"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Lume koristamisel pööratakse senisest enam tähelepanu jalgratturile ja jalakäijale: rattateid hoitakse täies mahus korras ja ka kõnniteesid puhastatakse senisest suurema hooga (1)
09. detsember 2022

„Sel aastal oleme suunanud rohkem tähelepanu ka jalakäijatele ja rattaliiklusele,“ rääkis Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg. „Nii puhastatakse nüüd ühe kolmandiku ulatuses linna hooldatavaid ja enamkasutatavaid jalg- ja jalgrattateid kaheksa tunni asemel nüüd nelja tunniga. Samuti on sellest aastast alates lepingute mahus ka lumevedu rattaradadel.“

Möödunud päevade lumeuputus on pannud piltlikult öeldes labidate järele haarama kõiki linlasi: majaomanikest kommunaalametnike ja munitsipaalpolitseinikeni välja. Ehkki MUPO ei tegele tänavate koristamise, vaid eeskätt nende järelvalvega, on munitsipaalpolitseinike telefoniliin hõivatud peamiselt lumega heitlevate linnaelanike kõnedest.

„Peamiseks küsimuseks on, et kuhu lund ladustada,“ rääkis Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Aivar Toompere. Ega ühest vastust polegi võimalik anda: kõik oleneb ka oludest. „Lund tuleks ladustada võimalusel aia äärde,“ selgitas Toompere. „Või kui on laiem rada kõndimiseks, siis saab teha autosõidutee ja selle vahele ka valli.“

MUPO juht tunnistas, et eile olid praktiliselt kõik linnaosades töötavad inspektorid päev otsa vaid lumeteemadega hõivatud. Neid on aga igas Tallinna linnaosas tööl ligemale kakskümmend spetsialisti. „Vaatasime, kus on lumi koristamata. Otsisime kinnistu omanikke, et neile kohustustest teada anda,“ rääkis Toompere. Samas rahustas MUPO juht kõiki selles osas, et trahvi kellelegi koristamata lume pärast uisapäisa kirjutama ei hakata.

„On ju täiesti mõistetav, et alati ei pruugi kohe jõuda lund ära koristada. Eriti, kui seda päev otsa sajab,“ rääkis Toompere. „Inimestel on ju muud toimetused kah. Kujutage ette, et kirurg peab oma lõikuse pooleli jätma ja ruttama lund rookima. Nii ikka ei saa. Kui lumi on koristamata, siis katsume kõigepealt kinnistu omanikuga kontakti saada. Teda telefonitsi kätte saada või kirjalik teavitus saata. Trahvi saab teha siis, kui juba mingi õnnetus on juhtunud. Kui lumi aga lihtsalt koristamata, siis rakendame sunniraha meetodit. Seda peab siiski maksma alles siis, kui ka pärast korduvat teavitamist ja mõistlikku aja möödumist pole lund ikka veel ära koristatud.“

Kergliiklusteede lumevedu

„Selle nädala alguses oli kaheksakümmend protsenti meie ressursist koristamisega ametis. Viimastel päevadel on töös olnud kogu ressurss ning kaasatud ka täiendavalt renditud tehnikat,“ rääkis Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg. Tema hinnangul on lund seni talve kohta igati ootuspäraselt tulnud. Sõiduteede osas on koristamine läinud juba tuntud headuses. Rattateede puhul on hooldusettevõtetest partnerite tegevuses fikseeritud küll mõningaid mittevastavusi ja kohaldanud leppetrahve. Aga ka selles polevat talve algust arvestades midagi väga eripärast.

„Hooaja käivitumisel tuleb ikka väiksemaid tööhäireid ette,“ leidis Sulg. „Vahest läheb mõni masin rikki. Või unustab hooldusmasina juht mõne objekti ära.“

Samas saab Sulgi sõnul esmakordselt rõõmustada selle üle, et kergliiklusradade lumevedu on 1. detsembri seisuga ilusasti tööle saanud.

„Sellest aastast alates on rattaradade lumevedu ka lepingute mahus,“ rääkis Sulg. „Kui vastav nõue 2018. aastal Teede seisundinõuete määrusesse lisati, siis kehtisid alles 2015. aastal sõlmitud lepingud. Nii ei saanud seda sellisel viisil ka nõuda. Parim, mis me teha saime, oli tellida lume äravedu vastavalt vajadusele. Nüüd aga veetakse kõikidelt sõiduteedel asuvatelt rattaradadelt rentslitesse kogunenud lumi ära. Seda tehakse igale sajule järgnevalt 24 tunni jooksul.“

Kommunaalameti juhi sõnul on eesmärgiks seatud see, et ka talvel saaks jalgrattaga linnas ringi sõita. Samas näitab kogemus, et kui päeva jooksul pidevalt uut lund peale sajab, siis satub sõiduteede koristamise käigus lund ka rattateedele. Seepärast ei pruugi sõidetavus olla neil päevil parim. Tänasel päeval, kus lund pole juurde sadanud, on rattarajad aga heas seisundis ja kasutatavad.

„Uute lepingutega oleme suunanud rohkem tähelepanu ka jalakäijatele ja rattaliiklusele,“ rääkis Sulg. „Nii puhastatakse nüüd ühe kolmandiku ulatuses linna hooldatavaid ja enamkasutatavaid jalg- ja jalgrattateid kaheksa tunni asemel nelja tunniga. See loob ka jalgsi liiklejatele paremad tingimused. Võiks öelda, et sõiduteede puhastamisel oleme väga hea taseme saavutanud. Liiklusohutusega on päris hästi. Nüüd on põhirõhk arendada süsteemi ka jalakäijate ja ratturite parema liiklemise tagamiseks.“

Munitsipaalpolitsei juhi Aivar Toompere sõnul on tänavu tõepoolest vähem kõnesid jalakäijatelt, kes lumeolude suhtes rahulolematust väljendaksid. „Ei teagi, kas asi on selles, et majaomanikud on hakanud usinamalt lund rookima. Või on linlased aru saanud, et talveks tuleb osta kõrge säärega saapad, et saaks ka lumes sumbata,“ naeris Toompere.

Tormiga lubatakse toime tulla

Pühapäevaks ennustatava lumetorniga usub Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti asetäitja Tarmo Sulg olemasoleva masinapargi abil ilusti hakkama saavat. „Eks kõik sõltub ka tormi intensiivsusest,“ rääkis spetsialist. „On ennustatud, et lund tuleb umbes sama palju, kui sadas sellegi nädala sees. 15 kuni 20 sentimeetrit. Nüüd on aga küsimus selles, kas see tuleb taevast alla kuue tunni, ühe päeva või nädala jooksul. Hetkel teadaolevalt võib selline kogus sadada maha umbes kahe päeva jooksul. Sellise lumesajuga peaksime ilusti hakkama saama.“

Sulgi sõnul on selleks, et linnas parkimis- ja liikumistingimusi parandada, alustatud juba ka lume väljaveoga. „Järgmisel nädalal läheb lumevedu arvatavasti ka intensiivsemaks,“ rääkis Sulg. „Kui lund muudkui uhkelt lisandub, siis tuleb seda paratamatult hakata kitsamatest kohtadest eest ära viima. Lume ladustamiseks on meie kasutuses viis ladustamisplatsi üle linna.“

Küsimusele aga, kuhu majaomanikud saaksid rookimise käigus tekkivat lund ladustada, vastas Sulg, et üks koht on kasvõi prügilasse viimine

„Kui kohta võib otsida ka omal käel,“ leidis spetsialist. „Lume ladustamine haljasaladele näiteks on väga tavapärane. Loodus pigem rõõmustab selle üle.“

Lumi olgu lükatud kell 7 hommikul

• Krundiomanik, sh korteriühistu peab hoidma libedusest vabad ja lumest puhtad ka krundi ümbruses asuvad kõnniteed. Üldjuhul tuleb tänavad lumest puhtaks teha kella 7-ks hommikul. Samas näiteks tugeva ja jätkuva lumesaju korral tuleb lund lükata täiendavalt, vastavalt vajadusele. Ka libedusega tuleb võidelda siis, kui see vajalikuks osutub.

• Lund ei tohi kuhjata peatustesse, sõiduteele, kõnniteele või lähemale kui meetri kaugusele trammirööpast. Kõnniteele peab jääma vähemalt 1,2 m laiune käiguruum. Soolasegust lund ei tohi kuhjata puude ümber, haljasalale või kohta, mis ei ole selleks ette nähtud.

• Libedusest lahtisaamiseks ei tohi kasutada kõnniteedel soola, sest see rikub jalatseid ja kahjustab puid. Samuti on Tallinnas keelatud kasutada liiva või tuhka, sest see hakkab kevadel tolmama.

• Maja katuselt tuleks lasta ära rookida lumi ja räästa küljest  purikad, mis võivad inimestele peale kukkuda.

• Autoomanik peab oma sõiduki ümbert meetri raadiuses lume ära koristama ja jääga võitlema.

• Paljudel tänavatel, nt vanalinnas, kehtib talvine parkimiskord, mille järgi tohib ühel päeval parkida ühes ja teisel teises teeservas. See on kehtestatud selleks, et sahaga autod saaks tööd teha.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

naljamehed- hoitakse miljonite eest rattateid puhtana
17. dets. 2022 07:30
....mida veel huvitavat veel väljamõeldakse ? Eestis tuleks novembrist kuni märtsini - pimeda, libeda,lume ajal keelata üldse selliste liikuritega sõitmine. ...Teisel juhul, peaks ju hakkama hoidma mereääres , järves, jões - aukusid ja lund äralükkama, et pääseks aastaringsed suplejad mõnulema:) irw ja kala püüdma