Varguste arvu kasvatavad nii narko hinnatõus – suur osa sõltlasi on ju ühtlasi pikanäpumehed – kui ka üldine majandussurutis, sest varastatud asju on lihtsam odavalt müüa.  Millised on aga inimese võimalused oma kodu ise kaitsta ning iga võimaluse plussid ja miinused? Taustaks on siin teadmine, et viimase kümne aasta jooksul on vargad külastanud 77 000 eestimaalase kodu.

Häire- või valveseadmeid müüvate ettevõtete äri läheb ülesmäge. Ühistujuhtide põgus küsitlemine aga näitab, et linlased tunnevad end siiski veel üsna muretult. Kuid ohu märgid on juba õhus. Need peegelduvad ka kiretus statistikas.

Vaikus enne tormi?

Viimasel kolmel kuul on Eestis varastatud rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Kõige rohkem on kasvanud vargused garaažidest ja parklates autodest. Garaažidesse on sisse murtud ligi 80% rohkem ja parklates on varguste arv enam kui kahekordistunud.
Tõsi, need andmed puudutavad Eestit tervikuna. Tallinnas on olukord märksa parem ja võib öelda, et praegu veel aasta algusega võrreldes stabiilne. G4Si erakliendiüksuse juhi Tarmo Pärjala sõnul võib väikest varguste arvu kasvu täheldada siiski ehitusplatsidel ja eramutes.
Tallinnas  kasvas varastamine 2020. ja 2021. aastal trepikodadest ja koridoridest, aga ka hoovidest ja garaažidest. Tänavu on neis kõigis vargusi vähemaks jäänud. Teisalt, kuna majanduskriis alles hakkab peale ja mujal omavalitsustes on varguste arv juba suurenenud, siis vaevalt et Tallinn siin pikalt oaasiks jääb.
Ettenägelikumad inimesed siiski juba valmistuvad masuga paratamatult kaasa käivaks suuremaks varguste ohuks. Seda toetab narkoainete hinna järsk kasv turul.

Kui varem maksis niinimetatud tšekk ehk üks tavaliselt fooliumpakikeses doos 20-30 eurot, siis viimase aasta jooksul saab rääkida hinnatõusust kordades. Jutt käib siin sünteetilistest narkootikumidest, näiteks fentanüülist. Ilmselt mängib siin rolli piiri sulgumine Venemaaga, sest lähteaineid või valmisnarkot on keerulisem importida.
Sõltlasi nõustav ja ennetustööd tegev Jelena Antonova ütles, et ta ei usu,  et narkoainete hinnatõus väga järsult vargusi suurendaks. Kõike valvatakse juba liiga hästi.

Kui paljud vargad on narkomaanid?

Teisalt – kui politsei 2014. aastal pikemalt olukorda analüüsis, selgus, et Tallinnas-Harjumaal oli lausa 99% vargaid olnud varem seotud narkosüüteoga.
Praegu ei saa ilmselt öelda, et iga narkomaan on varas. Lisaks nn toimivatele alkohoolikutele, kes suudavad vaatamata sõltlusele end vee peal hoida, tegutseb samamoodi osa narkomaanidest. Nad käivad tööl ja suudavad vähemalt mingi hulk aastaid oma sõltlust kontrolli all hoida. Samuti pole iga varas narkomaan, sest leidub nii proffe kui ka pealtnäha väga korralikke inimesi ehk juhuvargaid.

Siiski võib öelda, et narkoainete hinnatõus peegeldub juba vähemalt aasta aega järjest nahaalsemaks muutuvates poe-, aga ka jalgrattavargustes.
Enamik regulaarselt kauplustest varastajatest on siiski sõltlased, vargustest elatuvaid nn profivargaid leidub üsna vähe. Paraku ei maksa loota, et vargad jäävad ründama peaasjalikult kauplusi.
“Poevarguste hüppeline kasv näitab, et kuritegelikke isikuid on järjest rohkem, ja tavaliselt kandub see edasi ka teiste varguste peale,” tõdes G4Si  erakliendiüksus juht Tarmo Pärjala. “Praegu peame tõdema, et inimesi, kelle väärtushinnangud lubavad ja vajadus sunnib varastama, on järjest rohkem. Majanduse kõikumine avaldab kuritegevusele alati mõju ning tööpuuduse kasvades tõuseb ka kuritegevus. Praegu on meeletult kasvanud energiakulud ja isegi küttepuud on väga kalliks läinud. Seega, kui kellelgi ikka puuriit valveta on, tasub olla ettevaatlik, ja kui pole võimalik puid luku taha panna, siis tasuks hankida valvesüsteem.”

Aktiivne pensionär: naabrivalvele võiks üles ehitada ka kodanikukaitse

Alles kuu aega tagasi loodi naabrivalvepiirkond Nõmmele Tammede puiesteele, Tallinnas kokku tegutsevale 140 sektorile tuleb ilmselt lähiajal veelgi lisa.
“Neli garaažiboksi tehti meil mõni aasta tagasi tühjaks, eks omanikele oli see paras häving,” rääkis Nõmmel tegevust alustanud üksuse eestvedaja, ettevõtjana tegutsev pensionär Viktor Karp. Tänapäeval hoitakse garaažides sageli lihtsalt vähem tarvis minevaid asju.
Tema sõnul oli rõdu kaudu sisse murtud ka ühte naabermaja korterisse. Rõdu aken löödi lihtsalt puruks. “Need olid tõrvatilgad, mis siin elamise meepotti on tugevasti rikkunud, ja seega panimegi seljad kokku,” ütles Karp. “Siin rongijaama juures ühest firmast öeldi samuti, et nad toetavad naabrivalvet, sest ei taha, et majaseinad oleksid grafitiga soditud.”

Kogukond nagu külas

Tammede puiestee on osake aedlinnast. Maja, kuhu loodi naabrivalve sektor, mis hõlmab ka hulga naaberkinnistuid, kujutab endast 1950ndate keskel ehitatud, boksiga ridaelamut. Paraku näitab statistika, et just seal kandis, Nõmmel on vargused kodude juurest viimasel ajal juba suvel kasvama hakanud, ehkki Tallinnas on muidu suvi olnud pigem rahulik.
Naabrivalve piirkonna loomise ajendas siiski põliste elanike mure, kui hakati Bookingu rakenduse kaudu välja rentima kortereid, mis suurel hulgal võõraid juurde tõi. Samuti lähevad sageli kaduma rongijaama jalgrattaparklasse jäetud rattad.
Viktor Karp näeb naabrivalve üksuse taga siiski laiemat missiooni kui vaid varguste ära hoidmist.
“Miks ei võiks linna oludes olla taoline kogukondlik läbikäimine nagu külades?” küsis ta. “Naabrivalve rakukesed võiksid mingil kombel olla seotud ka päästeametiga ja üldse selline kõikehõlmav, et aidataks üksteist, kui midagi juhtub. Kui läheb elekter ära või vett ei ole, et siis anda oma varudest naabrile näiteks kohvivett või aidata mõnel naabrimemmel libedaga sõelmeid maha riputada.”

Tallinnas on praegu 140 naabrivalve sektorit, kõige enam ehk poolsada neist kesklinnas. Üsna vähe, kõigest neli, on neid üllataval kombel Pirital.
Tegemist on ilmselt kõige vähem kuluka võimalusega muuta turvalisemaks enda kodu või kodu ümbrus, sest ilmselgelt peletavad naabrivalve sildid võimalikke vargaid. Kuigi tavaliselt ei ole naabrivalvega majades ümbruse jälgimise graafikut kokku lepitud, ei või kunagi teada, millisest aknast võivad sind passida näiteks mõne valvsa pensionäri silmad.
Põgusad vestlused mõnede naabrivalve sektoritega näitavad, et mõneti on asjad läinud isevoolu teed. Sildid on üleval, aga eriti omavahel läbi ei käida. Samas mööndakse, et praegused ajad sunnivad üksteist toetama ja rohkem silmi lahti hoidma. 
“Need sildid kindlasti peletavad eemale nii vargaid kui teisi halbade kavatsustega inimesi,” rääkis Vana-Kalamaja 3B ühistu üks juhtidest.
Tema sõnul ajendas naabrivalvega liituma naabruses asuv alkoholipood, sest selle kliendid sattusid varem üsna sageli nende hoovi tuigerdama. Nüüdseks on purjutajaid maja ümbert märksa vähemaks jäänud.

Niisama mööda ei jalutata

MTÜ Naabrivalve tegevjuht Marek Väljari tõi näite, kus ühest eramajast jalutati mööda ja märgati, et välisuks on lahti ja valvesignalisatsioon töötas. Märkajad helistasid naabrivalvesse ning hiljem selgus, et majja olid kolinud uued elanikud. Koer oli välisukse lahti hüpanud, kui kedagi kodus polnud, ning signalisatsioon oli tööle hakanud.
“Üldiselt on nii, et kui naabrivalve silt üleval, siis inimesed ikkagi reageerivad taoliste juhtumiste peale,” ütles Väljari. “Meie piirkondade liikmetel on üldiselt turvatunne ikkagi märksa kõrgem. Tegemist on laias plaanis sotsiaalse kapitaliga, mis seisneb selles, et inimesed tunnevad üksteist ja suhtlevad.”
Turvaekspert Tarmo Pärjala sõnul aitab kogukonna kokku hoidmine, omavaheline koostöö ja tähelepanelikkus kindlasti halbu intsidente ära hoida. Teisalt hoiatab ta mugavaks muutumise eest: “Ühelgi inimesel ei saa olla õigustatud ootust, et naaber teeb ära turvasüsteemi või politsei töö ehk peletab varga ära või püüab ta kinni.”

Rahvas relvastub kaameratega, ent see eeldab nuti- või arvutiorjust

“Ajad on heitlikud ja inimesed soovivad oma vara kaitsta ja silma peal hoida,” ütles valvetehnikat müüv ettevõtja Tiina Veskiväli-Sulg.

Tema sõnul kasutatakse tehnikapoodides müüdavaid valvekaameraid laial skaalal ja mitte ainult oma põhikodus. Näiteks paljudel meil on maakodud või elavad vanemad maal, ning on kindlam tunne, kui hoovil ja majal silm peal.
Kaameralahendused on tänapäeval muutunud tavatarbija jaoks lihtsamaks ja nutitelefon on pea kõigil taskus. Eriti populaarseks on seega muutunud kaamerad, mis ei vaja töötamiseks wifi ühendust. Teavituste saamiseks ja olukorra jälgimiseks maja ümber on kaamerale vaja teenusepakkujalt juurde osta internetipõhine SIM kaart. Suuremat huvi tuntakse veel päikesepatareidel töötavate kaamerate vastu.
Ostjad on nõus kaameratesse pigem rohkem raha panema. Tahetakse neid, mis suurema funktsionaalsusega.
Kaamerapilti võid näha seega mobiiltelefonist või arvutist ja paremad kaamerad on varustatud juba kahepoolse suhtluse võimalusega ehk mikrofoni ja kõlariga. Võid öelda kusagilt kilomeetrite kauguselt, arvuti taga istudes tere sinu koju külla saabuvatele sõpradele või käratada peale kutsumata külalistele.
Parematel kaameratel on värviline öövaatluse režiim ja liikumise tuvastus.
Tegemist pole mingi hüperkalli tehnoloogiaga. Taolisi saab juba paari-kolmesaja euroga. Kuid samamoodi tunnevad ostjad huvi ka ülivalvatusest muljet loovate pettekaamerate vastu.
Tiina Veskiväli-Sulg ütles, et on ise samamoodi relvastunud kaameraga: “Kui veel mõne aasta eest oli lihtsalt tore maakodu metsas loomi jälgijad, siis nüüd on süda rahul, et ükski mitte soovitud liikumine ei jää märkamata ning vajadusel on võimalik reageerida. Kas käivitades alarmi või siis juba abi kutsudes.”

Elamine “valve alla”: vähe muret, kuid pidev kulu

Turvafirmadega on korteri või eramaja valvamiseks lepingu sõlminud suurusjärgus 50 000 klienti kogu Eesti peale kokku. Kuid selle teenuse kasutajaid eriti juurde ei tule, pigem jääb vähemaks. Kas korteri panemine n-ö valve alla muutub järjest enam minevikuks?
Majanduslikult keerulisel ajal on inimestel lihtne see väljaminek kärpida. Kuid turvafirma Articard tegevjuhi Andrus Jaamuli sõnul valitseb siin umbes viis aastat langustrend, mis algas juba heal ajal.
Ühelt poolt on suurenenud ühiskonna üldine turvalisus. Teisalt paneb järjest rohkem inimesi ise oma koju valvekaamera ja jälgib pilti telefonist. Lisaks hoitakse väärisasju aina enam pankade hoiulaegastes. Ja kui lähebki kodunt kaduma telekas või sülearvuti, kehitatakse pigem õlgu.
Lisaks on vähenenud kodu emotsionaalne väärtus. Elupaiku vahetatakse sagedamini ja paljud kasutavad üürikortereid.
Osal linlastel on kusagil linna lähedal suvila ja sellegi seadmine mehitatud valve alla ei tundu kuigi mõistlik. Vargusele kuluvad loetud minutid, patrullil häirele reageerimise peale kohale sõiduks aga umbes pool tundi.
Mida saab nõuda alamakstud turvajalt?
Igal juhul tuleks aga kas linnas eramajas või maal mõelda sireenide paigaldamisele.
“Kõige kiiremini ja tõhusamalt reageerivad sel juhul naabrimehed, ja kui ikka midagi ta peale karjub, siis ei taha varas seal olla,” tõdes turvafirma Articard tegevjuht Andrus Jaamul. Kindlasti mõjutab tema sõnul mehitatud turvateenuse kvaliteeti see, et turvamehed on alamakstud. Nendelt nõutakse seadusega supermehe omadusi, tasudes selle eest alla tuhande euro. “Me oleme oma hindade tasemega Soomes ja Rootsis, ainult et kui meil on turvamehe tunnihind 5-6 eurot bruto, siis seal 15-16,” nentis Jaamul.
Korterite-majade valveteenust on jäänud üldiselt pakkuma mõned suured turvaettevõtted, sest ainult suuruse ja mahuga saab soodsat hinda pakkuda.
G4Si erakliendiüksuse juhi Tarmo Pärjala sõnul algavad koduvalve teenuste hinnad kolmest eurost. Samas võib keerukamate ja kõrgema kaitsevajadusega objektide puhul, kus on kasutusel rohkem seadmeid, hind olla palju kõrgem.
Keskmist on siinkohal raske välja tuua. Kuid nii teenuse kui ka  seadmete eest on võimalik maksta kuutasu.
“Kindlasti ei ole need summad sellised, mis poleks väärt sellega kaasnevat hingerahu ning riskide maandamist, et ei tekiks märksa suuremat materiaalset kahju,” sõnas Pärjala.
“Viisime hiljuti läbi uuringu, kust selgus, et viimase kümnendi jooksul on 77 000 eestlast pidanud koju saabudes avastama, et nende eluaset on käinud uudistamas kutsumata külaline. Ja suur osa ohvritest ütleb, et kõige hullem on seejuures mitte materiaalne, vaid emotsionaalne kahju ja turvatunde kadumine.” 

Kodu saab turvalisemaks muuta igaüks: lahendusi leidub rohkesti

Naabrivalve eelis on selle odavus, lisaks leiad sõpru või tuttavaid

Plussid
• Rahaline kulu on minimaalne.
• Kasvatab inimeste õlg-õla tunnet ja läbikäimist kodukohas.
• Hakatakse üksteist rohkem aitama igasugustes olukordades.
• Suured oranžid Naabrivalve sildid peletavad halbade kavatsustega tegelasi eemale.
Miinused
• Pole konkreetset vastutajat piirkonnas, võidakse liialt loota üksteise peale.
• Naabrivalve üksus võib olla taandunud formaalsuseks. Loodetakse liialt siltide ehmatavale mõjule ja ei hoiatata üksteist.
• Majja võib püsielanike kõrvale olla tekkinud rohkem ajutisi üürnikke, kellel on ümberringi toimuvast ükskõik.

Turvafirma koduvalve on kulukaim, kuid pakub südamerahu

Plussid
• Turvafirma mehitatud valve või sellega seotud tehnilised valveseadmed töötavad sõltumatult sellest, kas sul endal on aega oma varal silma peal hoida või mitte.
• Kindel kvaliteet, mis tähendab, et sinu korteri puutumatuse kindlustab hulk spetsialiste ka siis, kui viibid näiteks välismaal.
• Varguse oht on viidud miinimumini, sest vargad hoiavad valvatavatest korteritest-majadest pigem eemale.
Miinused
• Pidev igakuine kulu turvafirma teenuse näol.
• Vähe on sellest abi näiteks Tallinna lähedal üksikumates kohtades asuvate eramute puhul, sest turvafirma patrullil võib kohale jõudmine võtta rohkem aega kui politseil. Varastatakse loetud minutitega, patrullil võib häireteate peale kohale sõitmine võtta pool tundi.

Poodides müüdavad valveseadmed pakuvad lihtsat võimalust kodu kaitseks

Plussid
• Kaamerate puhul näiteks üsna odav hind ja ühekordne kulu paljudeks aastateks poolesajast eurost mõnede sadadeni.
• Sõltumatus kellegi välisest abist või märkamisest.
• Kaamera lindistust saab kasutada varga või varguskatse sooritanu tabamiseks.
• Isegi väga odav valveseade vähendab märgatavalt varguse riski. Ükski varas ei taha, et midagi tema peale karjub või vilgub või hakkavad tuled näiteks ümber maja põlema.
Miinused
• Kui oled tööl ja kodu aedlinnaosas, telefonile aga tuleb häireteade, ei pruugi politseil olla piirkonnas vaba patrulli, et kiiresti reageerida.
• Seadmete, eriti odavamate töökindlus võib olla küsitav või on nad jäänud hooldamata või on midagi valesti tehtud.
• Paremad kaamerad edastavad üldiselt pidi sulle telefoni või arvuti ekraanile ja annavad vajadusel häiret. Samas võib esineda olukordi, kus oled eemal nii arvutist kui telefonist.
• Välistatud pole näiteks loomadest tekitatud valehäired.