"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Enamik Ukraina sõjapõgenikke on asunud elama korteritesse, 60 protsenti põgenikest maksab majutuse eest ise (2)
09. detsember 2022
Foto Albert Truuväärt

Eestiss jäänud enam kui 50 000 Ukraina sõjapõgenikust on praeguseks enamik leidnud omaette elamispinna ning töökoha, selgub Tartu Ülikooli korraldatud uuringust, milles vaadeldi Eestisse jäänud põgenike olukorda. 70 protsenti sõjapõgenikest elab omaette korteris, 8 protsenti hotellis või hostelis.

Uuringust selgub, et 60 protsenti põgenikest maksab oma majutuse eest ise ning 40 protsenti tööealistest ajutise kaitse saanud inimesest on aktiivsed ka tööturul. 27 protsenti on end töötuna arvele võtnud. Samas ÜRO rahvusvahelise uuringu alusel on Ukraina enam kui 4 miljonist tööealisest põgenikust töötamas vaid 28 protsenti.

Lühiajalist majutust on alates veebruarist, mil algas sõda Ukrainas, kokku pakutud enam kui 23 000 sõjapõgenikule, kellest praeguseks on järgi jäänud 2500. Neist enamik ehk 1500 on majutatud Tallinki laevale.

Põgenikele on makstud välja toetusi ligikaudu 10 miljoni euro ulatuses, mis moodustab kõigist Eestis välja makstavatest toetustest 0,4 protsenti. Kuid kohalikud omavalitsused on toimetulekutoetuste raames omakorda põgenikke toetanud üle 14 miljoni euro, mis moodustab rohkem kui 40 protsenti üldisest toimetuleku summast.

Riigikantselei tutvustas ajakirjanikele olukorda Ukraina põgenikega vastu talve. Samuti seda, kuidas Eesti riik valmistub aitama nii oma kui Ukraina inimesi juhul, kui Venemaa rünnakud Ukraina energiataristu vastu sunnivad rohkem ukrainlasi külmal ajal välismaal abi otsima.

Kokku on ligi 10 kuu jooksul Eestisse saabunud enam kui 117 000 Ukraina sõjapõgeniku, kellest 53 000 on transiidi korras ka siit lahkunud. Kui kõrghetkel sõja alguse järel saabus meile Ukrainast üle 2000 inimese päevas, siis viimastel nädalatel on see arv piirdunud 100 inimesega ööpäevas. 

Kuid mitte igale Ukraina kodanikule ei ole Eesti piir avatud. Sõja vältel on piirilt tagasi saadetud 1494 ukrainlast, kellel polnud korras dokumendid või kes ei suutnud veenvalt seletada, miks ta Eestisse tuli.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel on praeguseks sõjapõgeniku ajutise kaitse saanud üle 40 000 Ukraina kodaniku, kellest enamikuga on olemas ka kontakt ning andmed töö- ja elukoha kohta. Teadmata on 3700 inimese asukoht, kellest küll 1500 on olemas vähemalt mingi kontakt.

Kuna paljudel hakkab täituma ka aastane ajutise sõjapõgeniku staatuse tähtaeg, siis peavad nad juba hakkama vormistama uut taotlust. Seda saab seekord teha lihtsamalt ning veebi keskkonnas.

Juba on alanud põgenike paigutamise osas koostöö ka Soomega. Selle osas selguvad täpsemad kavad lähinädalate jooksul.

Kõigist põgenikest on aga oma elu Eestiga otsustanud tulevikus siduda 20 protsenti, mis teeb ligikaudu 10 000 inimest. ¾ põgenikest aga võtavad varem või hiljem jalge alla kodutee, et naasta sõja võitnud kodumaale – Ukrainasse.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Rikas riik meil
9. dets. 2022 20:22
Võttes arvesse ukrainlaste koguarvu, on see 40% ikka määratult suur arv inimesi, kelle elamine kinni makstakse.
Sa pane kirikusse küünal,
13. dets. 2022 13:57
et sina ega su pere ei peaks kunagi võõralt maalt peavarju otsima.