"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Monitooring: Üle poole Eesti elanikest peab meeste positsiooni ühiskonnas naiste omast paremaks (2)
13. detsember 2022
Foto: Scanpix

Naiste hinnang oma positsioonile ühiskonnas on viimase kaheteistkümne aasta jooksul langenud, selgub soolise võrdõiguslikkuse monitooringust, samas selgus ka, et mehed näevad naiste positsiooni ühiskonnas paremana kui kunagi varem. Üleüldise teadlikkuse kasvuga soolise võrdõiguslikkuse osas on naised tõenäolisemalt oma positsiooni suhtes muutunud kriitilisemaks ja märkavad rohkem ebavõrdset kohtlemist.

  • Tööelus kogevad naised meestest enam ebavõrdset kohtlemist töötasu ja töökoormusega seotud küsimustes.
  • 50% naistest ja 19% meestest tunneb sageli, et nende peal on liiga suur osa kodutöödest
  • 83% elanikest nõustub sellega, et vägivaldse peretüli lõpetamiseks peaksid pealtnägijad või pealtkuulajad sekkuma. Toetus sellele on aja jooksul tugevnenud.

„Uuringust selgub, et kuigi liigume aeglaselt võrdõiguslikuma ühiskonna poole ja põhimõttena toetatakse naiste ja meeste võrdseid võimalusi, siis praktikas see kahjuks tihti ei peegeldu,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Positiivse muutusena saab küll välja tuua elanike toetuse suurenemise ema ja isa võrdsemale vanemahüvitise kasutamisele. Kiiremate muutuste jaoks nii hoiakutes kui käitumises peame aga panustama sellesse, et iga Eesti elanik mõistaks sooliselt võrdsema ühiskonna kasulikkust nii endale kui kogu riigile üldiselt,“ lisas Riisalo

Eestit vaevab sooline segregatsioon

Üheks Eesti soolise ebavõrduse väljenduseks on meeste ja naiste jagunemine erinevatele erialadele ehk sooline segregatsioon, mida muuhulgas taastoodavad ka soolised stereotüübid kasvatuses ja hariduses. Monitooringu järgi peetakse poiste ja tüdrukute kasvatamisel jätkuvalt oluliseks erinevaid oskusi ja omadusi, kuid samas on universaalsete oskuste osakaal pisut aja jooksul suurenenud. Vaid veidi üle poole elanikest leiab, et mehi võiks olla enam sotsiaal- ja tervishoiutöötajate seas, ning pooled, et naisi võiks olla enam info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja teistel tehnikaaladel. Samas 63% Eesti elanikest arvasid, et naised saavad tehnilisi oskusi nõudvatel ametikohtadel sama hästi hakkama kui mehed ja see osakaal on aja jooksul tõusnud.

Horisontaalse segregatsiooni kõrval on Eestis probleemiks ka vertikaalne segregatsioon ehk naiste vähesus juhtide tasandil. Kuigi jätkuvalt arvab 27% vastajatest, et mehed on paremad juhid kui naised (mehed leiavad seda sagedamini kui naised), siis on nii vastanute osakaal ajas vähenenud.

Suhtumine seksuaalvähemustesse on paranemas

Aja jooksul on monitooringu järgi paranenud elanike suhtumine seksuaalvähemustesse, kuid võrreldes 2013. aastaga pole paranenud või on väga vähe paranenud suhtumine soovähemustesse. Elanike hinnang ühiskonna sallivusele soo- ja seksuaalvähemuste suhtes on kriitilisem kui nende hinnang isiklikule sallivusele, sh pole paranenud elanike tunnetus ühiskondlike hoiakute suhtes.

Avalikku arvamust soolise võrdõiguslikkuse küsimustes on Eestis uuritud alates 2003. aastast.

Soolise võrdõiguslikkuse monitooring on Sotsiaalministeeriumi tellitav uuring, mille eesmärk on saada ülevaade Eesti naiste ja meeste hoiakutest, kogemustest ja käitumisest erinevates soolise võrdõiguslikkuse aspektist olulistes valdkondades. Monitooringu tulemused on oluliseks ülevaateks soolise võrdõiguslikkuse olukorrast Eestis ja elanikkonna hoiakute ja kogemuste muutumisest ajalises vaates.

Küsitluse viis läbi Kantar Emor ajavahemikus 16.12.2021–27.01.2022. Kokku vastas sellele 2147 Eesti elanikku vanuses 15 aastat ja enam. Uuringu tellis Sotsiaalministeerium ning selle läbiviimist rahastati Norra Toetused 2014–2021 projektist.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Arusaamatu küsitlus
15. dets. 2022 02:50
15 aastased ?(teismelised, isegi mitte volikogu valimisõigusega ) M ja N on siiski loetav peale 18 eluaastat. Palju siis vastajaid arvuliselt oli N ja palju M ? Ning kuipalju vastajaid oli seksuaalvähemuslased? Norra projekt jõudis enne kustumist jagada meile ka raha - oh te nutikad ! Lausa lustijad! Kuipalju kulutas Sots,min. ise selleks? Projekti maksumus Norrakatelt toetusena? Ma koguaeg mõtlesin, miks naised võitlevad rohelistena põlevkivi kaevandamise vastu - sest seal nad ei saa olla võrdseimast võrdsemad; kalamehed ja traktoristid - naised kadunud.... Miks nad ei taha meestega võrdsed olla? Seega, naised - seaduse järgi 25 kiloseid kotte tõstma kaupluses ja pilduge õllekaste , oletegi võrdsed. Millegipärast te ju meetriseid liimitud küüsi imetledes omal, soovite sama palka. Minge maale vasikaid talitama või loomavelskriks-kunstseemendajaks ....Maasika ja kartulipõllule ,.
tähelepanek
13. dets. 2022 17:07
Meditsiiniteenuse valdkonnas on eelistatud hoopis naisi. Meestearste pole praktiliselt olemaski.