"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
fotod ja video Vaata, milline hakkab tulevikus välja nägema Lauluväljaku ala, mis ühendab merd ja klinti (0)
09. detsember 2022

„Võidutöö on arhitektuuriliselt väga tore ja efektne lahendus, mis arvestab ka linnaruumiga,“ leidis koorijuht Raul Talmar. „Selles suhtes on seda ütlemata tore vaadata. Ja peab endale aru andma, et laulupidusid toimub ainult neli tükki kümne aasta jooksul. Ka muudel aegadel peavad inimesed saama Lauluväljaku ümbruses jalutada ja teha seda nii, et see oleks tõeliselt meeldiv.“

Vaata galeriid (6)

Tallinna Lauluväljak ja selle ümbrus saavad värske välimuse ning uued kasutusvõimalused. Arendus lähtub ruumilise lahenduse ideekonkursi võitnud võistlustööst „Kiigele“, mis valmis arhitektuuribüroode 3+1 ning Lootusprojekt ühistööna.

Vaata galeriid (52)

„Praegu on lauluväljak inimeste teadvuses eeskätt laulupidude ja suurürituste ajal,“ rääkis võidutöö üks autoritest, arhitektuuribüroo 3+1 arhitekt Hanna-Liisa Mõtus. „Proovisime oma tööga lahendada küsimust, kuidas ümbritsevat pargiruumi ka muul ajal avada ning teha sellest atraktiivne ajaveetmise koht. Oluline oli seegi, kuidas logistikat ja liikumist kontsertide ajal parandada.“

Võistlustöö arhitektuursed vormid on autorite sõnul inspireeritud loodusmaastikust, sujuvatest üleminekutest ja piiriseisunditest. Hoonete ja väikevormide sekkumistega võimendatakse olemasolevaid maastikuvorme ja motiive. Töö proovib ühendada ja siduda kahte vastandlikku nähtust, merd ja klinti. Nii üritatakse Lauluväljaku ümbrust ka linlastele ja teistele külalistele atraktiivsemaks muuta.

Üks vaateplatvorm viib merele, teine klindile

„Tahtsime peatelje juures asuvat kahte pääsu ja ikoonilist telge veelgi enam rõhutada,“ rääkis arhitekt Anna Vingisar, kes on samuti üks võidutöö autoritest arhitektuuribüroost 3+1. „Selleks pikendasime laulukaart ümbritsevat teed mõlemale poole, nii et ühes suunas kulgeb see vaateplatvormina merele, teises suunas aga klindile.“

Lisaks kavandati ka igapäevaselt kasutatav kiigerada, kus inimesed rahulikult jalutada ja puhata saavad. „Samal ajal võib kas üksi, kahekesi või väikeste rühmadena kogeda sedagi, kuidas erinevatel kiikedel endale hoogu teha,“ toonitas Vingisar. „Nii saadakse osa ajaloost, mis sellistel platsidel leelotatud kiigelaulude näol oli ka laulupidude eelkäijaks.“

Üle Pirita tee plaanitakse rajada ka segakasutusega ala, mis veelgi arhitektide kavandatud teljestikku rõhutaks. Lisaks kavandatakse veel mitmesuguseid uusi hooneid.

„Väravahoonest saab külastuskeskus ja administratiivne blokk,“ kirjeldas Vingisar suurejoonelisi plaane. „Siis tuleb veel toiduala, mida laulupeo ajal kasutatakse esinejate toitlustamiseks. Muul ajal võivad seal aega veeta igapäevased külalised. Narva maantee poole kavandame kohvikuala avatud galeriid. Tuleb ka majandushoov, mille eesmärgiks on toetada laulupeo ja teiste suurürituste läbi viimist. Lisaks rajatakse ka uued oru väravad koos akrediteerimiskeskusega.“

Kõige suurejoonelisemaks uueks rajatiseks saab aga kahtlemata uus kõlakoda, mis on mõeldud 3000 pealtvaataja muusikaelamuse võimestamiseks.

„Lauljate ja külastajate ära mahutamiseks oleme kaks peatelje osa ühendanud ringväljakuga, mis olemasolevat laululava justkui kallistab,“ rääkis arhitekt Hanna-Liisa Mõtus, kuidas suurürituste aegsetele massidele tulevikus paremini ruumi tehakse. „Praegu jooksevad seal sellised kitsukesed rajad, aga alleedega ühendame selle ala suureks väljakuks. Nii tekiks mõnusat vaba liikumisruumi. Lisaks oleme hajutanud ka erinevaid tugifunktsioone, et ühte kohta ei tekiks liialt suuri kogunemisi.“

Publik ja esinejad saavad ära mahutatud

Protsessi oli kaasatud ka koorijuht Raul Talmar, kes on korduvalt seisnud ka laulupidude dirigendipuldis ning suurürituste korraldamise praktilise poolega seepärast hästi kursis on.

„Usutavasti saab rahvas nüüd laulupeole ära mahutatud,“ rääkis koorijuht. Samas vajab võidutöö koostöös Lauluväljaku toimkonnaga veel ka edasist arendamist, et lahendada just kõikvõimalikke praktilisi küsimusi, mis suurte laulupidude korraldamisega kaasneb.

„Võidutöö on arhitektuuriliselt väga tore ja efektne lahendus, mis arvestab ka linnaruumiga. Selles suhtes on seda ütlemata tore vaadata. Ja peab endale aru andma, et laulupidusid toimub ainult neli tükki kümne aasta jooksul. Ka muudel aegadel peavad inimesed saama Lauluväljaku ümbruses jalutada ja teha seda nii, et see oleks tõeliselt meeldiv.“

Talmari sõnul on võidu saavutanud töös heas mõttes nostalgiahõngulist eestlustunnet, samas aga ka kergust ja õhulisust.

„Usun, et kui see projekt teoks saab, siis on inimestel siin väga tore olla,“ leidis koorijuht. Samas toonitas ta, et lisaks oli tööle esitatud ka hulk muid nõudeid. „Laulupeoga kaasneb palju kohustusi. Tuleb lahendada küsimused, kuidas kõik osalejad ära toitlustada. Samuti see, kuidas nad kohale tuua ja ära viia. Neid asju veel ilmselt täpsustatakse.“

Talmari veendumust mööda võidavad uutest arengutest kindlasti ka koorilauljad.

„See sai ka lähteülesandes selgelt välja öeldud,“ rääkis koorijuht. „Küsimus on ikkagi selles, et laulupeo toimumise ajal on meil kaks väga suurt gruppi, esinejad ja publik. Neid peab saama teineteisest ka veidi eraldi hoida. See on alati olnud kõigi laulupidude kõige keerulisem logistiline küsimus ja praegu tundub, et lahendused saavad võimalikuks.“

Kuna kasvab nii laulupidusid külastavate kui ka seal esinevate inimeste arv, siis ollaksegi juba loomu poolest keerulises olukorras. Lauluväljakut ennast ju suuremaks ehitada ei saa, nii et võimas rajatis ise seab mõningased paratamatud piirid. Ideekavandiga pole võimalik seda olukorda mõjutada. Küll aga peaks võidutöö koorijuhi hinnangul ära näitama, kus paiknevad inimesed siis, kui kontserti parajasti ei toimu.

„Oleme selles asjas ka hoopis paremas olukorras kui lätlased, kuna nende publikuala on meie omast tunduvalt väiksem,“ lisas Talmar.

Kõlakojale pakuti uus asukoht

Ideekavandeid hinnanud žürii liige, maastikuarhitekt Edgar Kaare toonitas samuti, et ühelt poolt on oluline laulupidude ja suurürituste läbi viimine, teiselt poolt aga ka ala kasutus vahepealsel ajal.

„Lauluväljaku ümbrus peab toimima igati funktsionaalse ja meeldiva avaliku pargiruumina,“ rääkis Kaare. „Žürii hinnangul oli ka just see pool väga kenasti kaetud.“

Töid hinnanud maastikuarhitekti sõnul tähendab see, kuidas on kavandatud inimeste liikumine ja haljastus. Ülepea kõik, mis puudutab seda, millist pargiruumi Lauluväljakut ümbritsevalt alalt oodatakse.

„Ka suurürituste korraldamise poolelt suutsid võitjad aga üllatada, pakkudes kõlakojale hoopis uue asukoha, kui me algselt ette nägime,“ loetles Kaare võidutöö voorusi. „Uus asukoht pargi sisemuses on palju väiksem ja autodest eemal. Lisaks on pakutud kõlakoda kenasti ristkasutusse võetav, nii et seal saab teha ka väikeseid kontserte ja üritusi. Samas toimib see hästi ka toitlustusalana. Kavandatud kõlakojal on meeldiv suur katuseala ja astmestik, mis on väga multifunktsionaalne.“

Töid hinnanud žürii esimees, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart leidis samuti, et saabunud lahendust võiks peaaegu ideaalseks nimetada.

„Oleme tulemusega väga rahul,“ rääkis linnapea. „Hea oli juba see, et konkursi vastu tunti nii suurt huvi ning saabus palju ideid. Kahtlemata annab see meile ka edaspidiseks inspiratsiooni.“

Linnapea sõnul saavad kõik aru, et lauluväljaku tähtsust ja sümboolsust pole võimalik üle hinnata. Samas tuleb seda väärtust ka funktsionaalsusega täiendada.

„Oleme väga uhked, et aastate jooksul on laulupidude külastajate arv kasvanud,“ rääkis Kõlvart. „Samal ajal peab aga möönma, et olemasolev taristu ei vasta juba praegu nendele nõuetele ja väljakutsetele, mis laulupidude korraldamisega kaasnevad.“

Samas ei saa linnapea sõnul unustada sedagi, et lauluväljak on teistegi suurürituste läbi viimise kohta ning lisaks veel unikaalne roheline linnaruum. Ka see vajab Kõlvarti sõnul arendamist, et tallinlased ja meie külalised saaksid igapäevaselt leida endale ruumi ja tegevusi lauluväljakul.

„Laulupeo kultuuriline ja ajalooline sümboolsus on lauluväljaku selgroo,“ kinnitas linnapea. „Aga sinna juurde tuleb ehitada ka kontseptsiooni teisi vajalikke osasid: funktsionaalsus, igapäevane kasutus ja ruumiline lahendus. See tähendab, et arhitektid pidid läbi mõtlema, kuidas kõik need aspektid omavahel kokku panna ja tekitada vajalikku sünergiat. See oli päris suur väljakutse, aga võidutöö autorid said sellega hästi hakkama.“

Tallinna Lauluväljaku ruumilise lahenduse ideekonkursi võitja pälvis ka 15 000 euro suuruse preemia. Võidutöö saab aluseks Lauluväljaku ala detailplaneeringu algatamisel ning edasisel ruumilisel planeerimisel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid