"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Swedbank: hinnatõusu veavad toiduained, mis on aastaga kallinenud 30 protsendi võrra (0)
07. detsember 2022
Liis Elmik

Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku selgitusel tõusid novembris eelmise kuuga võrreldes kõige rohkem toiduainete hinnad, kusjuures enamus toiduaineid – leiva-, liha-, kala- ja piimatooted ning köögiviljad – on aastaga kallinenud 30 protsendi võrra, samas teistest toiduainetest vähem on kasvanud puuviljade hinnad.

“Toiduainetööstus on sunnitud oma müügihindu tõstma, kuna marginaalid on väikesed ja energia osakaal tootmiskuludes kõrge. Kuna kulud on tuludest rohkem kasvanud, ulatus toiduainetootjate kasumlikkus esimese üheksa kuu järel vaid 0,5 protsendini käibest ning toidupoed töötasid kahjumiga. Toidutootjad näevad toiduainete hinnatõusu jätkumist järgmistel kuudel,” kommenteeris Elmik pressiteates. 

Energia panus hinnatõusu on aga ökonomisti sõnul vähenemas ning andis novembris hinnatõusust kolmandiku. Põhjuseks maailmaturul odavnevad energia hinnad, samas kui Eesti tarbija jaoks muudavad energia soodsamaks ka valitsuse toetused ja elektri universaalteenus.

“Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi arvavad pooled pered, et nende majanduslik olukord halveneb järgmise aasta jooksul veelgi. Majapidamised prognoosivad järgmiseks aastaks 13-protsendilist hinnatõusu. Säästa suutis novembris sama uuringu järgi vaid 44 protsenti peredest,” tõi Elmik välja. 

Ta märkis samas, et tarbimine on siiani langenud vähe. “Tarbimise taset on aidanud hoida säästude kasutamine ja tarbijate arvu juurdekasv. Majapidamiste säästud on maikuust alates vähenenud kokku saja miljoni euro ehk 1 protsendi võrra. Tarbijate hulka on kergitanud nii põgenikud kui turistid,” selgitas ökonomist. 

Hinnatõus peaks tema sõnul tasapisi aeglustuma, kuna majanduslangus koos tööpuuduse tõusuga vähendab nõudlust erinevate kaupade ja teenuste järele nii Eestis kui teistes riikides. Ülemaailmsed tarneahela probleemid on siiski leevenemas ja rahvusvahelised transpordikulud jõudmas pandeemiaeelsele tasemele ning rahapoliitika karmistamine surub hindu viitajaga täiendavalt allapoole.

“2023. aastal tõusevad hinnad Swedbanki hinnangul 9 protsendi võrra. Kõige rohkem panustavad inflatsiooni toidu ja eluaseme kallinemine. Eluaseme puhul mängivad rolli nii üüri kui energia hinna tõus. Tulevikutehingud näitavad energiale järgmiseks aastaks suhteliselt kallist hinda,” loetles Elmik. 

Ta osutas, et Swedbank avaldas eelmisel nädalal ülevaate, kus analüüsiti, miks Baltikumis on hindade kasv olnud Euroopa Liidu keskmisest kaks korda kiirem. “Ukraina sõda katkestas kaubandussidemed Venemaaga, mis olid Baltikumis suuremad kui mujal Euroopas. Väikesed avatud majandusega riigid nagu Eesti, Läti ja Leedu on väga tundlikud toorainete hinnakõikumiste suhtes. Väikestel turgudel puudub mõnes turusegmendis konkurents ja kodumaine mastaabisääst,” selgitas ökonomist. 

Lisaks pakkumispoolsetele piirangutele kergitas tema sõnul hindu ka tugev nõudlus. Baltikumis oli koroonakriisi järel kiire majandus- ja palgakasv, mis tõstis ettevõtete tootmiskulusid, aga ka inimeste ostujõudu ning sõjapõgenike sissevool suurendas nõudlust eluasemete ja igapäevaste tarbekaupade järele.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga 0,9 protsenti ning võrreldes eelmise aasta novembriga 21,3 protsenti. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 20,1 protsenti ja teenused 23,5 protsenti kallimad.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.