"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
UUED REEGLID Kas Euroopa Komisjoni algatus tõstab hotellides hindu? (0)
09. detsember 2022
Foto Ilja Matusihis

Moeäriks kujunenud külaliskorterite välja rentimine turistidele on koroonalainete põhjustatud põntsust üle saamas, kuid juba on silmapiirile kerkinud uus katsumus. Euroopa Komisjon tahab panna selle äri tegijad makse maksma, millest paljud on seni kõrvale hiilinud. Kuid see õilis eesmärk viib suure osa pakkujaid ilmselt turult minema ja kergitab majutuse hindu nii meil kui kogu Euroopas.

Sõitu välismaale asju ajama või puhkusele alustatakse tavaliselt Airbnbst või mõnest teiselt teenuseplatvormilt peavarju otsimisega. Eestis pakub korterite välja üürimine (lisa)teenistust tuhandetele inimestele. Pooled nn platvormikorteritest kuuluvad väikeettevõtjatele, kes askeldavad ühe kuni mõne korteriga. Ja ülejäänutega tegelevad suuremad investeerimisfirmad ja -fondid. Nüüd tahab Euroopa Komisjon taolise ettevõtluse ühtsetesse raamidesse suruda ning selle mõju hinna kallinemise näol võib avalduda juba kevadel.

Moeäri tõus ja langus

Tõsi, selle äri varjukülg on olnud paljude Tallinnagi elumajade muutumine poolhotellideks. Ülejäänud elanikke on häirinud pidev üha uute nägude edasi-tagasi saalimine. Ja kui tullakse juba puhkama, siis peetakse sageli lärmakaid pidusid ning reostatakse ümbrust. Seega tõid koroonalained, mis turismil kraani kinni keerasid, ühtedele rahalist kahju. Teistele aga, kes elasid paljude külaliskorteritega majades, kergendust.  

Kinnisvaraeksperdi Morten Tibari andmetel oli 2017. aastal Eesti turul ligi 1600 nn platvormikorterit ja kolme aastaga kasvas see number 3300 peale. 2021. a jäi seoses turismi kängumisega turule alles 1300 korterit ja see arv on nüüdseks langenud veelgi. Tibari sõnul on olukord nüüdseks stabiliseerunud umbes tuhande juures – kerge suunaga ülespoole. Kuid taolist buumi nagu enne koroonat, tema sõnul kindlasti tagasi ei tule.

„See valdkond taastub, aga endises mahus kindlasti mitte,“ ütles ta. „Mõju avaldab sõda, mis turismi muidugi ei soodusta, kuid seda kompenseerib omakorda asjaolu, et kohalikud on kodumaal rohkem reisima hakanud.“

Kuigi turismi vähenemise on mingis osas kompenseerinud ulualust vajavad Ukraina sõjapõgenikud, ei ole see platvormipõhist väljaüürimist märkimisväärselt turgutanud. Küsitav hinnatase on sageli pikemaks elamiseks liiga kallis.

Nüüdseks on Euroopa Komisjon saatnud liikmesriikidele laiali määruse projekti, et luua platvormipõhistele külaliskorterite pakkujatele ühtsed tingimused.

Määruse eelnõu kohaselt peaks neid hakkama riikides registreerima. Igas riigis loodav register ise peaks olema teenusepakkujate jaoks lihtne ja digitaalne. Iga majutuse pakkuja saaks endale ühtlasi registreerimisnumbri.

Platvormide nagu Airbnb, Booking.com ja Expedia administraatorid peaksid ühtlasi kindlustama, et registreeringuta ehk numbrita ettevõtjad end pakkuma ei pääseks. Lisaks peaks platvormid hakkama riiklikele ametitele esitama andmeid majutuskorterite külaliste arvust. See kõik seaks muidugi paika aluse nende maksustamiseks.

Kinnisvaraeksperdi Morten Tibari sõnul ongi talle jäänud mulje, et põhiline eesmärgiks, mida platvormikorterite n-ö ühtlustamisega taotletakse, on EL riikides majutuselt maksude kätte saamine. Nõnda nagu paljudes teistes maades, jäetakse ka Eestis välja üüritava korteri tulult maksud sageli tasumata. See ei puuduta vaid muidugi Airbnb-süsteemi pakkujaid, aga üldse üürile andjaid.

Hotellide esindusorganisatsioon on taolist algatust, luua selge süsteem ja kord, muidugi vaid tervitanud. Nende seisukohalt on see mõistetav. Kui hotellid peavad pingutama reeglite ja standardite kuluka järgimise ja maksude tasumise nimel, siis külaliskorterite pidajad elavad nagu oma maailmas.

Hulk külaliskortereid kaob turult?

Teisalt aga – kui hotellil pole peale ettevõtte sulgemise taganemisteed, siis külaliskorterite pakkujatel on küll.

Kinnisvaraettevõtte 1Partner juhatuse liikme Martin Vahteri sõnul on paljud nn platvormikorterid nüüdseks juba antud  turistide vähenemise tõttu pikaajalisele üürile. Ta suhtus üldse üsna suure skepsisega kavasse neid parema maksustamise nimel registreerida ja sundida platvormide administraatoreid erinevates riikides valitsustele andmeid eitama. Selle valdkonna riiklik kontrollimine on ääretult keeruline ja ressursimahukas.

„Riik ei suuda paratamatult kontrollida kõiki üüritulu saajaid – samamoodi nagu ei suudeta kontrollida kõiki liiklejaid,“ märkis Vahter, tuues näiteks turukaubanduse. Kui mingi kraam sularaha eest turul omanikku vahetab, siis on maksustamise mõttes olukord, et püüa tuult väljal. Lisaks tasub filosoofiliselt küsida, kas ühe inimese üks väljaüüritav korter on äri, mida oleks riigi seisukohalt otstarbekas maksustada, sest saadav tulu, kui kulu maha arvata, on üsna marginaalne.

Praegu töötatakse meie majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis endi seisukohti selle Euroopa Komisjoni algatuse suhtes välja, kuulates ka maaklerite jt asjatundjate seisukohti. Mitmed eksperdid ütlevad kuluaarivestlustes, et kogu selle võrdsustamiskava oht peitubki selles, et külaliskorterite pidajal on pärast sundregistreeringute sisse viimist lihtsam majutusärist loobuda. Eriti mis puudutab pisiettevõtjaid. Mugavam on tulu teenida tavaöiselt pikemaajaliselt üürisuhtelt, millega seoses pole aruandlust vaja ja keegi sulle registreerimisnumbrit ei anna.

Kindlasti on mingi osa külaliskorterite ärist lahkumine omakorda vesi nn tavahotellide või hostelite veskile. Nende klientuur suureneb. Kuna konkurents väheneb, tõstab see hotellitubade hindu mitte ainult Eestis, aga ka teistes EL maades. Martin Vahteri sõnul on kiusatus anda korter pikaajalisele üürile seda suurem, et külaliskorteriga käib ju kaasas pidev majandamine: koristamine, voodipesu vahetamine jne. Ja see kõik on kulu.

Kui aga tahetaks mitte ainult nn platvormikorterite, aga üldse üürikorterite omanikelt rohkem maksutulu saada, peaks kinnisvaraeksperdi Tõnu Toomparki arvamust mööda alustama maksumuudatustest.

Üüritulu maksustamine on ebaõiglane

Praegu maksustatakse jaburalt üürikäivet, aga mitte üürilt teenitud kasumit. See tähendab, et käibest ei saa maha arvata omaniku tehtud kulutusi, ehkki ju aeg-ajalt midagi parandatakse või remonditakse. Tõsi, maksta tuleb 80% üüritulu pealt, ja seega mitte „täie rauaga“, aga see muudab vähe.  Lisaks ei kehti üürikorteri müümisel tulumaksusoodustus, mis enda alalise elukoha müümise puhul. 

Võrguplatvormid on mõnede hinnangute järgi haaranud Euroopas enda alla umbes veerandi majutusturust. Üks põhjus, miks soovitakse aruandlust riiklikele ametitele sisse viia, on statistika puudus – väidetakse, et kuna platvormid aru ei anna, on turismiandmeid on väga keeruline praegu koguda.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.