"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
LASTEKAITSEREFORM Lastekaitse tegeleb hetkel 12 000 lapsega, perevägivalla kuriteos oli üle tuhande lapse pealtnägijaks või kannatanuks (0)
08. detsember 2022
Foto Albert Truuväärt

“Politsei puutub laste ja peredega kokku siis, kui midagi on juba juhtunud,” ütles politseikapten Kristel-Liis Kaunismaa. “Olgu see siis tänavalt või korteripeolt leitud joobes laps. Või kellelegi haiget teinud või ise haiget saanud laps. Või siis laps, kes on kusagile kaugele korteri kõige pimedamasse nurka peitu pugenud, sest vanemad kaklevad jälle.”

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles lastekaitsereformi tutvustades, et möödunud aasta jooksul alustati Eestis laste osas 4000 lastekaitse juhtumimenetlust. “Juba varem alustatutega teeb see kokku 12 000 menetlust, mis praegu pooleli on,” lausus ta. “Kui mõtleme, et abivajava lapse juhtumimenetlus on hetkel pooleli 4,6% hulgas meie lastest, siis tähendab see ikka päris suurt hulka lapsi, kelleni lastekaitse ühel või teisel viisil jõuab.”

Viimastel aegadel meediasse jõudnud lood on pannud avalikkust senisest enam laste vastast ja vahelist vägivalda teadvustama. Kriisi leevendamiseks plaanib riik lastekaitsesüsteemi taas reformida, kuna praegusel kujul võeti lastekaitseseadus vastu 2016. aastal.

“Möödunud aasta jooksul alustati Eestis laste osas 4000 lastekaitse juhtumimenetlust. Juba varem alustatutega teeb see kokku 12 000 menetlust, mis praegu pooleli on,” nentis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo lastekaitsereformi tutvustades. “Kui mõtleme, et abivajava lapse juhtumimenetlus on hetkel pooleli 4,6% hulgas meie lastest, siis tähendab see ikka päris suurt hulka lapsi, kelleni lastekaitse ühel või teisel viisil jõuab.”

Töö lastekaitseseaduse reformimiseks läks käima juba ligemale kaks aastat tagasi. Esmalt alustati info kogumist ja kaardistamist kohalikes omavalitsuses, lastekaitsetöötajate seas ja mujal instantsides, kus laste ja nende heaoluga tegeletakse. Seadusemuudatuste eesmärgiks on jõuda senisest tõhusamalt abivajajateni. Parimal juhul soovitakse probleemide tekkimist ennetada, kuna seni on tegeldud eeskätt tagajärgede likvideerimisega.

Murettekitav statistika: 3800 perevägivalla juhtumit aastaga

Värskele statistikale näkku vaadates võib kahtlusteta öelda, et lapsed vajavad senisest tõhusamat kaitset. Nimelt registreeriti 2021. aasta jooksul 3800 perevägivalla kuritegu, millest 27%-l oli laps pealtnägijaks või kannatanuks. Perest eraldati 255 last, neist asendushooldusele paigutati 140 last aasta jooksul. Asendushooldusel viibis eelmise aasta lõpus kokku ca 2200 last. Positiivsena võib välja tuua, et üle 60 protsendi nendest lastest kasvab uutes peredes, milleks on hooldus- või eestkostepered. Asutustes kasvavatest lastest on ainult 1,4% on alla kolmeaastased väikelapsed.

“Tõsiselt murettekitav on 4600 uut vaimse tervise kriisiga seotud ambulatoorset haigusjuhtu alaealiste hulgas,” rääkis sotsiaalkaitseminister nukratest numbritest. Reformi ja ennetustöö reaalseks ellu viimiseks antakse riigile 2029. aastani kasutada 50 miljonit Euroopa Liidu sotsiaalfondi raha. Lisandub veel 9 miljonit eurot Šveitsi arengufondist.

“Peamisteks probleemideks lastekaitsesüsteemis on, et süsteem pole piisavalt lapse ja pere keskne,” rääkis Riisalo. “Puudu on ka lastekaitsetöötajatest ja kaadri voolavus on suur, mis on Eestis muidugi üldisem probleem. Vajame ka erivajadustega laste reformi, et last ei suunataks erinevate ametnike juurde sõltuvalt sellest, kas tal on määratud puue, hariduslik erivajadus või muu abivajadus. Last peab aitama tema keskkonnas, keskendudes tema individuaalsele olukorrale ja vajadustele.”

Politseikapten Kristel-Liis Kaunismaa, kes on üle 30 aasta lastekaitsesüsteemis töötanud, leidis, et ette valmistamisel olev reform on äärmiselt tänuväärne ja vajalik. “Politsei puutub laste ja peredega kokku siis, kui midagi on juba juhtunud. Olgu see siis tänavalt või korteripeolt leitud joobes laps. Või kellelegi haiget teinud või ise haiget saanud laps. Või siis laps, kes on kusagile kaugele korteri kõige pimedamasse nurka peitu pugenud, sest vanemad kaklevad jälle.”

Kaunismaa sõnul on politsei esmaseks vajaduseks aru saada, miks selline olukord ülepea tekkis. “Tihtipeale jõuame jälgi mööda minnes ajas tagasi. Ja mitte kuu või kaks, vaid juba aastaid tagasi toimunud sündmustesse. Sageli oleks politseisse jõudev teismeline tegelikult juba lasteaias või kooli esimestes klassides abi vajanud. Seda pole aga osatud anda, või siis on sellega hiljaks jäetud. Mõnikord lüüakse ka lihtsalt käega, sest tundub, et abist pole mingisugust tolku.”

Kaunismaa kinnitas, et viimaste aastakümnetega on olukord paremaks läinud, aga sellegipoolest on veel kõvasti arenguruumi. “Oleme ka ise arendanud meetodeid, kuidas lapsesõbralikumalt menetlust läbi viia ning lapsega kontakti leida. Töö selles osas käib kogu aeg. Plaanime lähitulevikus üha uusi meetmeid kasutusele võtta, et peresid ja lapsi abistada,” kinnitas politseikapten.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo toonitas vajadust arendada ka suure abivajadusega ja traumakogemuse saanud lastele pakutavat abi. “Siia alla kuuluvad füüsiliselt, seksuaalselt või vaimselt väärkoheldud lapsed. Samuti lapsed, kes on jäetud hooletusse või oma peredest eraldatud. Ka psüühikahäirete ja riskikäitumisega või õigusrikkumisi toime pannud lapsed. Meil on vaja kõikidesse asjassepuutuvatesse asutustesse, kuni kinniste asutusteni välja, spetsialiste, kes võimaldaksid kõige efektiivsemat ja tõhusamat abi. Eesmärgiga kahjulikke käitumismustreid muuta ning noore inimese emotsionaalset tervist edendada.”

Lastekaitsetöötajad põlevad läbi

Ka sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna nõunik Joanna Karu osutas ühe peamise probleemina lastekaitses sellele, et tegeletakse peamiselt tagajärgedega. “Info jõuab spetsialistideni tihtipeale liiga hilja. Vähe on probleemide ennetamist,” nentis Karu. Muret teeb ka lastekaitsetöötajate kaadri voolavus ning läbipõlemise kõrge aste.

“Meile tuleb ülikoolist küll piisavalt lastekaitsetöötajaid peale, aga enamik ei jää ühel või teisel põhjusel selle töö juurde kauaks püsima,” rääkis Karu. “Põhjuseks võivad olla nii kehvad töötingimused kui ka lastekaitsetöötajate üldine isoleeritus. Tihtipeale jäävad töötajad üksinda nende keeruliste juhtumite ja lugudega, mida igapäevaselt lahendama peavad. Vaja on tugivõrgustikku, mis abistaks lastekaitsetöötajat nii emotsionaalsel kui ka praktilisel tasandil.”

Lahendused, mida uue lastekaitseseaduse välja töötamisega tahetakse juurutada, näevad paljuski ette ühtsete juhendite ja regulatsioonide loomist ning lastekaitsetöötajate koondamist ühtsetesse võrgustikesse.

“Igas lasteasutuses peab olema sisekord, millega antakse juhised, kuidas abi vajavat last märgates edasi tegutseda,” rääkis Karu. Nõuniku sõnul on lastega töötavad spetsialistid ka ise rõhutanud, et sellist juhist on hädasti tarvis. “Välja tuleb töötada ka lapse esmase abivajaduse hindamisjuhend, et täpselt aru saada, millal peaks olukorda sekkuma. Samuti võrgustikutöö raamistik lastega kokku puutuvatele ja töötavatele professionaalidele.”

Spetsialisti sõnul tuleb kõikides omavalitsustes tagada samasugused standardid ja kriteeriumid, mille alusel lastekaitsjad töötavad. Luua tuleb ka süsteemid, et abivajavate lastega töötavad spetsialistid saaksid oma tundeid ventileerida ja kogemust vahetada.

“Kuna ühe omavalitsuse põhiselt on suurem läbi käimine spetsialistide vahel nende vähesuse tõttu raskesti saavutatav, siis võiks abi olla maakondade ülese lastekaitsetöötajate koostöövõrgustiku loomisest,” rääkis Karu.

Sotsiaalministeeriumi nõunik Maarja Kärson lisas, et viimasel ajal on tõstatatud rohkem ka laste privaatsusõiguste küsimusi. Seda eeskätt just lastega seotud juhtumite tõttu, mis on meediasse jõudnud.

“Privaatsusõigus sätestab, et lapsel on õigus eraelu, kodu ja kirjavahetuse puutumatusele. Need lapse õigused peavad olema kaitstud,” kinnitas Kärson. Probleemkohtadeks on nõuniku sõnul laste ja perede madal teadlikkus oma õigustest. Samuti meediakajastused, kus pole lapse isikut ja andmeid piisavalt kaitstud, tekitades sellega ohvritele uusi probleeme.

“Muret on näiteks lastega seotud kinniste kohtumenetluste lekkimisega ajakirjandusse,” nentis Kärson. “Kedagi ei saa ka vastutusele võtta, sest enamasti ei teata, kust need andmed avalikkuseni jõudsid. Menetlusega seotud lapse õigused võivad saada sellest aga suurt kahju.”

Laste tõhusama kaitse tagamiseks suunatakse Euroopa sotsiaalfondist tulevad rahad just pereteenuste- ja ennetustegevuse arendusse. Samuti suure abivajadusega laste toetamisse ja lastekaitse korraldusmudeli välja töötamiseks ja rakendamiseks, mille eesmärk on senisest enam lapsi ja peresid juhtumitöösse kaasata ning seeläbi ka paremaid tulemusi saavutada.

“Oluline on mõista, et innovatsioon toimub ka mujal kui ainult majanduses ja tööstuses. See leiab aset ka sotsiaalvaldkonnas,” rõhutas sotsiaalministeeriumi nõunik Joanna Karu. “Meil on selleks arenguks väga suur potentsiaal, mida tänasel päeval edukalt ära saab kasutada.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.