"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Riigikogu debatt Koolipsühholoog Karmen Maikalu: puutume igapäevaselt kokku noorte depressiooni, ärevuse, suitsiidikatsete ja suitsiididega (2)
08. detsember 2022
Karmen Maikalu Foto Scanpix

Meie noored on hapras seisus. Kui noored tulevad psühholoogi juurde, siis on neil raskus südames. Kui kooli kõige ägedam poiss tuleb psühholoogi kabinetti ja kurdab pisarad silmis, et ta enam ei jaksa, siis saab aru probleemi teravusest,“ rääkis Eesti koolipsühholoogide ühingu juht Karmen Maikalu Riigikogu olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas toetada noorte vaimset tervist?“ arutelul.

Maikalu tõi välja, et kui vaimse tervise uuringu kohaselt umbes 28% täiskasvanutest on depressiooniriskis ning umbes 20% täiskasvanutest on ärevushäirete riskis, siis noorte puhul need näitajad on mitu korda kõrgemad. „Meie noorte vaimse tervise seis on väga tõsine ja oli väga tõsine juba enne koroonakriisi. Kahjuks nii koroonakriis kui ka kõik muud ühiskondlikud kriisid on seda olukorda veelgi tõsisemaks teinud. Noorte depressioon, noorte ärevus, noorte suitsiidid ja suitsiidikatsed on väga tõsine teema, millega ka meie koolipsühholoogidena igapäevaselt kahjuks kokku puutume,“ märkis ta.

Vaimse tervise keskus on öelnud, et sellel aastal on olnud sama palju suitsiidikatsetega lapsi ja noori, kui varem oli olnud terve aastaga. „Meie noored on hapras seisus. Ma tean, et siin võib olla see koht, kus me täiskasvanutena ütleme väga kergelt, et ah, lumehelbekeste põlvkond, ei ole neil häda midagi. Kogu aeg on hakkama saadud, kuidas nüüd äkki ei saa?

Need lapsed ja noored, kes minu kabinetti tulevad ja kes seal istuvad ei tule sinna niisama aega veetma. Kui nad tulevad, on nendel päriselt ka raskus südamel ja nad on omadega hädas,“ järeldas Maikalu.

Ellujäämise küsimus

Tema sõnul on ajal, kui koolipsühholoogid on olemas 53% koolides, heaks lahenduseks ka koostöös haridusministeeriumiga avatud koolipsühholoogide nõuandeliin, et oleks võimalik koolipsühholoogiga nõu pidada ka nendel, kelle koolis koolipsühholoogi ei ole. Aga kui laps või lapsevanem pöördub kooli ja ütleb, et tal oleks vaja psühholoogi, siis ta peab saama selle psühholoogi nädala jooksul ning kriisiolukorras järgmisel päeval. Kui psühholoog leitakse väljastpoolt ehk erasektorist, siis tegelikult peab kool selle lapsevanemale ja lapsele kinni maksma. Lapsevanem ja laps ei pea ise maksma koolipsühholoogi teenuse eest.

„Kui ma saadan suitsiidikatse teinud lapse psühhiaatriahaiglasse, aga seal öeldakse, et ei ole kohti, meil on mitu last järjekorras, me helistame teile siis, kui meil kohad vabanevad, siis see ei ole jätkusuutlik olukord,“ lisas ta. „See ei ole mugavusteenus lastele, see on meie laste tervise ja ellujäämise küsimus.“

Maikalu tõi välja, et psühhiaatrilise abi kättesaadavuse kõrval on olulised ka sotsiaal-emotsionaalsed oskused, vaimne tervis, suhteoskused ning lapsevanemate toetamine. „Meil pole kunagi olnud nii palju lapsi, kes ei käi koolis. Pärast koroonat on tulnud palju puudujaid juurde. Lapsed koolis on pidevas pingeseisundis ning ka nende vanemad vajavad toetust.“

Joogatunnid aitavad

Eesti Noorteühenduste Liidu juht Triin Roos ütles, et abi ja toe puhul koolis on kindlasti oluline nii koolipsühholoogi teenus kui ka teiste tugiteenuste kättesaadavus, sealhulgas koolikeskkonda toodavad kooliväliseid eksperdid. „Noored ei taha mitte seda, et me loeme neile ette näiteks mingisuguseid ärevushäirete sümptomeid, vaid seda, et suudame neid lugusid rääkida läbi inimeste. Aitaks ka see, kui on sellised andmebaasid ja materjalid, mida õpetajad saavad ise kasutada. Samuti on noored toonud välja seda, et koolis võiks olla selliseid lõõgastumis- ja puhkepause, miks mitte näiteks joogatunnid, erinevad vestlused ja arutelud, et selle peale mõelda,“ pakkus ta.

Noorte jaoks on oluline see, et kui koolipsühholoogi pole, siis oleks noorel võimalus saada erapsühholoogi või psühhiaatri juurde tasuta, sest ei saa eeldada, et igal noorel ja lapsevanemal on raha esmavajaliku abi kättesaamiseks. Samuti on oluline tuua kooliprogrammi sisse vaimse tervise teemasid ja teha neid lõimutult ja pakkuda ka psühholoogia valikainet, et noored saaksid ise neid asju õppida. „See aitab selles, et noored suudavad märgata, kuidas läheb nende kaaslastel ja neid aidata,“ lisas Roos.

Üle ega ümber ei saa ka õpetajate rollist. Õpetaja on see inimene, kellega noor puutub kokku ja seega on oluline, et pandaks rõhku sellele, et „õpetajad saaksid vastavaid koolitusi ja väljaõpet ja et nad suudaksid ka klassiruumis läbi viia erinevaid interaktiivseid tegevusi, mis aitavad seda klassi õhustikku paremaks muuta“.

Liigne koormus koolis

Noored ise toovad ühe põhilise murekohana välja suure koormuse õppetöös, olgu selleks siis kooliõpilased, kellel ongi kodutööde maht väga suur, kellel ei ole ka tihti aega, et peale kooli tegeleda huvitegevusega, suhelda piisavalt sõpradega, aga ka tudengid, kellest väga suur osa käib kooli kõrvalt tööl. Eesti Üliõpilaskondade liidu andmetel kolmest tudengist kaks peavad käima tööl, et ära elada ning see tähendab, et väga paljudel tudengitel on väga keeruline leida bilanssi õppetöö ja eraelu vahel. Samuti noored toovad välja, et liigne sotsiaalmeedia tarbimine häirib und, keskendumisvõimet, õppeedukust ja suhtlemisoskust.

„Ajal, kui oleme hüpanud ühest kriisist teise, on elu olnud väga ebastabiilne. Koroona tähendas noorte jaoks seda, et nad pidid oma suhtlemist väga palju piirama, olema rohkem kodus, vähem kontakti sõpradega. Sõda Ukrainas ja kogu majanduslik ebastabiilsus valmistab noortele samuti väga palju muret. Samuti kardavad noored valmistada pettumust, sest ühiskonna ootused on ju noortele väga kõrge. Me tahame, et noored õpiksid hästi, et neil oleks aktiivne sotsiaalne elu, neil oleks oma huvitegevused. Aga kuidas seda kõike teha, see on keeruline küsimus.“

Koroonaaja üks väheseid plusse on olnud see, et oleme lõpuks hakanud üldse vaimsest tervisest rääkima, mis on olnud väga pikalt selline tabuteema. „Nii kui sa mõtled, et mul on probleemid, peaks minema psühholoogi juurde, mille puhul on väga palju negatiivset märgistamist, siis see on hakanud õnneks muutuma,“ tõdes Roos.

Vaja rohkem spetsialiste

Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsiooni tegevjuht Ott Oja tõi esile, et noorte enesetappude määr on Eestis 2,5 korda kõrgem kui Euroopa Liidus. Selleks, et noorte vaimse tervisega seotud probleeme ennetada vajame rohkem spetsialiste ning võimet neid koolitada. Samas ei jätku aga koolitamiseks vahendeid. Ta tõi näiteks projekti „Samm-sammult“, mis oli sihitud sellele, et õpetada koolis õpilastele sotsiaal-emotsionaalseid oskuseid, kus olid valminud õppematerjalid juba esimestele klassidele, kuid siis ei piisanud rahastust selleks, et järgmisi samme teha.

Ta tõi hea näitena välja Suurbritannia, kes on väga tugevalt investeerinud just ennetusse ning olles etaloniks tõenduspõhises ennetuses on teinud ennetuse hinnangud ka avalikuks. „Vaatame nende materjalide poole, mis on kõige potentsiaalikamad ennetusprogrammid, mida Eestisse tuua. Samas on väga oluline koolidele ja kohalikele omavalitsustele, et teha neid valikuid selleks, mis ennetusprogramme oma koolis rakendada.

„Ennetus ei ole tihti intuitiivselt mõistetav. Me ei mõista seda, kuidas näiteks üks käitumisoskuste õppeprogramm algklassides võib säästa õpilast narkoprobleemidest hilisemas eas. Aga need programmid on pikaajaliste testidega tõendatud. Saame neid tuua Eestisse ja vaadata, kas me ka siin saame need toimima,“ pakkus ta.

Oja sõnul on vaja ka vaimse tervise õdesid, psühholooge ja psühhiaatreid. Nende koolitamine on pikaajaline ja kallis protsess aga alternatiivina võiksid paljud psühholoogia magistriga inimesed väikese toega aasta jooksul omandada kliinilise psühholoogi kutse. „Meil oleks võimekus motiveerivatel tingimustel tuua väga palju kliinilisi psühholooge kindlasti juurde.“

Samuti on registrites tuhandeid õdesid, kes ei tööta tervishoius praegu ning ka neid on sobivate töötingimuste korral võimalik tervishoidu tagasi tuua. „Paljud neist võiksid pakkuda ka vaimse tervise tuge või omandada vaimse tervise õe eriala,“ lausus Oja.

Eestkõneleja toetus

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo märkis, et psühhiaatreid on Eestis 211 ja laste ja noortega tegelevaid psühhiaatreid vaid 21. Keskmine vanus on kõrge ja tegelikult psühhiaatriks õppimine on väga aeganõudev, mistõttu kiireid lahendusi kindlasti ei ole. Kuid spetsialistide juurdekasv, erinevate tasandite spetsialistide rollide ja ka kutseoskuste kirjeldamine on see, mis järgmisel aastal sihikule on võetud.

Ta avaldas lootust, et õnnestub kõrghariduse koolitustellimustega toetada psühhiaatrite pealekasvu. „Meil on tagatud 21 kliinilise psühholoogi ja 15 psühholoog-nõustaja kutseaastate rahastus riigieelarve baasis. See annab meile selle kindluse, et neid spetsialiste juurde tuleb.“

Samas rakendatakse psühhiaatreid sagedasti seal, kus neid ei vajata ning kus hakkama saaks ka väiksema ettevalmistusega inimesed. „Psühhiaatri roll on diagnoosimine ja ravi määramine. Igapäevaselt on lapse kõrval ikkagi pere, õpetajad, kasvatajad, sõbrad, kes peavad jälgima, et see ravi lapseni ka päriselt jõuaks.“

Riisalo sõnul tunneb tänapäeva ühiskonnas noor inimene sageli, et tal on vaja ennast pidevalt tõestada, olla edukas. Nurjumise korral tuleb allaandmine kergesti. Inimesed on väga erinevad ning seetõttu peaksid ka ootused olema noortele jõukohased ning vastama igaühe individuaalsetele võimetele.

Vaimne tervis mõjutab otseselt või kaudselt kõiki valdkondi. Pikaajalised vaimse tervise probleemid tekitavad õpilünki, mõjutavad konkurentsivõimet tööelus, pärsivad seotussuhete loomist ja hoidmist ning muudavad ebakindlaks ka elanikkonna kaitsevõime välise agressori suhtes.

Ta tegi ettepaneku laste ja noorte vaimse tervise eestkõnelejaks saanud president Alar Karise toetusel jätkata alanud koostööd ühiskonna eri osapooli kaasates ja lapsi ning noori kuulates. „Vajame eestkõnelejat vaimse tervise probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks,“ resümeeris minister. 

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

arenguruumi jätkub
10. dets. 2022 14:11
https://eestinen.fi/2022/12/koolivagivald-soomes-lapsi-kiusavad-nii-kaasopilased-kui-opetajad/
nwo
10. dets. 2022 12:06
Perekond pidi marksismi järgi olema üksnes eraomandist tingitud nähtus ning koos eraomandi kaotamisega pidi tähtsusetuks muutuma ka perekond. Selle praktiliseks ettevalmistuseks lõpetati abielude sõlmimine ning hakati neid üksnes formaalselt registreerima. Lapsed eemaldati vanemate juurest ning paigutati eraldi lastekodudesse, -laagritesse jm kasvatusasutustesse. Propageeriti klassivõitlust perekonna sees, vanemate ja laste vahelisi konflikte (legend Pavlik Morozovist jmt). Naisi hakati riigistama. Toimusid marssimised, kus riideid ei kantud elik aitab häbist. Kiriku poole näidati paljast tagumikku.