"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
OECD raporti autorid Meid üllatas suur palgalõhe Eesti meeste ja naiste vahel. Samuti sooliste stereotüüpide ja vägivalla lai levik (1)
07. detsember 2022
Foto Scanpix

“Arvasime, et Eesti läheneb meeste ja naiste palgalõhe näitajate poolest pigem põhjamaadele,” nentis üks OECD raporti autoritest, majandusanalüütik Willem Adema. “Tegelikult ollakse näitajate poolest lähemal ikkagi endistele ida-bloki riikidele.”

Täna tehti ministeeriumide ühishoones avalikuks OECD raport, mis uuris Eesti meeste ja naiste palgalõhet. Samuti üldist võrdõiguslikkuse küsimust. Kirjeldati ka meetodeid olukorra parandamiseks ning osutati sellele, et palgalõhe vähendamine ja naistele suurema võrdsuse tagamine tooks majanduslikku kasu kogu ühiskonnale.

Raporti autoritele tuli üllatusena, kui suur on palgalõhe Eesti naiste ja meeste vahel. Teadlasi ehmatasid ka üldised konservatiivsed ja stereotüüpsed hoiakud, mis meie ühiskonnas levivad.

Soostereotüüpsed hoiakud levinud

Naiste ja meeste vaheline palgalõhe on Eestis lausa 17%, mis on tunduvalt kõrgem kui OECD riikide keskmine. Ainus hea uudis majandusteadlase sõnul on see, et viimase kümne aastaga on lõhe tuntavalt vähenenud. Seda kiiremini, kui teistes sama probleemiga riikides.

“Ühe osa palgalõhest tingib see, et sama haridustaseme ja taustaga mehed ning naised tegutsevad erinevat tüüpi asutustes, kus tööandjate pakutav tasu üksteisest erineb,” rääkis Adema. “Teise osa tingivad need ettevõtted, kes maksavad juba firma sees sama kvalifikatsiooni ja taustaga naistöötajatele vähem kui nende meesoost kolleegidele.”

Palgalõhe avaldub tihtipeale siis, kui naisel sünnivad lapsed ning pärast kodus viibimise aega suundutakse tagasi tööturule. Soostereotüüpsed hoiakud panustavad palju ka sellesse, et kõrgtasemel töötajate hulgas on palju naisi. Seepärast on meil võrreldes teiste riikidega naistel raskem karjääri teha.

“Oleksime oodanud vähem traditsioonilist suhtumist ja hoiakuid paljude küsimuste osas,” nentis Adema. “Näiteks küsimuses, kas naised teevad rohkem emotsionaalseid otsuseid kui mehed ei oodanud me, et eestis on tulemused nii traditsioonilised. Lootsime paremaid.”

Konservatiivseid hoiakud kajastuvad ka selliste arusaamade levikutes, et mehe kõige olulisem roll on raha teenida. Naine peab aga lapsi kasvatama ja kodu hoidma.

“Kõik see näitab, kui konservatiivne on eestlane võrreldes OECD keskmisega,” nentis Adema. “Eesti läheneb rohkem Ungari, Slovakkia, Tšehhi ja Läti arusaamadele. Kaugemale jäädakse sellistest riikidest nagu Rootsi, Hispaania ja Prantsusmaa, mis on võrdõiguslike hoiakute osas esirinnas.”

Samas aitas see majandusteadlase sõnul ka mõista, miks on palgalõhe Eestis nii suur. Kõik see kajastub omakorda ka soopõhises vägivallas, millega meil on samuti probleeme.

“Sooline vägivald süvenes veelgi koroona ajal. Lisaks on palju juhtumeid, millest avalikkust ei teavitata,” rääkis Adema. Tema sõnul on selle tegevuse hind ühtaegu emotsionaalne, aga teiselt poolt ka majanduslik. “Inimesed, kes on õnnetud, ei tee ka head tööd. Seepärast on soolisel vägivallal majanduslikult väga kõrge hind. Seda tõsiasja teadvustatakse vähem, aga sellest tuleks meie ühiskonnas rohkem rääkida. Teavitustöö on küll nii öelda pehme meede, aga sellel on kahtlemata ühiskonna harimises mõju.”

Eesti peab pingutama olukorra parandamiseks

Raporti koostamise raames küsiti ka, kas soolist vägivalda nähes sellesse sekkutaks. Eesti vastanutest oli 37 protsenti nõus sekkuma, samas kui OECD riikide keskmine on 58 protsenti.

“Tegemist on kahetsusväärselt madala tulemusega,” nentis Adema. Analüütik rõhutas ka seda, et Eestis on meeste töötamise ja õppimise osakaal naistest tuntavalt väiksem hariduse- ja tervishoiuvaldkonnas. Samal ajal suundub jällegi vähem naisi täppisteadustesse, inseneeriasse, IT-tehnoloogiasse ja teistesse valdkondadesse, mida traditsiooniliselt pigem meeste aladeks peetakse.

“Eestis on pikka aega tegeldud ka IT-arendusega, seda õpetatakse lastele ka koolides. Ometi siirdub väga vähe tüdrukuid arvutiteadusi õppima,” tõi teadlane ühe näite. Meeste suunamine haridusvaldkonda võiks jällegi toimuda läbi palgatõusu nendes valdkondades.

Adema sõnul on oluline, et soolise võrdõiguslikkuse teemal hakataks inimesi nii riigi- kui haridusasutustes rohkem koolitama. See vähendaks ka sooliste stereotüüpide levikut ning tooks kaasa olukorra tasakaalustumist.

“Koolide personali tuleks koolitada ja õpikute tekstides tuleks rõhutada seda, et soolise võrdõiguslikkuse kultuur on ühiskonnale oluline,” rääkis Adema. “Vaatamata OECD raporti kehvadele tulemustele pole Eestis soolise võrdõiguslikkuse teemat puudutavaid koolitusi ei sotsiaaltöötajatele ega õpetajatele ette nähtud. See tähendab, et soolised stereotüübid levivad endiselt laialt. Pole tõhusaid riigiüleseid tegevusi, mis tagaksid, et soolise võrdõiguslikkuse teema jõuaks ka lasteni.”

OECD analüütiku sõnul on oluline ka see, et poisse ja tüdrukuid ei suunataks enam traditsioonilistesse sektoritesse tööle, vaid just harjumuspärastest nii öelda vastupidistele erialadele.

“Eestis tuleb rohkem pingutada, et soolise võrdõiguslikkuse teemat teadvustada ja ühiskonnas edendada. See on siin tõepoolest väga tähtis teema,” tõdes Adema. “Oluline on ka selgitada, et palgalõhe vähendamine ja üldise soolise võrdõiguslikkuse suurendamine on riigile majanduslikult väga soodsa mõjuga.”

Suur naiste osakaal tööhõives

Peale negatiivsete näitajate osutasid OECD raporti koostanud analüütikud aga ka sellele, et naiste osakaal tööhõives on meeste omaga suhteliselt võrdne. Eriti suur on töötavate naiste osakaal just vanemaealiste vanusegrupis. Keskmisest suuremad on ka riiklikud toetused naistele, kes on väikeste lastega kodus.

“Muidugi on selles vallas ka probleeme,” nentis Adema. “Näiteks ei saa paljud lastega pered peale tasustatud vanemapuhkuse lõppemist lapse 18-36 elukuu vahel lastehoiuteenusele ligipääsu.”

OECD analüütik leidis, et kuna Eestis suurendatakse peagi ka lastetoetusi, siis oleks riigilt olnud mõistlik osa sellest rahast lastehoiuteenuste paremasse kättesaadavusse suunata. Positiivse poole pealt osutas majandusteadlane aga sellele, et vanemapuhkus, mida isa saab välja võtta, suureneb seniselt seitsmelt päevalt 30-le.

Palgalõhe vähendamiseks tasuks lisaks inimeste koolitamisele aga kaaluda ka läbipaistvat palgapoliitikat, mida mõnes riigis lausa seaduse jõuga läbi on viidud.

“See on suurepärane idee. Peab aga muidugi kaaluma, missugune on selle reaalne mõju,” tõdes Adema. Tema sõnul on mõnes riigis ette tulnud sedagi, et varasema palgalõhe kompenseerimiseks on hakatud vähem palka maksma hoopis meestele. Ka teistpidine palgalõhe pole kindlasti see suund, mida OECD analüütikud toetaksid.

“Ettevõtjaid ei saa sundida palgalõhest loobuma, aga kahtlemata saaks neid harida ja mõjutada selles osas, et nad ebavõrdsust tõsisemalt võtaksid ja sooviksid selles osas ka midagi teha,” leidis Adema.

OECD raport “Soolise võrdõiguslikkuse suurendamise majanduslik kasu Eestile” tehti täna avalikuks. Raporti ingliskeelse versiooniga saab tutvuda ka internetis. Autorid loodavad, et peagi saab kättesaadavaks ka selle eestikeelne variant.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

uut
7. dets. 2022 22:40
https://www.emta.ee/eraklient/maksud-ja-tasumine/maksusoodustused/maksuvaba-tulu-vanaduspensionieas 2023. aastal on üldine maksuvaba tulu kuni 654 eurot ja see väheneb inimese sissetuleku kasvades. Maksuvaba tulu vanaduspensionieas on aga kindel summa – 704 eurot ja see ei sõltu inimese sissetuleku suurusest. Maksuvaba tulu vanaduspensionieas arvestab Sotsiaalkindlustusamet inimese vanaduspensionile ja kui pension jääb alla selle summa, siis inimese avalduse alusel arvestab tööandja kasutamata ülejäägi ka töötasule või muudele tuludele.