"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
heeroldi jutud Muinsuskaitsepreemiaga tunnustatud maja: väljast paistab ülemöödunud sajandi esimene pool, seest aga keskaegsed kambrid (0)
09. detsember 2022

„Õigupoolest on siin täielik mittevastavus välisilme ja sisemuse vahel,“ rääkis Tallinna heerold Jüri Kuuskemaa Laial tänaval põhjaliku uuenduskuuri läbinud maja ees. „Kõik näeb välja nagu 19. sajandi esimene pool. Seest leiame aga pärandi, mis lähtub aastast 1547. Kõnealune pärand ja selle hooldamine said hiljuti ka muinsuskaitsepreemia.“

Tallinna heerold Jüri Kuuskemaa tervitas meid seekord Laial tänaval, kus on vaatamisväärsusi palju. Seekord äratas heeroldi tähelepanu aga maja number üksteist, mis on läbinud põhjaliku uuenduskuuri. Kuigi väliselt on tegemist kolmekorruselise klassitsistlikus stiilis hoonega, siis on selle põhimüürid tegelikult keskaegsed.

„Õigupoolest on siin täielik mittevastavus välisilme ja sisemuse vahel,“ rääkis Kuuskemaa. „Väliselt on tegemist ampiirstiiliga: kuueruuduliste akendega kortermaja, ilusate nikerdustega uks. Kõik näeb välja nagu 19nda sajandi esimene pool. Seest leiame aga pärandi, mis lähtub aastast 1547. Kõnealune pärand ja selle hooldamine said hiljuti ka muinsuskaitsepreemia.“

Nii avaneski heeroldil võimalus külastada kodu Tallinnas, kuhu kõrvalised isikud naljalt ei pääse.

„Meid lubati siia aga lahkesti filmima, et saaksime näidata, kuidas üks elutuba umbes viie või koguni kuue aastasaja jooksul on jõudnud muutuda.“

Originaalkrohv 18. sajandist

Kuuskemaa sõnul võime olla üsna kindlad, et vaatluse alla võetud kivist maja asus siin juba 1400ndatel aastatel. Portaalile jäädvustatud aastaarv 1547 näitab aga, et sel aastal toimus ulatuslik ümberehitus. See andis majale ja tema siseruumidele moodsa ilme, kooskõlas toonase renessansiga.

„Siseportaali ülemises otsas näeme ka kahte vapikilpi, millel on Skandinaavia ruunides märgid,“ rääkis Kuuskemaa vanade kirjade tähendusest. „Need on pereisa ja pereema tollased märgid.“

Kui maja 18. sajandil ümber ehitati, siis tunti nähtavasti vajadust ka suurema ukseaugu järele. Sestap lõhuti sinna laiem ava.

„Toona tehti ka uus lagi,“ rääkis Kuuskemaa kambrite kirevast ajaloost. „Seepärast ei näegi siin palkidest talalage nagu on tõelistes vanades majades tavaliselt. Hoopis selline krohvist laekarniis koos 18. sajandisse kuuluva peegelvõlviga. Järel oli sellest vähem kui pool, mis on nüüdseks ka taastatud.“

Arhitektuuriajaloolisi uurimisi juhatas tähelepanuväärses hoones arhitekt Tiina Linna. Kooskõlas Tallinna muinsuskaitseametiga sai otsustatud, et kui kolmes kohas lüüakse vana krohv maha, siis lõunaseinale jäetakse muistne kiht alles.

„Tegemist on 18. sajandi originaalkrohviga,“ näitas Kuuskemaa iidse välimusega seinale. „Võib-olla peitub selle varjus veel midagi. Välja toodi aga üks kinnimüüritud ukseava, mille kohta jääb üle vaid küsida: kuhu see küll viia võis?“

Pisike portaal vihjab väiksele kasvule

Veidi eemal osutas Kuuskemaa aga seinaorvale, kust on muu seas näha, kui paksud on vana maja müürid. „Siin näeme ka üht väikest ümarkaarelist portaali,“ jutustas heerold edasi. „See on õige kitsukene ja madal. Õigupoolest on portaal kuskil viis või isegi kuus sajandit vana. Aga selle ilme annab aimu, et toonased tallinlased olid minusugustest tänapäevainimestest märksa väiksemad. Meeste kasv pidi jääma nii meeter kuuekümne ringi, naistel aga veelgi väiksem olema. Nii meeter viiekümne ligidal.“

Korteris leiduvate uste ja ukseorvade seas on üks üsna eriline. Algab kivist trepiastmega, aga sealsamas tuleb vastu hoopis müür.

„Algselt viis see aste kivitreppi mööda üles, teisele korrusele. Seal asus täiendav peretuba tänavapoolses ruumistikus,“ selgitas Kuuskemaa. „Tahapoole ja kõrgemale jäid siis aida- või salveruumid. Siis ei läinud seda võimalust aga enam vaja ja korrused eraldati, et kummaski võiksid asuda omaette korterid.“

Keskaegne keskküte

Kui uus põrand pealt ära koristati, tulid moodsa köögiseina juurest nähtavale ka kaks kiviplaati. Heerold osutas plaatide nurkadele, millelt on näha ümmargused augud.

„Tekib küsimus, mis need on,“ jutustas heerold. „Asi on nii, et nende peal paiknesid vasest kaaned. All keldris asus aga keskküttekamber. Graniitkivid, mis seal koldes asusid, köeti punaseks. Kui kõik olid kuumaks aetud, siis võeti vasest kaaned ära ja soe õhk tungis vuhinal eluruumidesse. Selline oli siis keskaegne küttesüsteem.“

Kuuskemaa sõnul tegutsesid restauraatorid üheksa pingelist kuud selle nimel, et välja puhastada ja konserveerida mineviku väärtused.

„Kõige suurem töö oli akendega,“ rääkis heerold. „Nimelt olid aknaavad väiksemaks laotud. Tööde käigus tulid nähtavale kaks väga toredat käänulist aknasammast koos kapiteelidega nende kohal. Välja tulid ka akna paleplaadid, samuti akna kaarjad pealmikud. Kõikjal nende peal on säilinud vanad maalingud.“

Kuuskemaa sõnul olid aknaorvad katoliku ajal tihtipeale nagu pühakute altarid, kus kujutati küll Kristust ja teisi vagu tegelasi.

„Kuna meil Tallinnas oli 1520ndatel aastatel aga reformatsioon, siis loobuti aknaorvade kaunistamisel senistest kangelastest,“ rääkis heerold. „Hakati kujutama hoopis voorusi: usku, lootust ja armastust. Apostel Paulus ütles veel väidetavasti, et ülim neist on armastus. Seda kujutatakse siin siis naise kujul, kelle kätel on laps.“

Kuuskemaa tänas ka korteri omanikke, kes lubasid lahkesti oma ruume kaeda ja keda muinsuskaitse möödunud aastal ka preemiaga pärjas. Tunnustus anti väärikalt teostatud tööde eest, mis viidi suures osas läbi korteri omanike isiklike rahadega. Natuke saadi ka riigi poolset toetust. Heerold avaldas lootust, et teisedki vanalinna korteriomanikud lasevad oma valdusi põhjalikult uurida, toomaks välja peidetud väärtused ja muistised.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid