub hulgaliselt just Põhja-Eestis, kaevanduste avamiseks väga suur. „Paraku tuleb see nii kohalike inimeste kui ka kohalike omavalitsuste arvelt. Peame üle vaatama nii kaevandamise tasud kui ka põhimõtted, mille abil kohalikud inimesed oleksid rohkem huvitatud ehitusmaavarade kaevanduste uurimisest ja avamisest. Samas peame leidma ka alternatiive näiteks aheraine senisest mitmekesisemaks kasutuselevõtuks suurtel taristuehitustel,“ märkis ta.

Aastaks 2030 peaksid valmima riigi suured taristuprojektid eesotsas Rail Balticu raudteetrassi ja neljarajaliste põhimaanteedega, mille ehituse käigus kasvaks hüppeliselt ehitusmaavarade nõudlus. Riigikontrolli aruandest selgus, et senistest karjääridest kaevandatavast kohalikust ehitusmaavarast praeguste uuringute ja analüüside alusel ehitamise lõpuleviimiseks ei jätku.

Vastuseis suureneb

Keskkonnameti peadirektori Rainer Vakra hinnangul suureneb suurehitistega ka kohalike inimeste ja huvigruppide vastuseis. „Keskkonnaamet on väljastanud ligikaudu 800 kaevandusluba, millest 500 on antud liiva-kruusa kaevandamiseks. Neist omakorda kolmandik asub eramaadel, millest kohalikud omavalitsused ega naabrid ei saa mingit kasu. Samas on iga kaevandus luubi all ning isegi mõnekümne hektari suuruse kaevanduse avamise otsusega pöördutakse järjest enam valitsuse poole.“

Vakra selgitas, et seoses Rail Baltica ehituse algusega kasvas ka ehitusmaavarade kaevandamiseks antavate lubade arv. See aga toob ka vastuseisu kasvu. Kui veel paar aastat tagasi tehti aastas 12 vaiet, siis nüüd on nende hulk kasvanud 80 vaideni. „Tendents, et ainult mitte minu tagahoovi on tugevnenud ning üha tugevamaks veel kasvab,“ ennustas ta.

Ebatäpne ülevaade maavaradest

Riigikontrolli auditijuht Silver Jakobson tõi auditi põhjal välja, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil tuleb hinnata täpsemalt, kui palju võivad suureneda Rail Balticu raudteetrassi ja üleeuroopalise teedevõrgustiku TEN-T põhimaanteede ehitusmaksumused, kui kohalike ehitusmaavarade asemel tuleb nende rajamiseks kasutada ka alternatiivseid ehitusmaterjale, uusi tehnilisi lahendusi või Eestisse ehitusmaavarasid importida.

Samuti tuleks uurida täiendavalt uudsete lahenduste kasutusele võtmise võimalusi tee-ehituses. Sealhulgas vajaduse korral muuta teede projekteerimisele ja ehitamisele kehtestatud nõudeid, selleks et suurendada maavarade varustuskindlust ja vähendada ehitusmaavarade kaevandamist.

„Kui suurtel projektidel, nagu Rail Baltic läheb ehituseks, siis aastaks 2027 kasvab nõudlus ehitusmaavarade järele kaks korda. Aga kaevandatavat kõrgema kvaliteediga ehituslubjakivi varu jätkub nõudluse prognooside alusel Harjumaa erinevates lubjakivimaardlates maksimaalselt ainult 2026. aastani,“ rõhutas ta.

Auditi põhjal ei järgi keskkonnaamet alati ka kaasamise hea tava põhimõtteid, s.t kaasata võimalikult varajases tegevuse etapis ja pigem rohkem kui vähem.

Audit näitas, et uue karjääri avamisest teavitati üldjuhul üksnes vahetuid piirinaabreid ning kaugemate elanike teavitamiseks ei avaldatud enamasti ajaleheteateid ega korraldatud avalikke koosolekuid.

Samuti ei ole kohalikud kogukonnad rahul menetlusse kaasamisega. Elanike hinnangul on kaasamine formaalne ja keskkonnaamet ei võta nende esitatud argumente tõsiselt. Ka maakonna maavarade teemaplaneeringud peaksid aitama tulevikus leida kompromisse erinevate kaevandamisega seotud huvide vahel.

Kordades ehitusmaavara kasv

Maavarade registri andmetel oli 2022. aasta augusti lõpu seisuga ehitusmaavarade kaevandatavat varu 361 mln m3. Maa-ameti andmetel kaevandati 2021. aastal liiva ja kruusa kokku 7,6 mln m3 ning lubjakivi ja dolokivi kokku 3,3 mln m3. Koguseliselt kaevandati ehitusmaavarasid 2021. aastal 6% enam kui 2020. aastal.

Ehituslubjakivi varud, mis on oma omadustelt sobilikud kõrgema kvaliteediga ehituskillustiku tootmiseks, asuvad peamiselt Harjumaal Harku, Väo ja Maardu maardlas. Varud on ka Jägala maardlas, kus omavalitsuse vastuseisu tõttu ei ole võimalik kaevandamist alustada.

MKMi praeguste arvestuste kohaselt koondub suurim ehitusmaavarade vajadus aastatele 2026–2027, kui nõudlus ehitusmaavarade järele kasvab 2025. aastaga võrreldes üle 2,3 mln m3 aastas. Ainuüksi Rail Balticu trassi ehitamise tulemusel kasvab ehitusmaavara vajadus 0,1 mln m3-lt 2022. aastal 2,4–2,8 mln m3-ni aastas perioodil 2023–2028.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.