"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
MIKS POLE LEMMIKUTE TOIDUPANKA? Hättasattunud omaniku ainus väljapääs on loom varjupaika anda (0)
11. detsember 2022
Albert Truuväärt

Majanduskriis pani Inglismaal rajama toidupanka koduloomadele, kelle peremehed ei tule tõusvate kulude tõttu lemmikute toitmisega enam toime. Eestis pole koerte-kasside nälga või ravita jätmine veel suur mure, ja ka hülgamine pole kasvanud, ent loomade varjupaikadele annetatakse siiski mõnevõrra vähem kui varem.

Briti väljaanne The Guardian kirjutas, et Sinise Risti peetavas lemmikloomade toidupangas Grimsbys kasvab nõudlus.

Näiteks oli toodud tegus töömees Richard Croft, kellel oli aga diagnoositud vähk ja nii ei tule ta enam toime oma kolme saksa lambakoera toitmisega. Ühes kuus kulub tal ainuüksi koeratoidule 100 euro ringis ja praeguses elukalliduse tõusus paneb kulu teda tõsiselt mõtlema.

Vanematel inimestel on loom lapse eest

Ainuüksi ühel päeval, kahe tunni jooksul said loomade toidupangast abi 32 pere 76 kodulooma. Toidupanga töötajad möönavad, et abi paluma tulijatel on sageli väga piinlik, ehkki majandusolud on halvenenud sõltumata nende pingutustest. Tihti on tegemist juba vanemate inimeste vanemate loomadega, kes on nendele olnud lapse eest.

Toidupank alustas tööd juba jaanuaris, kui Grimsby Sinise Risti loomaarstid märkasid oma patsientide hulgas üha rohkem alatoidetud või näljas loomi. Samuti neid, kelle tervis korrast ära sobimatu inimtoidu söömisest.

Kuidas on olukord aga Eestis? Kas inimesed on hakanud lemmikute pealt kokku hoidma?

„Paljud sellised visiidid on ära jäänud, kus tuldi sellepärast, et kodus on igav,“ rääkis loomaarst Andrus Joost, et kliente on üldiselt vähemaks jäänud. Tema sõnul siiski hoiavad meil inimesed pigem enda pealt kokku, aga lemmikutelt mitte.

Kui kaua lemmikute pidajad taset hoida jaksavad, on Joosti sõnul siiski teadmata. Loomatoidu hind on tõusnud samamoodi ja kohati hullemini kui inimeste toidul.

Kuna Andrus Joosti kliinik tegeleb ka loomatoidu müümisega, on seal poole hinnaga pakutud aeguma hakkavat kraami. „Eks ma jätkan, aga teatava skepsisega,“ rääkis Joost, et huvi on üsna olematu.

Loomatoit kallineb sama kiiresti kui inimeste oma

Patsientide peremehed-perenaised nimelt pelgavad aegumispiiri lähedast toitu, ehkki õhukindlates pakendites ei juhtu kasvõi graanulitega veel pikka aega midagi.

„Kui vanasti kerkis lemmikloomade toidu hind ehk ühe korra aasta jooksul, siis nüüd igas kvartalis,“ märkis Joost. „1,5 kilone pakk on kallinenud 6-7 eurot. Kergitatakse kulmu, aga ikka ostetakse.“  Kui toidu hind kasvõi lõhe kilohinda ümber arvutada, paneb see juba tõsiselt mõtlema.

Aeguma hakkavat lemmikloomatoitu on Joost pakkunud näiteks nendele kliinikut külastavatele inimestele, kelle olekust on näha, et ei elata just jõukalt. Üldiselt keelduvad nemadki. Isegi kui tasuta pakutakse.

„Minu jaoks on see hämmastav,“ rääkis Joost. „Aga eks ma söödan siis oma koeri.“

Eestis pole lemmikloomade toidupanka, kuhu loomaarst Joost saaks üle jäävaid varusid loovutada, tehtud ja ilmselt satub ka valdav osa supermarketites üle jäävast kraamist prügimäele. Ehkki teisalt, kui puudust kannatavaid ka selles osas aidata, satuks lemmikloomi vähem tänavale. Kasvõi suure tõukoera pidamine nõnda, nagu teda peaks pidama, on nii aja- kui rahakulukas.

Toidumüüjate jaoks on ainus võimalus aegumistähtaja lähedasi krõbuskeid või konserve annetada Varjupaikade MTÜle, mis aitab kodutuid lemmikloomi seitsmes kohas üle Eesti. Tallinnas pakutakse tänu linna toele ainsana ööpäev läbi abi.

Varjupaikade MTÜ kõneisiku Anni-Anete Mõisamaa sõnul võetakse tarbimistähtaja lähedast loomatoitu vastu hea meelega, sest praegune hinnatõus mõjutab ka loomade aitajaid. Kuna loomi on palju, läheb toit ruttu käiku.

Kulud kasvavad, annetajaid vähem

Üldiselt tuleb Varjupaikade MTÜ omadega praegu rahaliselt välja, ehkki 6% annetajatest, suurusjärgus paarsada inimest, on võrreldes eelmise aasta sügisega vähemaks jäänud. Kõige suurem kuluartikkel loomatoidu kõrval on kassiliiv, mille hind on kasvanud suisa drastiliselt.

Kui 2020. a maksis üks kaubaaluse täis ehk tonn kassiliiva 192 eurot, siis mullu 200 ja nüüd 520 eurot. Seega kulub varjupaikadel ainuüksi kassiliivale nädalas 3500 eurot ehk 6-7 alusetäit.

Õnneks pole märgata praeguste majandusolude tõttu lemmikloomade suuremat hülgamist.

Kuna aga lemmikloomade abistajatel sellest hoolimata kulud kasvavad, aga toetajaid on vähemaks jäänud, tasub lemmikloomatoiduga kauplejatel oma varud üle vaadata, et leidub seal aegumistähtajale lähenevaid varusid. Andmeid ka muude annetuste tegemiseks võib leida Varjupaikade kodulehelt.

2021. a suvel If Kindlustuse tehtud uuringust selgus, et üle poolte Eesti peredes on lemmikloom. 37% Eesti elanikest on kodus kass, 27% peab koera ning 14% inimestest on võtnud lemmikuks mõne kolmanda looma. Tulemused näitavad, et Eesti elanikud on väga altid lemmikloomi võtma ja nii mõneski peres elavad nii kass kui ka koer.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.