"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
kurb uudis Loomaaia jääkarupoegadel jätkus elujõudu vaid ligi nädalaks (0)
14. detsember 2022
Foto Ilja Matusihis

Jääkaru Friida tõi novembri eelviimasel nädalal ilmale kolm jääkarupoega. Kõige nõrgem elas vaid ühe ööpäeva. Teised kaks surid enne esimese elunädala täitumist. Eesti Maaülikoolis tehtud lahangu ja kliiniliste uuringute tulemusel peetakse jääkarupoegade surma põhjustajateks raskest sünnitusest tulenevat ajukelmepõletikku ja veremürgitust.

„See on väga ootamatu ja kurb“, sõnas loomaaia direktor Tiit Maran. „Eelmise aasta ebaõnnestunud sünni järgselt käidi veelkordselt läbi ja võeti piinliku täpsusega kasutusele kõik vajalikud tingimused  edukaks sünniks, aga saatus mängis kurva vingerpussi. Seekord tegime veelgi põhjalikuma analüüsi, kaasates parimaid spetsialiste nii Eestist kui välismaalt, et analüüsida toimunut.“    

Loomaaia kollektsioonijuht Tõnis Tasase sõnul on korraga kolme jääkarupoja sündimine haruldane ning nende sünni juures peetakse kõige kriitilisemaks ajaks kolme esimest nädalat. „Kahjuks ei õnnestunud Friida ja Rasputini järeltulijatel ellu jääda“.

Pesakasti kaamera vahendusel oli näha, et esimesed kaks jääkarupoega sündisid pooleteisttunnise vahega ning kolmas üheksa tunni pärast. Pausid poegade sündimise vahel olid ebanormaalselt pikad. See võis põhjustada hapnikupuudust ja sellest tingitud närvisüsteemi kahjustusi.

Eesti Maaülikooli Loomakliiniku ülemarsti Aleksandr Semjonovi sõnul on normaalse sünnituse puhul poegade väljutamise vahel tavaliselt kuni 30 minutit. Suure tõenäosusega viis nii pikk sünnitusprotsess, mille täpne põhjus on siiani teadmata, jääkarupoegade organismi nõrgenemiseni. See omakorda tegi nad keskkonna esinevatele nakkustekitajatele kergesti vastuvõtlikuks.

Lahangute ja laboratoorsete uuringute alusel diagnoositi jääkarupoegadel infektsioonist tekkinud ajukelmepõletik ja veremürgitus. Neist tekkinud tugev põletikuline protsess lõppes surmaga.  

Lisaks poegade lahangule viidi läbi ka jääkaruema  Friida sigimissüsteemi süvauuring. Selles osalesid anestesioloogid dr Aleksandr Semjonov Eesti Maaülikoolist ja dr Oskar Appelberg Tallinna Lastehaiglast ning loomade sigivusprobleemide tunnustatud spetsialistid dr Kathrine Thejll Kirchhoff ja dr Søren Peter Thejll Kirchhoff Taanist. Uuringuteks vajaliku aparatuuri andsid kasutada KARL STORZ Videoendocopy Estonia ja Graina Eesti Filiaal.

Uuringud emakaru organismis hälbeid ei tuvastanud. Koeuuringute tulemusi veel pole saabunud, kuid on vähetõenäoline, et need üldist pilti juhtunu kohta muudavad.  

Tallinna loomaaed tänab kõiki uuringutes osalenud spetsialiste. Tänu ja kaastunne kuulub ka zoo-osakonna töötajatele, kes jääkarudele paaritumiseks ja poegimiseks loomaaias tingimused lõid ning ema Friidat ja jääkarupoegi pesakasti kaamera vahendusel ööpäevaringselt jälgisid.

Loomaaed on juhtunust teavitanud Euroopa Akvaariumide ja Loomaaedade Assotsiatsiooni (EAZA) jääkarude paljundusprogrammi (EEP) koordinaatorit. Viimase sõnul aitab Tallinna loomaaia kurva juhtumi analüüs kaasa paljundusprogrammi edendamisele. Tallinna loomaaed saab soovituse jääkarude paljundamiseks ka 2023. aastaks.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.