"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Pereterapeut Riik ei mõista, et laste vastase vägivalla ennetamiseks tuleb esmajoones tegeleda vanemate vaheliste suhetega (1)
14. detsember 2022
Pere- ja suhteterapeut Kaia Kapsta-Forresteri sõnul tegeleb riik palju küll lapsevanema ja lapse vahelise suhtega, aga puudu kipub jääma paarisuhte dünaamikat käsitlev pool Foto erakogu

„On raske öelda, miks riik mõjusaid ennetusprogramme püsivalt ei toeta,“ rääkis pere- ja paarisuhteterapeut Kaia Kapsta-Forrester, kes on 2009. aastast saadik selliseid programme Eestis juurutanud. „Rahastusi saame küll programmide maale toomiseks, aga edasi on kõik juba väga keeruline. Suhtlus sotsiaalministeeriumiga on sel teemal algusest peale pingeline olnud.“

Uuest aastast plaanib riik tegeleda senisest enam eestlaste vanemlike oskuste arendamisega, et ennetada laste vastast vägivalda ja vaimse tervise probleeme noorte seas. Lastekaitsereformi ja ennetustöö reaalseks ellu viimiseks antakse 2029. aastani kasutada 35 miljonit Euroopa Liidu sotsiaalfondi raha, mida riik 30% ulatuses ehk 15 miljoniga täiendab. Lisandub veel 9 miljonit eurot Šveitsi arengufondist. Kokku seega peaaegu 60 miljonit meie laste heaolu edendamiseks

Riik on rõhutanud, et oluline on suunata rohkem ressursse just vägivalda ennetavasse tegevusse. Samas leidub valdkonnas tegutsevaid spetsialiste, kelle sõnul suunab riik kaugelt liiga vähe tähelepanu sellele, millest laste ja noorte probleemid ülepea alguse on saanud: nimelt vanemate vahelistest kehvadest suhetest. „Sageli jääb laps vanemate suhtekonflikti vahele, see ei ole aga kindlasti turvaline koht,“ rääkis pere- ja paarisuhteterapeut Kaia Kapsta-Forrester. „Võib juhtuda, et kui vanemad omavahelise suhtlemisega toime ei tule, siis hakatakse frustratsiooni laste peal välja elama.“

Kaia Kapsta-Forresteri sõnul tegeleb riik palju küll lapsevanema ja lapse vahelise suhtega, aga puudu kipub jääma paarisuhte dünaamikat käsitlev pool. „Tegeletakse näiteks sellega, kuidas ennetada lapse raputamist ja väärkohtlemist,“ tõi psühhoterapeut näite. „Samas tekivad sellised kriisiolukorrad just siis, kui last kasvatava mehe ja naise vaheline suhe on ebaterve. Näiteks tunneb üks vanem end ilma abi ja toetuseta olevat. Loomulikult pole lapse raputamine ja füüsiline väärkohtlemine kunagi õigustatud, aga kui me tahame sellist käitumist ära hoida, siis peame mõistma, missugusest dünaamikast need olukorrad tekivad. Ükski ema ega isa ju niisama lihtsalt oma imikut raputama ei hakka ega talle viga ei tee. Probleemiks on ikkagi see, et vägivallaga reageerinud vanem on jäänud üksinda. Puudub tugivõrgustik ja inimene tunneb, et partnerile ei lähe tema ega laps korda. Sellised suhteolukorrad juhivad meeleheitest korda saadetud tegudeni.“

Mõjusaid ennetusprogramme ei toetata piisavalt

Pere- ja suhteterapeudi sõnul on raske öelda, miks riik mõjusaid ennetusprogramme püsivalt ei toeta. Rahastusi saadakse küll programmide maale toomiseks, aga edasi olevat kõik juba väga keeruline. „Suhtlus sotsiaalministeeriumiga on sel teemal algusest peale pingeline olnud,“ nentis Kaia Kapsta-Forrester, kes on Sihtasutuse Väärtustades Elu (SAVE) juhatuse esimehena ka alates 2009ndast aastast vastavaid programme maale toonud ja juurutama hakanud. Paraku pole see töö lihtsalt läinud.

„Meile on ametnike poolt näiteks väidetud, et need pole tõenduspõhised programmid,“ rääkis Kapsta-Forrester sotsiaalministeeriumi umbusust. „Ometi on Eestis läbi viidud mõju-uuringuid, mis on näidanud positiivseid tulemusi võrreldes kontrollgrupiga.“

Sihtasutus Väärtustades Elu ehk SAVE rajati 2006. aastal rahvastikuministri büroo toetusel. SAVE üks peamisi eesmärke on toetada Eesti ühiskonnas perede vaimse tervise edendamist ja pereväärtusi üldisemalt. Sihtasutus koordineerib üle-eestilist raseduskriisi nõustamist ning on maale toonud neli pereprobleemide ja vägivalla ennetamisele keskendunud programmi. Programmid on suunatud kas paaridele tervikuna või suhtekriisi jõudnud üksikisikutele. Samuti isadele, kes tahavad oma naisi ja lapsi senisest paremini hoida. Maale on toodud ka programm koolinoortele, et neid tulevikus ees ootavateks suheteks paremini ette valmistada.

„Ühel või teisel moel on riik kõigi meie poolt lauale toodud programmide piloteerimist ja Eestisse toomist toetanud,“ rääkis Kaia-Kapsta Forrester. „Just püsiva rahastuse leidmine on olnud aga probleemiks. Paraku on väga oluline, et neid programme nimelt püsivalt rahastama hakataks.“

Sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna nõuniku Gerli Lehe sõnul tegeleb riik ka paarisuhete parandamise ja nendeks ette valmistavate programmidega. Samas ei anta ministeeriumist selgeid vastuseid tulevaste püsivate rahastuste või uute tegevuste osas.

„Viimasel kahel aastal on SAVE olnud sotsiaalministeeriumi strateegiline partner,“ rääkis Lehe. „Partnerluse raames on arendatud ja läbi viidud paarisuhte koolitusprogramm ning üksikisikutele suunatud ettevalmistusprogramm. SAVE kohandas sobivaks kasutuseks ka koolinoortele suunatud suhtehariduslikku ettevalmistusprogrammi ning positiivset isadust innustava ennetusprogrammi „Toetavatel õlgadel“

Spetsialisti sõnul peab sotsiaalministeerium oluliseks, et paarisuhet toetavad programmid oleksid peredele üle Eesti kättesaadavad ja nende arendamine süsteemne. Tema sõnul toetab riik uuel struktuurfondide perioodil ka paarisuhte programmide kättesaadavust kohalikes omavalitsustes. Vaadates aga lastekaitse reformimiseks ette nähtud 60 miljoni euro kasutamise plaane, siis näeme, et paarisuhete parandamiseks on ette nähtud vaid köömned.

Kaks miljonit pereteenuste arendamiseks, neli miljonit IT-le

Nii näiteks kuulutati tänavu välja strateegilise partnerluse voor „Peresõbralik ja lasterikas Eesti“, mille kogumaht kolmeks aastaks oli 1,2 miljonit eurot. Ministeeriumi strateegilisteks partneriteks said Eesti Lasterikaste Perede Liit, Lapse Heaolu Arengukeskus ja Perekoolitusühing Sina ja Mina, kes jagamisele läinud summaga teataval määral ka paarisuhete parandamisele keskenduvad. Lisaks saavad omavalitsused uuest aastast pereteenuste edendamiseks raha taotleda. Selleks on kõigile kohalikele omavalitsustele üle Eesti käesoleva kümnendi lõpuni ette nähtud täpselt kaks miljonit eurot. Toetatakse kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste loomist. Palgatoetust antakse ennetus- ja peretöökeskuse juhi ja mängutoa juhendaja-koordinaatori töötasude katmiseks.

Võrdluseks võib tuua, et näiteks lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudeli, juhtimiskompetentsi tõstmiseks ja regionaalse koostöö teenuste arendamiseks on ette nähtud lausa 14,7 miljonit eurot. Lastekaitse töö tegemist toetavate IT-teenuste arendamiseks aga 4 miljonit eurot. See tähendab, et vanemate vaheliste suhete parandamisele kulutatakse lõppkokkuvõttes kordades vähem juba ainuüksi infotehnoloogia arendusega võrreldes.

Pere- ja suhteterapeudi Kaia Kapsta-Forresteri hinnangul püüab riik küll tegeleda oluliste asjadega ja kahtlemata teebki seda, aga mehe ja naise vaheline allsüsteem jääb käsitlema. Perevägivalla ennetamises pole terapeudi sõnul esmaoluline mitte see, kuidas saadakse hakkama lapsevanematena. Tähtis on hoopis, kuidas saadakse omavahel läbi mehe ja naisena. Just sellelt pinnalt kasvab välja ka mehe ja naise roll hästi funktsioneerivate lapsevanematena.

„Kui vanemate vahelist suhtlust ei käsitleta, vaid siirdutakse kohe vanemate ja laste vahelise suhte juurde, siis jääb väga oluline lõik vahelt ära,“ nentis ta. „Praeguseks on meil olemas tõenduspõhised paarisuhtehariduslikud programmid, mida riik küll millegipärast püsivalt toetada ei soovi. Mõned pered saavad neid endale lubada, ostes teenust ise sisse. Paljud pilootprogrammides osalenud paarid aga ootavad, et riik hakkaks neid püsivalt toetama ja nad saaksid neis samuti uuesti osaleda.“

Programm aitas vägivaldset suhet ära tunda

Kui alati pole võimalik vägivalda ja lahku minekut päriselt ära hoida, siis aitavad ennetavad õppe- ja teraapiaprogrammid ka vägivaldsest suhtest väljuda. Nii tõi Kapsta-Forrester näitena nõustatava, kes hakkas alles programmi läbimise käigus mõistma, mil määral on tema suhe mehega vägivaldne. Naine sai lõpuks aru sellestki, kuidas toimuv kahjustab nende ühist last. Programmis õpitu toel astus ta vägivaldsest suhtest välja ja nüüd suudavad nii mees kui naine uute oskuste baasil last toetavate vanematena tegutseda. Mis sest, et ühe katuse all enam ei elata – või pigem koguni tänu sellele.

„Tegemist on ühe inimese kogemusega mitmete sarnaste lugude seas,“ rääkis terapeut. „Rääkides sageli esinevatest paarisuhteprobleemidest, siis võime näitena tuua ka ühe väga kriitilise teema: nimelt majapidamistööd. Tegemist on olulise probleemide allikaga. Kuidas vastutust jagatakse? Kes mida teeb ja kuidas oma vajadusi partneri ees tõestatakse? Kui vastutusala on jagamata, siis võivad sellest tekkida äärmiselt suured pinged.“

Terapeudi sõnul võib ju emale õpetada, kuidas mitte oma last raputada. Aga kui vanematel on kodune vastutusala jagamata ja ei suudeta isegi turvaliselt välja öelda, mis abi teisel vaja on, siis jookseb kogu see õpetus mööda külgi maha. „Nii äärmuslikud käitumisreaktsioonid, nagu seda on näiteks lapse raputamine, tekivad ju ikkagi äkilise kontrollimatu viha tõttu. Olukorras, kus mõtlemisvõime ja oma tegudest aru saamise tagajärg võib hetkeks olla väga piiratud. Tähtis on, et sellist raevukat reaktsiooni ei tekikski.“

SAVE eestvedaja ning olulise pereteenuse maaletooja Kaia Kapsta-Forrester kinnitas, et juurutatavad programmid pole mitte ainult mõjusad, vaid nende efekt avaldub ka koheselt. „Tänaseks oleme SAVE kaudu koolitanud üle 5000 inimese. Kõik meie juurest läbi käinud mõjutavad omakorda oma lähedaste ja tuttavate hoiakuid ning käitumisi,“ rääkis Kapsta-Forrester.

„Julgen kinnitada, et inimesed on saanud kohest vajalikkus abi,“ ütles pere- ja paarisuhteterapeut Kaia Kapsta-Forrester. „Lõppkokkuvõttes avaldab see tervendavat ja tasakaalustavat mõju kogu ühiskonnale.“

Tallinna järgmise aasta eelarves on ette nähtud vägivalda ennetavad lähisuhtevägivalla programmid, mis on mõeldud nii meestele kui naistele. Käesoleval aastal on rakendatud programmie „Hoolivad isad“, „Löömatu teekond“, „Vägivallata naised“,  mille kaudu on abi saanud umbes 40 lapsevanemat.

„Nende kaaslased ja lapsed saavad olla suurema tõenäosusega turvalisemas suhtes,“ ütles Tallinna laste ja perede heaolu sektori peaspetsialist Maris Oolu. Spetsialisti sõnul kestavad programmid mitu kuud ja nende raames toimub nii grupitöö kui ka individuaalnõustamine. Sealhulgas suhtlus lastekaitsja ja pereliikmetega.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

see on parim kirjutis
16. dets. 2022 12:47
soovin jõudu, ometi keegi ütleb otseselt välja. tundub, et teistel on pigem mäng- et esineda.