"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
pealinna juhtkiri Mõtleme suurelt koos Neeme Järviga (0)
12. detsember 2022
Aivar Jarne Foto erakogu

Maestro Neeme Järvi jääb alati suureks. Nii dirigendi, kultuuriinimese kui ka lihtsalt kodanikuna. Ajal, kui paljud mõtlevad eri kriisidele ja kõrgetele energiakuludele, ei peata Eesti tuntuimat dirigenti miski unistamast Tallinna korraliku ooperiteatri ja kontserdisaali ehitamisest. 
Kui Juhan Liiv andis kunagi Estonia rajamiseks oma pintsaku, sest raha tal polnud, siis praegusel riigil pole miljardiliste eelarveridade kõrval isegi nii palju tahtmist, et panna õlg alla uue korraliku kontserdisaali rajamisele.

Järvi on kogu oma elu rääkinud, et Tallinnas peaks olema korralikud saalid, kus muusikat teha. Meil on tore Estonia teater, mille kontserdisaal kuulub ka teatrile. ERSO ja kõik, kes seal tegutsevad, maksavad teatrile nüüd üüri ja on teatri üürnikud. ERSO-l ei ole üldse oma töötamise kohta, rääkimata korralikust suurest esinemissaalist.

Nüüd hakkame siis seda Estonia teatrit lõhkuma ja tahame seda teha Eesti rahva rahaga. Estonia teatri juurdeehitus praeguse teatri juurde ei lahendaks mingil moel kontserdisaali puudumist. See tähendaks hoopis, et Eestisse ei ehitata kunagi korralikku kontserdisaali. Nii uus teater kui ka kontserdisaal peavad olema kesklinnas, et kõik saaksid sinna tulla.
Oleme väike riik, aga me ei tohiks mõelda väikselt. Mõtleme ja unistame veel koos Järviga suurelt. Ehitame Tallinna nii korraliku ooperiteatri kui ka korraliku kontserdisaali. Suur ooperiteater ja kontserdisaal võivad olla ka ühes majas.

Olümpiamängude ajal 1980. aastal, kui üks lagunev suurriik mõtles veel suurelt, ehitati Tallinna kesklinna mere äärde suur linnahall, milles on 5000 kohta. Viimati kasutas seda üle maailma hinnatud Briti-Hollywoodi filmirežissöör Christopher Nolan, kes lasi selle kinolinal suursuguselt õhku lasta. Õhkimise asemel võiks seal aga olla hoopis uus teater või kontserdisaal. Keegi peaks ometi midagi otsustama, kutsub maestro riigijuhte üles.

Ent Järvi ei mõtle ainult Eesti kultuurile. Sõja tõttu on Venemaa oma kultuuri maailma kultuurist välja lülitanud. Terve Venemaa on üldse maailmast välja lülitatud. Ja mitte üheks aastaks. “Kümme aastat läheb, enne kui see asi hakkab viimaks laabuma,” ennustas ta.

Kas suudame koos temaga ette kujutada, et Tšaikovskit ei mängita enam mitte kusagil peale Venemaa? Rahmaninovi ei saa kuskil mängida, Šostakovitšit ei saa kusagil mängida, sest nad on Venemaa heliloojad.
Kannatab aga kogu kultuur. Ning kui kultuur hakkab juba kannatama, siis on häda lahti. Siit ka näpuvibutus otsustajatele Maarjamaal: kui meie siin Eestis ei pööra oma kultuurile rohkem tähelapanu, siis oleme ka varsti omadega läbi.

Aga kultuuri abil on mitmeid tabusid ja diktatuure ka murtud, sealhulgas siinmail, laulva revolutsiooniga. Ehk aitavad kultuur ja suured kultuuriinimesed, nagu Neeme Järvi, dogmasid murda? Kasvõi koos suurelt mõeldes.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid