"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Riigikogu parandas abi kättesaadavust kuriteohvrile, vaimse tervise abi antakse ka aastaid tagasi vägivalda kogenud inimestele (0)
14. detsember 2022
Foto Pixabay

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu ohvriabi seaduse, millega paraneb alates järgmise aasta 1. aprillist abi kättesaadavus vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele ning muutub selgemaks kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem.

Seaduse eesmärk on tagada traumast taastumist toetav vaimse tervise abi ka nendele seksuaalvägivalla ja perevägivalla ohvritele ning nende lastele, kellega juhtunu suhtes ei ole menetlust alustatud asitõendite puudumise, kuriteo aegumise vm tõttu, kuid kelle abivajadus on säilinud ja kogetud trauma takistab eluga edasi minekut.

Pere- ja seksuaalvägivalla ohvrid hakkavad saama traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi sõltumata süüteomenetlusest, teatas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja. Paremaks abistamiseks saab sotsiaalkindlustusamet õiguse kõrge riskiga täisealiste perevägivalla ohvrite puhul vahetada andmeid teiste ohvrit abistavate asutuste ja spetsialistidega. Vägivallakuriteo ohvrite toetuse arvutamisel ei arvestata edaspidi hüvitisest maha riiklikke toetusi.

“Ohvriabi on palju enamat kui rahaline hüvitis või teenus. Traumeeritud inimese õige kohtlemine aitab kaasa nii tema kiiremale taastumisele ja tavapärasesse ellu naasmisele kui ka süüteo tulemuslikule menetlemisele,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. “Seepärast on äärmiselt oluline, et kannatanud ei jääks oma murega üksi ning vajalik abi jõuaks inimesteni lihtsamalt ja kiiremini.“

Pere- ja seksuaalvägivalla ohvrid hakkavad edaspidi saama traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi sõltumata süüteomenetlusest. Sotsiaalkindlustusamet saab inimeste paremaks abistamiseks õiguse kõrge riskiga täisealiste perevägivalla ohvrite puhul vahetada andmeid teiste ohvrit abistavate asutuste ning spetsialistidega ning vägivallakuriteo ohvrite toetuse arvutamisel ei arvestata edaspidi hüvitisest maha riiklikke toetusi.

“Me loodame, et uue seadusega saavad rohkemad ohvrid vajaminevat abi,“ ütles sotsiaalministeeriumi ohvriabi poliitika juht Kristiina Luht. “Paraku oleme senises praktikas täheldanud seda, et paljud ohvrid isegi ei tea, et nende jaoks on abi olemas ning abivõimaluse leidmisel vähendavad inimesed sõnades seda, mis nendega juhtunud on.”

Lähisuhtevägivalla juhtumeid registreeritakse aastas ligi 16 000, kuid ohvriabi teenusteni jõuab praegu oluliselt vähem inimesi, kui on uuringute ja statistika järgi kannatanuid. “Seksuaalvägivald on varjatud probleem, elanikkonna uuringud näitavad hoopis suuremat ohvrite hulka kui ametlik statistika. Ka perevägivald on ikka veel liiga peidus. Seetõttu oleme otsustanud tagada traumast taastumist toetava vaimse tervise abi perevägivalla ja seksuaalvägivalla ohvritele sõltumata süüteomenetlusest,“ lisas Riisalo.

Uues ohvriabi seaduses on esmakordselt sõnastatud ka seksuaalvägivalla kriisiabi, vägivallast loobumise toetamise teenus, psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumi korral ja ohvriabi põhiteenus. Täiendatud on naiste tugikeskuse, taastava õiguse ja inimkaubanduse ohvritele osutatavaid teenuseid ning traumast taastumist toetava vaimse tervise abi sisu ja tingimusi.

Ohvriabi kättesaadavuse tõstmine maksab aastas umbes kaks miljonit eurot. Uus ohvriabi seadus jõustub 1. aprillil 2023.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.