"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Laste ja noorte tervis on jahmatavalt kehv, ennetavasse tervisekontrolli jõuab neist vaid kuus protsenti (2)
07. detsember 2022

Iga kolmas laps Eestis on ülekaaluline ja sama paljud on lühinägelikud. Koolis sooritatud enesetapukatse on kahjuks saanud iga-aastaseks nähtuseks ka meil Eestis, kuid moodsa maailma arengutega kaasnevad tervisemured laste seas jäävad sageli tähelepanuta. Tallinna koolides töötavate õdede sõnul ei ole tervisekontrollide tõhusus ja murede ennetus meie maailmamuredele järele jõudnud.

Levinumad märked, mida tänapäeval Eesti koolilaste digilugudest leiab, on rasvumine, lühinägelikkus, rühiprobleemid ning nüüd ka psüühika- ja meeleoluhäired. Noorte seas leviv vaimse tervise kriis näitab lausa punast ohutuld, kuid kooliealised lapsed jäävad endiselt aastateks arsti ja isegi kooli vaateväljast eemale. Näiteid neist rasketest tervisehäiretest, mis lapsel on välja kujunenud märkamata jäänud muredest, võivad täna kooliõed loetlema jäädagi.

Tallinna Õismäe Vene Lütseumi kooliõde Olga Sizõi märkis kahetsusega, et igal aastal on vähemalt üks juhtum, kus laps sooritab koolis enesetapukatse. „Üks laps lõikas ennast nii, et oli vaja kiiresti kiirabi kutsuda ja ta viidi haiglasse,“ rääkis ta.

„Lapsele tuli sõnum, et tead, sa oled paks,“ tõi näite Tallinna Saksa Gümnaasiumi kooliõde Svetlana Ševtšenko. „Peale seda on lapsel söömishäire. Anoreksia on diagnoositud ja ta on pikalt ravil. Näiteks eile meil oli juhtum, kui käis kiirabi. Täna oli mul tervisekontroll kolmandas klassis ja mul tekkis mure ühe tütarlapse pärast, kes ütles, et ta nutab tihti. Kolmandas klassis ei ole laps enam rõõmsameelne.“

Iga kolmas laps Eestis on ülekaaluline ja sama paljud on lühinägelikud

Peale vaimse tervise on aina kehvemad lood ka koolilaste füüsilise tervisega. Eesti koolilaste seas tehtud nägemisuuring näitas, et iga kolmas koolinoori Eestis on lühinägelik. Sama palju on ka ülekaalulisi lapsi ning üha rohkem esineb rühiprobleeme. Kõige krooniks olevat kooliõdede sõnul lapsed tihti peavaludes, üle koormatud ja krooniliselt väsinud. Sealjuures õppekava maht läbi aastate oluliselt muutunud ei ole.

„Tänane noor magab keskmiselt öösel viis kuni kuus tundi,“ konstateeris Sizõi. „Seda on vähe, sealt see kõik tulebki. Nad väsivad kiiresti ära ja reedeks neil enam jõudu ei ole. Tekivad peavalud ja kõhuvalud.“

Ševtšenko hinnangul on laste kehva tervise taga suuresti nutiseadmed. „Need lapsed, kes käivad trennidest, kes suhtlevad vanematega hästi, jõuavad õppimisele väga hästi keskenduda,“ märkis ta. „Aga need, kes suurema osa ajast viibivad nutiseadmetes, siis nende jaoks on koolikoormus suur.“

Vale elustiil ja täitmata jäänud baasvajadused on sageli mitmete tervisehädade, nii füüsiliste kui ka vaimsete, juurpõhjuseks. Kuid vaevalt need ainsana on tinginud noorte seas puhkenud vaimse tervise kriisi. Mujal maailmas noorte vaimse tervise halvenemise põhjuseid otsivad uuringud ei ole veel ühegi kindla vastuseni jõudnud. Probleem hakkas pead tõstma juba enne koroonat, kuid teatavasti viiruse levik ja distantsõpe andsid vaimse tervise halvenemisele hoogu juurde.

Keegi ei tea kui palju meeleoluhäiretega noori tegelikult on

Eesti laste ja noorte eelmise aasta raviarvete kokkuvõttest nähtub, et 30 lapse ehk ühe klassitäie õpilaste seas on keskmiselt vähemalt üks laps, kel on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanu häire ehk ATH, vähemalt üks laps, kes on saanud kliinilise depressiooni korral ravi ja üks laps, kes võitleb mingit tüüpi ärevushäirega.

Need on lapsed, kes on saanud diagnoosi ja ravi. Kui palju on tegelikult meeleoluhäiretega noori täpselt, seda ei tea keegi. Sageli näitavad poisid oma muresid tihti halva käitumisega rohkem välja kui tüdrukud, mistõttu arvatakse, et aladiagnoositud psüühikahäireid võib eriti olla just niinimetatud tublide ja vaiksete tüdrukute seas.

Kõiki õpilasi hõlmavad tervisekontrollid koolides sisaldavad ka kooliõe ja õpilase vahelist privaatset vestlust ning meeleolu hindamist. Kuid terve 12 õppeaasta vältel toimuvad need iga õpilasega vaid neli korda. Olukorras, kus laste vaimne ja füüsiline tervis on halvemas seisus kui kunagi varem, on Tallinna koolitervishoid ennetustööle hoogu juurde andmas. Aina rohkem on koolid liitumas erinevate tervist edendavate programmidega.

Ennetustöö on hoogu kogumas

Alates sellest sügisest saavad kooliõed noortele pakkuda ka isegi tubakast loobumise nõustamisteenust. Tallinna koolitervishoiuridades on tööle hakanud ka kolm vaimse tervise õde, keda vajadusel saavad koolid endale appi kutsuda. Ennetustöö on hoogu kogumas, kuid õigeaegne märkamine on oluline juba täna. Ent kui koolis õpib mitusada kuni 1000 õpilast ning nendega tegelevad vaid kaks kooliõde, kes töötavad veel ka vahetustega, siis ei jää muud üle, kui lapsevanematel endil võtta suurem vastutus jälgimaks oma lapse tervist. Riik soovitab kuni täisealiseks saamiseni käia ka täiesti terve lapsega vähemalt kord aastas arsti juures kontrollis.

Tallinna lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukase sõnul kehtib Eestis tervete laste jälgimise juhend, mis näeb ette, millise sagedusega kuni 18 aastased lapsed peaksid käima arsti juures ja milliseid eriarste, lisaks perearstile, peaks laps oma elu jooksul nägema.

Paraku sellega see juhend lõpeb. Riigikontrolli aastaaruande järgi osales vaid kuus protsenti lastest ja noortest ennetavas tervisekontrollis, nii nagu see juhend ette näeb. Kui lapsed jäävad pikaks ajaks tervishoiutöötaja vaateväljast eemale, pole imekspandav, et sedavõrd paljud mured jäävad märkamata ning need märkamata jäänud mured hakkavad lausa epideemiliselt kujunema tervisehäireteks.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

vaatleja
10. dets. 2022 11:46
Koolitervishoius nagu ka töötervishoius algavad probleemid andmekaitse küsimustest. Ei saa usaldada selliseid medtöötajaid, kes on määratud kooli juhtkonna või töötaja tööandja poolt.
kampaania käib
7. dets. 2022 20:55
https://pealinn.ee/2022/12/02/poordumine-ametiuhingud-erialaliidud-tooandjad-ja-arstid-nouavad-eestlaste-laguneva-tervise-paastmist/