"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Kavandatavad koolis vaktsineerimise muudatused ei puuduta COVID-19 vaktsineerimist, meedikud toetavad vanemate tahte vastast alaealiste vaktsineerimst (3)
14. detsember 2022
Foto Mats Õun

Sotsiaalministeerium saatis eelmisel nädalal ühekorraga kooskõlastusringile kaks vaktsineerimisega seotud määrust, millest ühes täpsustatakse koolis vaktsineerimise korraldust. Teise määruse muudatused on eeskätt seotud vaktsineerimise korraldamise ülesannete üleandmisega terviseametist haigekassasse. Ühtlasi lisatakse riiklikku immuniseerimiskavasse COVID-19 vaktsiinid, et neid oleks ka 2023. aastal võimalik haiguse riskirühma kuuluvatele inimestele tasuta pakkuda. Koolides COVID-19 vastast vaktsineerimist ei ole plaanis.

„Meie eesmärk on hoida noorte elusid ja usaldada nende valikuid. Noored on järjest taibukamad. Praegu on olukord, kus lapsel on võimalik saada vaktsiini perearsti juures, kes hinnates lapse kaalutlusvõimet saab vaktsineerida last tema soovil ka siis, kui vanemad on sellele vastu. Kooliõdedel selleks selgelt sõnastatud õigus puudub ning seetõttu on praktika koolides erinev. Sotsiaalministeeriumi poole on pöördunud nii õiguskantsler kui mitmed arstide erialaliidud, kes on palunud koolides vaktsineerimise reeglid ühtlustada,“ selgitas tervise- ja tööminister Peep Peterson.

Koolis vaktsineerimine puudutab 13-aastastele tehtavat mumpsi, leetrite ja punetiste vastast vaktsiini, 15-17- aastastele tehtavat difteeria, teetanuse ja läkaköha vaktsiini ning 12-aastastele tehtavat HPV-vastast vaktsiini. Samuti võimaldatakse erandjuhtudel vaktsineerimist ka koolieelsete vaktsineerimistega hilinenud lastele.

COVID-19 vastased vaktsiinid lisatakse riiklikku immuniseerimiskavasse

Juba praegu on alaealistel, kes võimelised vastutustundlikult kaaluma vaktsineerimise poolt- ja vastuargumente, võimalik võlaõigusseaduse järgi end vaktsineerida perearsti juures. Ka siis, kui vanem pole nõusolekut andnud. Nüüd tahame sama õiguse anda ka kooliõdedele, kuna erinevate koolide praktika on erinev – osa kooliõdesid lähtuvad võlaõigusseadusest ja teised vaktsineerivad üksnes siis, kui on olemas lapsevanema nõusolek.

Määruse muudatus näeb ette, et kui õpilane soovib vaktsineerimist, aga vähemalt üks lapsevanem seda ei toeta, siis kooliõde võib hinnata õpilase kaalutlusvõimet ja vaktsineerida vastutustundeliselt poolt- ja vastuargumente kaaluvat õpilast tema enda soovil. Seda samamoodi, kui praegu teeb perearst.

COVID-19 vastased vaktsiinid lisatakse riiklikku immuniseerimiskavasse, et võimaldada ka 2023. aastal tasuta COVID-19 vaktsineerimist haiguse riskirühma kuuluvatele inimestele. Muudatus ei ole seotud koolis vaktsineerimisega.

Eesti arstid ja õed leiavad, et igal otsustusvõimelisel isikul, ka neil, kes ei ole veel täisealised, on õigus otsustada oma tervise üle ning nad toetavad kooliõdedele õiguse andmist vaktsineerida kaalutlusvõimelist õpilast ka siis, kui vanemad selleks nõusolekut ei anna.

“Tervitame sotsiaalministeeriumi algatatud määruse eelnõu, mille eesmärk on kaitsesüstimise korraldamise põhimõtete ühtlustamine,” seisab perearstide seltsi, arstide liidu, infektsioonhaiguste seltsi ja õdede liidu kolmapäeval tehtud ühisavalduses.

“Kooliõed on väljaõppinud spetsialistid, kellel on suur kogemus vaktsineerimisel ning laste ja lastevanemate nõustamisel. Määrusega viiakse nende tegevus kooskõlla võlaõigusseadusega. Õigusselgus on vajalik, et kooliõed saaksid teha oma tööd sihipäraselt.”

Kui imikuid ja koolieelikuid vaktsineeritakse perearstikeskustes, siis teismeliste vaktsineerimine toimub koolis. “Koolis vaktsineeritakse 12-aastaseid papilloomiviiruse, 13-aastaseid mumpsi, leetrite ja punetiste ning 15–17-aastaseid difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu. Rutiinset vaktsineerimist COVID-19 vastu koolides ei tehta ja pole ka plaanis teha. Kooliõpilaste vaktsineerimine peab olema läbimõeldud, lihtne ja lapse otsustusõigust arvestav. Seni on just teismeliste vaktsineerimist ja kooliõdede tegevust puudutav määrus olnud ebamäärane. Vastukäiva seadusandluse tõttu on osa kooliõdedest vaktsineerimisel juhindunud kaalutlusvõimelise lapse otsustusõigusest, teised aga on toiminud vaid lapsevanema soovide järgi,” seiseab meedikute kutseühenduste avalduses.

Vaktsineerimine on oluline osa tervislikest eluviisidest

“Vaktsineerimine on oluline osa tervislikest eluviisidest. Eesti Vabariigi põhiseaduses on sätestatud igaühe õigus tervise kaitsele ja see hõlmab muu hulgas ka õigust olla kaitstud ohtlike haiguste eest. Kaitsesüstimine on lapse huvides, sest vaid nii saavutatakse kaitse nakkushaiguste, difteeria, lastehalvatuse ja teiste haiguste vastu ohutul, kontrollitud viisil. Igal lapsel on õigus saada vaktsineerimise kohta teaduspõhist infot.”

Meedikute kutseühenduste avalduse kohaselt ütlevad õiguskantsleri kantselei juhised lapsesõbraliku tervishoiu kohta, et lapse tervise ja raviga seotud asjaolusid tuleb lapsega arutada, arvestades tema vanust ja küpsust.

“Tervishoius kehtib reegel, et patsienti võib läbi vaadata ja ravida üksnes tema nõusolekul. Ka lapsel on õigus teha oma tervisesse puutuvaid otsuseid, kui ta on võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundlikult kaaluma. Kui laps selleks võimeline ei ole, on otsustusõigus ja vastutus lapse vanematel. Lapse kaalutlusvõimet konkreetses olukorras hindab tervishoiutöötaja. Õiguskantsleri kantselei infolehes on välja toodud, et üldjuhul on juba 14-aastased lapsed piisavalt küpsed, et otsustada ravi üle. Toonitame ka seda, et kui laps ei ole vaktsineerimisega nõus, siis seda ei tehta – ka juhul, kui lapsevanem seda soovib. Tervishoiutöötajad ei tee meditsiinilisi protseduure kunagi sunniviisiliselt.”

Eesti arstid ja õed kutsuvad üles austama iga inimese, sealhulgas kaalutlusvõimelise lapse õigust teha oma tervisesse puutuvaid otsuseid ise, küsides vajadusel nõu kooli tervishoiutöötajalt, pereõelt või perearstilt.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

tähelepanek
15. dets. 2022 20:16
Vaktsineeritav on ehmunud, sest medteenuse osutamisel osalesid kõrvalised isikud.
asi susiseb
14. dets. 2022 21:19
https://epl.delfi.ee/artikkel/120114260/kurjad-lapsevanemad-homme-parime-riigikogult-aru-et-meie-lapsi-tahtevastaselt-ei-vaktsineeritaks
vaatleja
14. dets. 2022 21:00
Määrused peavad olema selged ja seadusega kooskõlas. Ühtki arsti ega õde, sh kooliõde ei tohi sundida segase määruse ja seaduse koosmõju määratlema, igaüks isemoodi ja ebaõiglase surve all. Eestis on vaktsineerimine seaduse järgi vabatahtlik ja alaealise võimalik vaktsineerimine otsustatakse lapsevanematega koos. https://www.err.ee/1608818767/madise-koolilaste-vaktsineerimise-eelnou-tekitab-segadust-ja-vajab-muutmist