"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Arvamus Helve Särgava: Kas saadame tõesti 40 000 töötut koolidesse õpetajateks? (2)
12. detsember 2022
Helve Särgava Foto Ilja Matusihis

Üleöö eestikeelsele haridusele üleminek võib just pidurdada lõimumist ja soosida venekeelsete erakoolide teket.

Viimasel ajal on esiplaanile tõusnud eestikeelne haridus. Haridus on vajalik, aga lisaks sellele on oluline, kes meid õpetavad. Need inimesed ise peavad olema haritud ja õppinud just seda eriala, mida nad koolis õpilastele jagavad.
Mina käisin koolis eelmisel sajandil, mõnegi noorema poliitiku arvates ei saanud siis koolist mingit haridust. Käisin Nõo keskkoolis ja võin kinnitada, et ka maakoolides sai head haridust. Selles koolis ei olnud puudu õpetajatest, kuigi Nõos oli tavaline, tundmatu maakool.  Eks ikka seetõttu, et toona väärtustati õpetajate elukutset, õpetajatesse suhtuti lugupidavalt.
Mulle tundub, et nüüd oleme andnud õigusi ainult õpilastele ja nende vanematele. Loomulikult peavad ka neil olema õigused. Kuid kas oleme piisavalt hoolitsenud õpetajate  olme eest? Kui noor õpetaja läheb tööle ja pole veel esimest palkagi saanud, on tal ikkagi vaja kodukulusid maksta.

Vastased ei ole kohe vaenlased

Jääb arusaamatuks, kuidas nagu alles paaril viimasel kuul on teada saadud, et Eestis on ka koole ja lasteaedu, kus kogu hariduse andmine ei toimu eesti keeles. Äärmiselt kurjalt hüütakse, et miks Eestis ei anta ainult eestikeelset haridust. Mitmed poliitikud on hakanud otsima selles süüdlast, ka soovivad nad, et üle öö oleks hariduse andmine ainult eestikeelne. Kõige kõvemad süüdistajad on need, kes eestikeelsele haridusele üleminekut juhtinud kokku u 19 aastat.  Meie riiki on juba 30 aastat. Kas tõesti siis eri rahvusest Eesti elanikud ei soovi eesti keele õppimist? Mina olen küll veendunud, et soovivad. Meil on ju demokraatlik riik. Kui nad poleks soovinud, siis oleksid läinud mõnda teise riiki, kus saab rääkida oma emakeeles.
Jääb mulje, et kes seda kiirustades tehtud eesti keelele
üleminekut kohe ei toeta ja kellel on ka muid arvamusi, need on vaenlased, kes ei tahagi Eestis eestikeelset haridust. Eestis on eestlaste osakaal kõiki rahvusi arvestades 69%, Tallinnas 53%, Ida-Virus 18%. Loomulikult  need arvud ei näita seda, kui palju neist õpivad eestikeelsetes haridusasutustes.
Lapsed lähevad lasteaedadesse, s.t alusharidust omandama, ja koolidesse üldharidust omandama. Vaja on õpetajaid, kes ise vabalt valdaksid eesti keelt ja omaksid lisaks veel kvalifikatsiooni. Sõna otseses  mõttes olin ehmatanud, kui vaatasin andmeid, kui palju meil töötab õpetajaid, kellel pole kvalifikatsiooni. Mis teadmisi annab õpetaja, kui tal pole endal teadmisi?
Vaatasin, mis on kõige olulised tegevused, et eestikeelele üle minna. Selleks on olemasolevate õigusnormide muutmine, järelevalve valdkonda uute ametikohtade loomine, täiendavate inspektorite ametikohad keeleametisse. Minu arvates on meil niigi ametnike üleküllus, nende juurde võtmine ei abista keeleprobleemi lahendada.

Haridustase langeb

Kavas on ka kirjas, et tuleb pidada läbirääkimisi ülikoolidega õppekohtade arvu suurendamiseks. Kuna eeldatakse, et kõik praegu töötavad õpetajad ei suuda oma eesti keele oskuse taset tõsta vastavalt kehtivatele nõuetele, tuleb need õpetajad töölt vabastada ja võtta tööle uued. Nii on vaja 500 või rohkemgi õpetajat aastas koolitada.  Juba töötavatele õpetajatele pakutakse eesti keele täiendusõpet. Loomulikult on palju inimesi, kes on omandanud õpetajahariduse, kuid pole tegelikult päevagi õpetajana töötanud.  Juhul kui nad soovivad nüüd asuda tööle õpetajana, siis tuleks neile pakkuda hädavajalikku ettevalmistust. Loodame, et kunagi  õpetajaks õppinud inimesed läbivad täiendkoolitused ja tulevad õpetajateks. Kas meil on andmeid, et taolisi inimesi üldse on ja kui palju neid on? Oletused ei lahenda probleemi.
Kui sellise kiirusega eesti keelele üle minna, siis meie haridustase kindlasti langeb. Kahtlemata pole ju saladus, et eestikeelseid õpetajaid on enam puudu just Tallinnas ja Ida-Virumaal, kus plaanitakse eesti keelt mõistvatele õpetajatele maksta palgalisa. Samuti soodustingimustel eluaset.Kui mõnes Eesti piirkonnas hakatakse rohkem maksma, siis on ju loomulik, et eriti praegusel ajal lähevad õpetajad sinna piirkonda tööle. Kuna vaja on ju kõrge kvalifikatsiooniga eestikeelseid õpetajaid, siis minejad on just õpetajad eestikeelsetest koolidest. Samas pole mingi saladus, et ka eestikeelsed koolid otsivad õpetajaid pensionile suunduvate ja lihtsalt õpetajaametist lahkujate asemele.
Õpilastele töötatakse välja mitmetasemelised keeletestid. Lasteaedade õppekavad viiakse digitaalsele kujule. Need olid eestikeelsele haridusele ülemineku kavas toodud  põhilised tegevused.

Kuidas hindame oma õpetajaid?

Algul mõtlesin, et see on naljajutt, et kui isikul on mingi kõrgharidus, siis võiks ta ju õpetajana töötama hakata peale täiendkoolitusel käimist. Aga tundub, et ei ole nali, kuna seda on kinnitanud kõrged ametnikud. Ega siis naljaninad asjata ei ütle, et töötukassas olevat u 40 000 töötut – milles küsimus, saadame koolidesse õpetajateks! No kui me nii madalalt hindame õpetaja ametit, siis sellega me küll ei tekita noortes soovi minna kõrgkooli õpetajaks õppima.  Nii me keeleprobleemi ei lahenda.
Kas ka seda on mõeldud, et selline üleöö eestikeelsele haridusele üleminek võib just pidurdada lõimumist ja soosida venekeelsete erakoolide teket?
Seda, mis 30 aastat tegemata, ei saa paari aastaga ära teha, kui meil ei ole ressurssi, s.o õpetajaid. Alustaks lasteaedadest mõistliku tempoga, eri emakeelega lapsed omandavad eesti keele väga ruttu. Mitte aga kontrollkäikudest ja nendegi väheste õpetajate vallandamisest ja hariduseta inimeste õpetajate ametisse võtmisest.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Helve :) , parem mõte :
19. dets. 2022 00:48
need 40000 paneme õppima, saavad koolid pearaha ja palka , see ju ei loe -et õpetajaid pole, teeme vakantsi Helve, jõudu sulle ja farmipidajale !
elukestev õpe
12. dets. 2022 16:00
Kohtunikul õigus. Seal, kus volikogu valijaskond venekeelne (ukrainakeelne), hakkab omavalitsus pidama kooli erakooli seaduse järgi. Endises Saue vallas niisugune kogemus olemas. Edukas, niisugune kogemus. Kui see kool on enamusele valijaist oma keele (vene, ukraina, juudi) poolest meelepärane, siis nii ka tehakse - sest elanikkond nõuab. Seda on klikevalitsusel tülikas takistada. Kui, siis justiitsvägivallaga, või vägivallaga (näit. papa Doc'i tontoon-makuudid Haitis omal ajal). Kohtunik ja endine Harju maakohtu esimees teab seda hästi.