“Novembri lõpus kaotati ära lapse ärakuulamise vanusepiir,” kinnitas justiitsministeeriumi kohtute talituse nõunik Eneli Kivi. „See tähendab, et sisuliselt võivad nüüd kohtusse sattuda ka lasteaias käivad ja neist koguni veelgi väiksemad lapsed.“

Eesti kohtusüsteem proovib lapsesõbralike ülekuulamisruumide ja mänguasjadega, samuti üha nooremate laste ära kuulamisega kohtuid kaasaegsemaks ning inimlikumaks muuta.

“Novembri lõpus jõustus muudatus, millega kaotati ära lapse ärakuulamise vanusepiir,” kinnitas justiitsministeeriumi kohtute talituse nõuniku Eneli Kivi. Kui varasemalt pidi kohus ära kuulama vähemalt 10-aastase lapse, siis nüüd peab ära kuulama kõik, kes suudavad oma seisukohad ühel või teisel viisil edasi anda. „See tähendab, et sisuliselt võivad nüüd kohtusse sattuda ka lasteaias käivad ja neist koguni veelgi väiksemad lapsed,“ selgitas Kivi.

Spetsialistide sõnul on oluline, et laps end kohtumenetluse käigus turvaliselt tunneks. Samas on menetluse seisukohalt oluline seegi, et lapselt piisavalt infot saada. Ikka selleks, et tegevusega edasi minna ning protsess ei takerduks selle taha, et laps ei räägi.

“Seepärast tahaksimegi kohtus lapsega nii head kontakti saavutada kui suudame,“ rääkis Kivi. „Just selle tõttu on ka oluline, et keskkond, kus lapsega räägitakse, soodustaks turvatunnet.”

Lastetoad ja mänguasjad kohtumajadele

Seatud eesmärkide saavutamiseks on üksikutes kohtumajades nagu Harju maakohtu uus maja Tallinnas, aga ka seksuaalvägivalla ohvritele mõeldud lastemaja, ehitatud spetsiaalsed lapsesõbralikud ruumid, kus kõige nooremaid paremini ära kuulata. Septembri lõpus jagati kohtutesse ka lastesõbraliku menetluse kastid, kust võib leida kõike lastele meelepärast alates snäkkidest ja lõpetades pehmete mänguasjade ning nuputamismängudega.

„Kui laps pole varem kohtu või ükskõik missuguste menetlustoimingutega kokku puutunud, siis võib kogu protsess tunduda talle hirmutav,“ rääkis Kivi. Seetõttu on noortesõbraliku õigussüsteemi projekti raames loodud ka lapsesõbraliku menetluse veebileht. „Seal on olemas kõik vajalik info ja kontaktid nii lastele, lapsevanematele kui üldse lapsega kokku puutuvatele spetsialistidele,“ rääkis Kivi.

Üldisem eesmärk on luua kohtutesse vastavad ruumid, kus lastel oleks turvalisem olla ning spetsialistidel neid parem ära kuulata. “Hetkel on lastetoad olemas Tallinnas ja Jõhvis. Nüüd hakkame vaikselt teisi kohtumaju üle vaatama, et saaks ka neisse lapsesõbralikke ruume luua,” rääkis Kivi. Tema sõnul pole palju vaja, et last paremini avada: vähem kontoriruumile omast atmosfääri, rohkem värvi ja lapsesõbralikke elemente.  “Kui pole võimalik ruumi täiesti lapsesõbralikuks muuta, siis saab ehk leida ühe toagi, kus on olemas vahendid, et lapsega paremini kontakti luua,” rääkis Kivi.

Ka Lubja tänava kohtumaja lapse küsitlemise ruumides viiakse hetkel läbi mõningaid täiendusi. Ikka selleks, et lapsi veel paremini ära kuulata, neid samal ajal lisatrauma tekitamise eest hoides.

„Sõbralikus, toetavas keskkonnas tunnevad lapsed end turvalisemalt ja räägivad vabamalt. See tähendab, et nende ütlusi arvestatakse rohkem ja nad saavad menetluses paremini osaleda,“ rääkis justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Andri Küüts. Tema sõnul on oluline ka see, et inimese kokkupuude õiguskaitseasutusega oleks juba varajases eas positiivne. Nii aitab see hilisemas eas võimalikku hirmu sarnaste asutustega suhtlemise ees ära hoida.

„Toetav keskkond aitab ka uurijal või prokuröril häälestuda eesseisvateks toiminguteks ning kannatanu vajadusi arvestavaks suhtluseks,“ kinnitas Küüts. „Kindlasti panevad erikohtlemist ja kaitset vajavate inimeste jaoks kohandatud ruumid mõtlema ning leidma viise, kuidas kannatanutega töötades ja suheldes nende taasohvristamist ennetada.“

Justiitsministeeriumi hinnangul on nii kohtud kui teised õiguskaitseasutused ohvri- ja lapsesõbralikumatest ülekuulamisruumidest vägagi huvitatud. Kannatanu ning iga teise haavatava või abi vajava inimese jaoks algab teenus ja tugi hiljemalt asutuse uksel.

„Oluline on juba seegi, kuidas suhtleb kannatanuga esimene inimene, kellega ta õiguskaitseasutuse poole pöördudes kokku puutub,“ ütles Küüts.

Prokurörid põlvitavad laste kõrval

Riigiprokurör Karin Talviste rääkis, et laste õrn kohtlemine on prokuratuurile kuuluvates asutustes juba mitmeid aastaid juurutatud praktika. Tema sõnul kasutavad prokurörid ka lapsesõbralikke menetlemise ruume, minnes Tallinnas selleks Luba tänava kohtumajja või lastemajasse.

„Lapsi üle kuulates võtame need vestlused alati linti, et vältida korduvaid üle kuulamisi ja lapse edasist traumeerimist,“ rääkis Talviste prokuratuuri tööst lastega. Tema sõnul püütakse noorte ohvrite kohtupinki panemist siiski pigem vältida. „Me ei tahaks last trauma tekitanud isikuga silmitsi seada, tekitades talle niimoodi veel hingelist lisavapustust,“ rääkis Talviste.

Lastesõbralike ruumide eripära tuleb riigiprokuröri sõnul välja kogu sisustusest. „Kõvade toolide asemel kasutame pehmeid tumbasid, mööbel asub lastele sobival kõrgusel,“ kirjeldas Talviste spetsiaalsete ülekuulamisruumide eripära võrreldes tavaliste menetlustubadega. Viimased näevad enamasti välja nagu tavalised kontoriruumid, kust leiab tihtipeale vaid laua ja tooli. Lapsesõbralikus ülekuulamisruumis tehakse menetlustoiminguid aga mõnikord lausa kannatanu kõrval maas istudes.

„Lapsesõbralikud menetlustoad on palju hubasemad ja informaalsemad kui tavalised ülekuulamisruumid,“ selgitas ta. „Oluline vahe on ka selles, et lapsel on olemas joonistustarbed. Mõnikord lihtsustab rääkimist seegi, kui saab samal ajal kritseldada.“

Talviste sõnul saavad prokurörid neid joonistusi oma töös mõnikord koguni kasutada.

„Lapsed joonistavad täiesti asjakohast materjali,“ rääkis riigiprokurör. „Pildi pealt võib välja tulla näiteks see, kuidas pereliikmeid kujutatakse. Asuvad nad lähestikku, eraldi. Kas keegi on teistest kaugemal. Kõik need detailid annavad juurde informatsiooni, mida saab mõnikord ka kohtus täiesti asjakohaselt kasutada.“

Talviste sõnul tegeletakse prokuratuuris ka menetlejate koolitamisega, et lapsi paremini ära kuulata ja edasise üle kuulamise käigus nende emotsionaalset seisundit paremini hoida.

Käesoleva sügise jooksul on justiitsministeerium varustanud Eesti kohtumajad, sealhulgas Lubja tänava kohtumaja ka lapsesõbralike vahendite kastiga, mis peaksid ülekuulamistingimusi veelgi parandama. Hiljaaegu kingiti selline kast ka politsei- ja piirivalveametile.

“Kastist leiab sooja pleedi, segamise vältimist paluva uksesildi, maiustusi ja snäkke, pliiatseid ja värvimislehti, stressipalle ja erinevaid mänge, mis lapse tähelepanu ära tõmbaks. Samuti pehmeid mänguasju ja nutitelefoni laadimisotsikuid,” rääkis justiitsministeeriumi kohtute talituse nõunik Eneli Kivi. Tema kinnitusel on saadud juba ka positiivset tagasisidet neid vahendeid kasutanud spetsialistidelt.

“Kastides leiduvaid esemeid on juba kasutatud ja suudetud tänu sellele luua reaalne kontakt lastega,“ kinnitas Kivi. „Kui muidu laps keeldus rääkimast ja tahtis kohtust ära minna, siis peale seda, kui sekretär läks kasti juurde ja võttis sealt paar mänguasja, avanes lõpuks ka laps.”

Politsei, prokuratuur ja kohtud jätkavad lapsesõbralikus suunas liikumist, kaitsmaks ja abistamaks meie kõige nooremaid kannatanuid. Uute arengute saavutamiseni jäävad Tallinn ja Jõhvi esimesteks Eesti linnadeks, kus on lapsesõbralikud ülekuulamisruumid juba olemas, leides ka vajalikku kasutust.