"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
fotod LAULUVÄLJAK UUEKS: llus park muutub ka kohvikutega ajaveetmiskohaks (0)
12. detsember 2022

Lauluväljak saab uue uhke väravahoone koos külastuskeskusega, Narva mnt poole avatud galeriina kohvikuala ning pisema kõlakoja kooride harjutuspaigaks ja väiksemateks kontsertideks.

Vaata galeriid (52)

Lauluväljak ja selle ümbrus saavad värske välimuse ning uued kasutusvõimalused. Arendus lähtub ideekonkursi võitnud võistlustööst “Kiigele”, mis valmis arhitektuuribüroode 3+1 ning Lootusprojekt ühistööna. “Praegu on lauluväljak inimeste teadvuses eeskätt laulupidude ja suurürituste ajal,” rääkis võidutöö üks autoritest, arhitektuuribüroo 3+1 arhitekt Hanna-Liisa Mõtus.

Vaata galeriid (6)

“Proovisime oma tööga lahendada küsimust, kuidas ümbritsevat parki ka muul ajal avada ning teha sellest atraktiivne ajaveetmise koht. Oluline oli seegi, kuidas logistikat ja liikumist kontsertide ajal parandada.”
Töid hinnanud žürii esimehe, linnapea Mihhail Kõlvart sõnul ei maksa unustada, et lauluväljak on paljude suurürituste läbiviimise koht. “Lisaks on see veel unikaalne roheline park. Ka see vajab arendamist, et tallinlased ja meie külalised leiaksid lauluväljakul tegevust iga päev,” ütles ta.

Kaunis loodus mere ja klindi vahel

Võistlustöö on autorite sõnul inspireeritud loodusmaastikust, sujuvatest üleminekutest ja piiriseisunditest. Töö proovib ühendada merd ja Lasnamäe klinti ning lauluväljakut linlastele jt külalistele ligitõmbavamaks muuta. “Pikendasime laulukaart ümbritsevat teed mõlemale poole, nii et ühes suunas kulgeb see vaateplatvormina merele, teises suunas aga klindile,” rääkis arhitekt Anna Vingisar, kes on samuti üks võidutöö autoritest arhitektuuribüroost 3+1.
Lisaks kavandati igapäevaselt kasutatav kiigerada, kus inimesed rahulikult jalutada ja puhata saavad. “Samal ajal võib kas üksi, kahekesi või väikeste rühmadena kogeda sedagi, kuidas eri kiikedel endale hoogu teha,” toonitas Vingisar. “Nii saadakse osa ajaloost, mis sellistel platsidel leelotatud kiigelaulude näol oli ka laulupidude eelkäijaks.”

Kitsukesed rajad alleedeks

Üle Pirita tee plaanitakse rajada segakasutusega ala. Lisaks kavandatakse veel mitmesuguseid uusi hooneid. “Väravahoonest saab külastuskeskus ja administratiivhoone,” rääkis Vingisar. “Siis tuleb veel toiduala, kus laulupeo ajal esinejaid toidetakse. Muul ajal võivad seal aega veeta igapäevased külalised. Narva maantee poole kavandame kohvikuala avatud galeriid. Tuleb ka majandushoov, mille eesmärk on toetada laulupeo ja teiste suurürituste läbiviimist. Lisaks rajatakse uued Oru väravad koos akrediteerimiskeskusega.”
Kõige suurejoonelisemaks uueks rajatiseks saab aga kahtlemata lisakõlakoda, kus saab korraldada väiksemaid üritusi ja koorid harjutada. “Lauljate ja külastajate mahutamiseks oleme kaks peatelje osa ühendanud ringväljakuga, mis olemasolevat laululava justkui kallistab,” rääkis arhitekt Hanna-Liisa Mõtus. “Praegu jooksevad seal kitsukesed rajad, aga alleedega ühendame selle ala suureks väljakuks. Nii tekiks mõnusat vaba liikumisruumi. Lisaks oleme hajutanud eri tugiteenuste paiku, et ühte kohta ei tekiks liialt suuri kogunemisi.”
Protsessi oli kaasatud ka koorijuht Raul Talmar, kes on korduvalt seisnud laulupidude dirigendipuldis ning suur-
ürituste korraldamise praktilise poolega seepärast hästi kursis.

Publik ja esinejad saavad ära mahutatud

“Usutavasti saab rahvas nüüd laulupeole ära mahutatud,” rääkis koorijuht. “Võidutöö arvestab ümbritsevaga. Laulupidusid toimub ainult neli korda kümne aasta jooksul. Ka muudel aegadel peavad inimesed saama lauluväljaku ümbruses jalutada ja teha seda nii, et see oleks tõeliselt meeldiv.”
Talmari sõnul on võidu saavutanud töös heas mõttes nostalgiahõngulist eestlustunnet, samas aga ka kergust ja õhulisust. “Usun, et kui see projekt teoks saab, siis on inimestel siin väga tore olla,” mainis koorijuht. “Uutest arengutest võidavad kindlasti ka koorilauljad. Laulupeo toimumise ajal on meil kaks väga suurt rühma: esinejad ja publik. Neid peab saama teineteisest ka veidi eraldi hoida. See on alati olnud kõigi laulupidude kõige keerulisem logistiline küsimus ja praegu tundub, et lahendused saavad võimalikuks.”

Tulemused väga head

Kuna kasvab nii laulupidusid külastavate kui ka seal esinevate inimeste arv, siis ollakse keerulises olukorras. Lauluväljakut ennast ju suuremaks ehitada ei saa, nii et võimas rajatis ise seab mõningased paratamatud piirid. Ideekavandiga pole võimalik seda olukorda mõjutada. Küll aga peaks võidutöö koorijuhi hinnangul ära näitama, kus paiknevad inimesed siis, kui kontserti parajasti ei toimu. “Oleme selles asjas ka hoopis paremas olukorras kui lätlased, kuna nende publikuala on meie omast tunduvalt väiksem,” lisas Talmar.
Linnapea sõnul saavad kõik aru, et lauluväljaku tähtsust ja sümboolsust pole võimalik üle hinnata. Samas tuleb seda väärtust ka funktsionaalsusega täiendada. “Oleme väga uhked, et aastate jooksul on laulupidude külastajate arv kasvanud,” rääkis Kõlvart. “Samal ajal peab aga möönma, et olemasolev taristu ei vasta juba praegu nendele nõuetele ja väljakutsetele, mis laulupidude korraldamisega kaasnevad. Nüüdset lahendust võiks peaaegu ideaalseks nimetada, oleme tulemusega väga rahul. Hea oli juba see, et konkursi vastu tunti nii suurt huvi ning saabus palju ideid. Kahtlemata annab see meile ka edaspidiseks inspiratsiooni.”
Lauluväljaku  ideekonkursi võitja pälvis 15 000 euro suuruse preemia.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.