"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Riigikogu võttis vastu korteriomanikke puudutavad seadusemuudatused, kohalikele omavalitsustele antakse õigus luua ühistutes tekkinud tülide lahendamiseks lepitusorgan (3)
07. detsember 2022
Foto Ilja Matusihis

Riigikogu võttis kolmandal lugemisel vastu seaduse, mille eesmärk on lahendada korteriomandite ja -ühistutega praktikas ilmnenud probleeme. Korteriühistutes tekkinud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks antakse kohalikele omavalitsustele õigus luua vastav lepitusorgan. Korteriomandite loomise ja jagamise tingimused muutuvad rangemaks, hüpoteegi muutmine lihtsamaks ja odavamaks. Muudatustega soodustatakse ka korteriühistu poolt majandamiskulude sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetluse kasutamist, mis on tavalisest kohtumenetlusest kiirem ja odavam.

„Kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseadus jõustus 2018. aastal ning vahepealse ligi viie aasta jooksul on tõusetunud mitmeid olulisi küsimusi, mis seadusemuudatustega lahenevad,“ rääkis justiitsminister Lea Danilson-Järg ja lisas: “Kortermajade ühistutes põrkuvad erinevate inimeste huvid ning vaidlused on kerged tekkima. Muudatused loovad omavalitsustele võimaluse tekkinud vaidlusi kohtuväliselt lahendada, mis on inimeste jaoks palju kiirem ja odavam. Mõned omavalitsused on juba omal algatusel sellist nõustamistegevust alustanud, kuid uus õiguslik raamistik võimaldab seda tööd tõhusamaks muuta. Näiteks on lepitusorgani poolt kinnitatud kokkulepe pooltele täitmiseks kohustuslik ning see on ka täitedokument. Lisaks saab omavalitsus edaspidi kohustada korteriühistut lepitusmenetluses osalema.“ 

Muutub ka riigilõivuseadus, et soodustada korteriühistu nõuete esitamist maksekäsu kiirmenetluses, kuna see on võrreldes tavalise hagita menetlusega korteriomanikele ja ka korteriühistule kiirem ja soodsam.

Muudatuste kohaselt on edaspidi uute korteriomandite loomise ja jagamise eelduseks tehingu notariaalne tõestamine ning kõigi ülejäänud korteriomanike nõusolek. Seni oli olemasoleva korteri jagamiseks vajalik vaid asjassepuutuvate korteriomanike kokkulepe. Selleks, et kõiki korteriomanikke paremini kaitsta, on edaspidi vajalik sellise tehingu jaoks kõigi ülejäänud korteriomanike nõusolek, kuna korteriomandite arv mõjutab kõiki korteriomanikke puudutavaid küsimusi, näiteks häälte arvu korteriomanike üldkoosolekul või kulude jaotamist.

Väiksemate korteriühistute raamatupidamise nõuete ühtlustamiseks kaotatakse majandusaasta aruande esitamise nõue ja lubatakse kassapõhist raamatupidamist ka sellistele väikestele korteriühistutele, mis on valinud endale juhatuse. Seni oli lubatud majandusaasta aruannet mitte esitada vaid nelja kuni kümne korteriomandiga korteriühistutel, mida korteriomanikud juhivad ja esindavad ühiselt ja kus juhatust pole valitud. Muudatus ei kohaldu korteriühistutele, mida juhib ja esindab valitseja ehk haldusfirma, sest korteriühistute majandamine on haldusfirma majandustegevuse osa. 

Lisaks korteriomandit spetsiifiliselt puudutavatele küsimustele on muudatused seotud ka piiratud asjaõiguste lõpetamist puudutavate küsimustega. Näiteks saab edaspidi hüpoteegi kustutada digiallkirjaga kinnistuportaalis, samuti saab digiallkirjaga hüpoteeki üle anda või sellest loobuda. Hüpoteegipidajal ega kinnisasja omanikul pole seega edaspidi vaja hüpoteegi muutmiseks või lõpetamiseks tingimata notari teenuseid kasutada ja seega ka notari tasu maksta.          

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Rein Mark
8. dets. 2022 12:37
Kahtlemata on tehtavad seaduse muuatused positiivsed.Samas on ka lahendamata küsimusi, milleks on elamute renoveerimiseks ja rekonstrueerimiseks võetava pangalaenu otsustamise tingimused.Teatavasti on üldkoosolekul otsuse tegemiseks vaja 50+1 %, kus Põhikirjaliselt saab rakendada ka suuremat häälte enamust.Praktikas kasutatakse ikkagi esimest varianti. See tähendab et alates 49 protsendi ühistu liikmetega pole arvestatud,kus küsimuse all maksevõime ja selle tagajärjel tööde mahu vähenemine.Eriti väljendub see kriisi olukorras- nagu praegu.Koroona olukorras kehtestatud kirjaliku üldkoosoleku võrdsustamine füüsilise üldkoosolekuga oli küll asjakohane, kuid ikkagi kohaldatav koroona ajaks,sest ainult rahvakogunemisel tekkib sisuline arutelu,mis peabki jääma suuremate rahaliste otsuste tegemisel .
kassapõhine süsteem või haldusfirma olemasolul, huvitavad seaduse tekitatavad"lüngad"
7. dets. 2022 23:58
nt. nr. 1. KÜ esimees Andra Seemen ei esita alla 10 krt. KÜ aruannet ja ei tee aastakoosolekuid ning ei nõua igakuise makse tasumist kõigilt võrdselt- sest tal on 2/3 liikmetega üks müts ja uue seadusega saab nüüd kiiresti nõuda 1/3 liikmetelt kohustuste täitmist kiirmenetluses aga teistel seaduse järgi võlgnevus kustub 3-aastase mahakäiguga ....... ............................. nt. nr.2. BRP Haldus juht Roman B. ei vasta KÜ küsimustele juhatuse liikmele, KÜ ÜK dokument on siiani vormistamata, ei informeeri elamusse tehtud väljakutsetest ja nende kohta puuduvad aktid- kas töö on tehtud kaasomandile, mõttelisele osale või reaalosale(sellest oleneb krt. omanikule esitatavad kulud tasumiseks) ning esitab siis arveid suvaliselt - arvab , et on nii suur valitseja - ometi on KÜ juhatus olemas. Telefonile helistavad krt.omanikud, jätab vastamata haldaja, samuti muudab haldaja suvaliselt arvestite näitusid, jätmaks muljet - et kõik on vaja kohe uuendada ja tellida töö.... .......... Millal võetakse vastu seadus- et haldusfirmad ei saa nii käituda ? Jääb arusaamatuks, kuidas saab uue seaduse põhjal - kõik hakkavad kellegi krt.omandit jagama ? - nad ei ole pärijad tolle omaniku korterile. Ja mis tähendab, et keegi ei või osta omale samas majas mitut korterit? KÜ juhatuse liige võib olla seaduse järgi mujalt ja teda tohib valida nii, kuid krt. omanikku hakkavad teised omanikud soovi korral piirama ?! Sellega luuakse huvitav pretsedent - antud seadusega antakse KOV suuremad õigused vaidluste lahenduseks ja seega POLIITILISED ERAKONNAD hakkavad varastama kodanike vara , kes pole meelejärgi. Teine moment- üks äriühing võib omastada KÜ sees omale hulgi kortereid ja nii pressida peale koos poliitiliste prostidega teiste allumist ja kulude paelepanekut..... Õudus on tekkimas. Ehk saaks sellise seaduse ka - et 25 aastat ja rohkem KOV ametlikult sisseregistreeritud saaksid osaleda : kas on lubatud eramut, valdust, müüa nt. Paidest või Setomaalt tulevale ja määrata tingimuse- talle ei anta registrisse sissekirjutust enne 3 aastat(see oleks ju hea - KOV vanad, panustanud kodanikud saaksid tunda meelehead, paremat hooldust vananedes , jääks ära pedagoogide probleem- koolide ja lasteaedade tohutud ehitamised ning mõttetu kommunikatsioonide ehitus, hooldus jms.)+ puuduks vajadus pidevalt suurendada KOV ametnike hulka ja volikogu liikmete arvu. Ääremaade rahavajadus väheneks, sest tulu laekuks otse.
Lembit
7. dets. 2022 21:55
Vasara25.blogspot.com