"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Rahvaloendus: tööga hõivatud pensioniealisi on rohkem kui kunagi varem (3)
15. detsember 2022
Terje Trasberg Foto: Scanpix

Rahvaloenduse andmed näitavad, et 2021. aasta lõpus oli tööga hõivatud 58 protsenti rahvastikust ehk kuue protsendipunkti võrra rohkem kui 10 aastat tagasi, kusjuures asv on toimunud peamiselt pensioniealiste, aga veidi ka töötute ja õppurite arvelt.

Statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg sõnul on hõivemäär tõusnud nii beebibuumi ajal sündinud noorte tööturule tuleku kui pensioniealiste arvelt. „Hõivemäära tõusu taga on põhilisse töötegemise ikka jõudnud taasiseseisvumisaja beebibuumi ajal sündinud noored. Samuti, vaatamata rahvastiku vananemisele, on pensionist elatuvate inimeste osatähtsus vähenenud – seda on mõjutanud erinevad põhjused nagu pensioniea tõus, vanemaealiste parem tervis, tööandjate soosiv suhtumine vanemaealisesse tööjõudu aga ka tööjõupuudus, näiteks hariduse valdkonnas,“ märkis Trasberg ning lisas, et sealjuures töötab pensioniealistest kõige suurem osa just hariduse alal.

Värsked rahvaloenduse andmed näitavad, et võrreldes eelnevate loendustega on palga või töötasu osakaal peamise elatusallikana pidevalt suurenenud. Kui 2000. aastal oli palk peamiseks elatusallikaks 46 protsendil üle 15-aastastest inimestest ja 2011. aastal 48 protsendil, siis 2021. aastal juba 54 protsendil. Sarnases taktis on vähenenud teiste isikute ülalpidamisel olevate inimeste osakaal, mis 2000. aastal oli 15 protsenti, 2011. aastal 12 protsenti ning 2021. aastal seitse protsenti.

Pensioni osatähtsus peamise elatusallikana on viimase 10 aastaga vähenenud vaatamata sellele, et vanemaealiste inimeste hulk on suurenenud. Kui 2011. aastal elatus palgast või muust töötasust viis protsenti 65-aastastest ja vanematest, siis 2021. aastal juba 10 protsenti. Meeste seas on ettevõtjaid kuus protsenti, naiste seas vaid kolm protsenti.

Naiste seas on rohkem penisoniealisi

Kõiki 15-aastaseid ja vanemaid vaadates on hõivatute osatähtsus meeste seas 4 protsendipunkti võrra suurem (mehed 60 protsenti, naised 56 protsenti), kuid see on tingitud sellest, et naiste eluiga on kõrgem ehk naiste seas ongi rohkem pensioniealisi, kes enam tööd ei tee. Vanuses 15–64 on naiste seas rohkem hõivatuid (73 protsenti) kui meeste seas (68 protsenti), erinevus on kõige suurem 50–64-aastaste vanusegrupis (78 protsenti vs. 70 protsenti).

Rahvaloenduse tulemuste kohaselt on Eestis 642 391 tööga hõivatut. Enamus hõivatutest ehk 96 protsenti on oma põhitöökohal palgatöötajad, 4 protsenti on ettevõtjad. Võrreldes naistega on tööga hõivatud meeste seas rohkem ettevõtjaid, moodustades kokku 6 protsenti kõigist hõivatud meestest. Naistest on palgatöötajad 97 protsenti ning vaid 3 protsenti tegelevad peamiselt ettevõtlusega.

Eesti tööturgu ilmestab jätkuvalt ka sooline segregatsioon nii tegevus- kui ametialade lõikes. Meestest töötab primaarsektoris (põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus) 4,1 protsenti, naistest vaid 1,7 protsenti. Töötlevas sektoris töötab meestest 37,7 protsenti ning naistest 16 protsenti. Teenindavas sektoris töötab 58,2 protsenti meestest ning lausa 82,3 protsenti naistest.

Naiste osa töötajatest on kõige suurem sotsiaalhoolekandes (86 protsenti), hariduses (83 protsenti) ja tervishoius (75 protsenti). Mehi on ülekaalus ehituses (89 protsenti) ja mäetööstuses (85 protsenti). Maalistes piirkondades on erinevus meeste ja naiste tehtavate tööde vahel suurem kui linnalistes või väikelinnalistes piirkondades.

14 protsenti inimestest töötab elukohast erinevas maakonnas

2021. aasta rahvaloenduse andmetel on 99,7 protsenti tööga hõivatud Eesti elanike põhitöökoht Eestis. Ainult 0,3 protsenti ehk 1651 inimest käib tööl välismaal, neist 75protsenti on mehed ja 25 protsenti naised. 14 protsendi inimeste töökoht asub elukohast erinevas maakonnas

Eestis töötavatest inimestest 61,5 protsenti töötavad elukohaga samas kohalikus omavalitsuses, 24,5 protsenti aga elukohaga samas maakonnas, kuid erinevas KOV-is. Seega jääb 86 protsenti töökoht elukohaga sama maakonna piiridesse. Ülejäänud 14 protsenti liiguvad töö tegemiseks üle maakonna piiri, kui nad ei ole leidnud võimalust töötada kodust. Võrreldes meestega töötavad naised üldiselt kodule sagedamini lähemal – ainult 12 protsenti töökoht on elukohast erinevas maakonnas (meestel 17 protsenti).

Suurem osa töökohtadest asub suurtes linnades, peamiselt Tallinnas ja Tartus. Pealinnas töötab 43 protsenti kõigist hõivatutest (eelmise loenduse ajal 39 protsenti), kuid kolmandik Tallinnas töötavatest ei ela seal. Tallinnast väljaspool elavatest inimestest töötab Tallinnas lausa viiendik (21 protsenti). Tartus töötab 9,2 protsenti kõigist hõivatutest, kellest 57 protsenti ka elab Tartus. Ülejäänud 43 protsenti elab väljaspool Tartu linna piiri, kuid peamiselt siiski lähivaldades.

Ida-Viru ja Valga maakonnas on tööga hõivatud alla poole rahvastikust

Suurim on hõivatute osatähtsus oodatavalt Harju (62 protsenti) ja Tartu maakonnas (60 protsenti) ehk piirkondades, kus asub suurem osa töökohtadest ja õppuritest, kes valmistuvad tööturule suunduma. Kõige kõrgem on hõivemäär Tallinna ja Tartu lähivaldades, n-ö väikelinnalistes piirkondades, ulatudes 70 protsendini. Kõige madalam hõivatute osakaal on Ida-Viru (48 protsenti) ja Valga maakonnas (50 protsenti) ning ka teistes maalistes piirkondades, kus rahvastik on vanem ja vene emakeelega rahvastiku osatähtsus suurem.

Rahvastiku majandusliku aktiivsuse, peamiste elatusallikate ning hõivatute ja töörände kohta saab lähemalt lugeda aadressilt rahvaloendus.ee.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

vot nii
16. dets. 2022 20:13
Tegelikult ei tohiks üldse maksta pensionit inimestele, kes penisoniealisena tööl käivad ja raha teenivad. Selliseid riigi rahakoti peal liugu laskvaid ahneid vanainimesi on meie ühiskonnas kahjuks ilmselt tuhandeid. Milleks küll ometi raisata nende peale riigi raha? Kus on siin vajaduspõhine lähenemine? https://epl.delfi.ee/artikkel/120097316/tonis-palts-las-rikkad-maksavad-endale-pensioni-ise
Lisaks
16. dets. 2022 12:34
vahepeal oli viide, et tööturult on kadunud 20000 noort? , kes peaks olema kuskil. Siit tuleb püstitada küsimus hoopiski - et pensionärid käivad tööl ja nende palk summeeritakse pensioniga ning ootab TOPELTMAKSUSTAMINE tuludeklaratsiooni täitmisel. See on liig , mis liig - keskmise kuupalga suurus peaks olema pensionäridele maksuvaba. Pensione ju ei tõsteta normaalseteks - seda ei tehtagi, sest siis pensionärid saaksid olla inimesed ja ei peaks kogu vabaaega töölkäima, saaksid teha tööd osaliselt.
Minu Arvamus
15. dets. 2022 22:34
Rahvaloendus: tööga hõivatud pensioniealisi on rohkem kui kunagi varem, mis näitab, et ainult pensionist ära elada pole enam võimalik. Ma ei mõtle siin muidugi Kaja Kallase vanemaid.