Riigikogu võttis vastu seaduse, mis muudab elu kergemaks paljudel ühistujuhtidel, aga muidugi ka ühistuliikmetel. Kui praegu jõuab suurem osa ühistutes tekkivatest vaidlustest kohtusse, siis nüüd luuakse omavalitsusele võimalus asutada kohtuvälise lepituse organ, kus kinnitatud kokkulepe on osapooltele täitmiseks kohustuslik.
Tallinnas juba tegutseb pikemat aega ühistuvaidlusi lahendav lepituskomisjon, kuid selle otsused on vaid soovituslikud. Samas on huvi selle komisjoni vastu suur, sest avaldusi muudkui lisandub ja tööd jagub mitmeteks kuudeks. Kui nn ühistukohtud tegutsema hakkaksid, vähendaks see kohtute töökoormust, sest praegu jõuavad kohtute ette ka rahalises mõttes üsna vähetähtsad vaidlused stiilis, kui palju on keegi kasutanud trepikojas elektrivalgust ja kas üldruumide koristamise eest on ikka õiges ulatuses tasu nõutud.
Märkimisväärne on veel, et edaspidi saab omavalitsus kohustada osalema korteriühistut lepitusmenetluses. See tähendab, et lahkarvamusi või tülisid ei saa lükata n-ö vaiba alla. Olulise muudatusena võib veel nimetada, et kui majja luuakse näiteks juurdeehituse kaudu korteriomandeid juurde või jagatakse korteriomandeid osadeks, on selleks vajalik kõigi teiste majas asuvate korterite omanike nõusolek. Enne piisas vaid otseselt puudutatud või seotud isikutest. Selle viimase muudatuse on ajendanud ilmselt juhtum ühe endise spordikaupade poega, mille pind jagati väikesteks omanditeks ehk boksideks.
selgitage siis
23. dets. 2022 23:33