"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Tallinna uus transpordimudel aitab paremini teid rajada ja ummikuid vältida (0)
15. detsember 2022
Mats Õun

Mudeli abil selgus näiteks, et Kalaranna tänava ristmiku rohelisele tulele on vaja anda lisaaega. Liiklus muutus sellest kiiremaks ja ühissõidukid enam ei hilinenud.

Linna transpordiamet tutvustas uut transpordimudelit, mis aitab muuta ühissõidukite kasutamist ja liinide kulgemist veelgi kasutajasõbralikumaks ning korraldada liiklust nii, et oleks vähem seisakuid.

Hinnaline tööriist

“Uus mudel on kalkulaator, mis näitab meile, kus tekivad liikluses ja ühistranspordis probleemid. Meie ülesanne on siis neid lahendada,” rääkis transpordiameti liiklusekspert Grigori Parfjonov. “Uue mudeliga saab analüüsida nii autode kui ka ühistranspordi liikumist ja selgitada välja, mida parandada ja ümber projekteerida. Mudelisse on kõik linlaste liikumised kokku koondatud. Pean tunnistama, et Tallinna liiklusmudeli täpsus on 88%,  kusjuures juba 80% loetakse  väga heaks.”
Transpordimudelid kui tööriistad eksisteerivad juba tükk aega. Inglismaal näiteks kasutati niisugust mudelit juba kuuekümnendatel. “Aga see, mida meie Tallinnas nüüd kasutame, on muidugi edasiarendus,” ütles Parfjonov. “Inimesed liiguvad kodust tööle ja tagasi. Poodi, huviringi, spordisaali ja nii edasi. Meie mudel arvestab kõiki neid liikumisi, mida inimesed päeva jooksul ette võtavad.  Nii saame üsna täpselt aru, kuhu ja millal liigutakse. Kui meil on vaja mõista, mis toimub näiteks hommikuse tipptunni ajal, siis me saame seda üsna täpselt teada. Nii täpne liikumise jälgimine nõuab väga suurte andmemahtude töötlemist ja see võtab omakorda üsna kaua aega. Kui me tahame modelleerida hommikuse tipptunni liikumisi Tallinnas, vajutame vastavat nuppu. Vastuse saamiseks kulub aga terve ööpäev, kuigi meil on väga võimas arvuti.”
Tallinna transpordimudelis on palju sõlmi, kus olukord muutub. Näiteks ühesuunaline tee läheb kahesuunaliseks, või tuleb juurde sõiduradasid või kaob neid ära. Need on kõik ka otsustamiskohad, mis transpordi ümberkorraldamisel vajavad tähelepanu. Meil on ka mitmesugused liiklusvahendid: bussid, autod, jalgrattad, jalgsi kõndijad, tramm, troll, rong, ja nende kasutajad võivad ka ühelt vahendilt teisele minna ehk ümber istuda. “Me arvestame veel nii, et kui inimene kõnnib jala tööle, siis see ongi tema transpordiviis,” märkis Parfjonov. “Aga kui ta õhtul läheb koeraga jalutama, siis see pole enam transpordiviis, vaid lihtsalt vaba aja veetmine.”  

Olukord muutub

Linn on mudelis jaotatud transporditsoonideks, mille kohta on teada, kui palju seal elab inimesi, kui vanad nad on, kas nad eelistavad ühistransporti või oma autot, palju on neil lapsi jne. On ka andmed, millal inimesed liiguvad. “Me ehitasime seda mudelit täiesti nullist, korjasime väga palju andmeid, mida varem ei olnud olemas või olid puudulikud,” selgitas Parfjonov. “Kogu linna niimoodi kaardistamine on väga suur töö, mis on meil võtnud väga kaua aega.
Oluline küsimus on ka, miks inimene üldse liigub. Kas ta läheb tööle? Kas läheb kooli või mujale? Sellest sõltub ka nõudlus teedevõrgu järele. Mudel arvestab ka Tallinna ringteesse jäävaid asulaid nagu Maardu, Keila ja Saue. 
Mudelist on kasu olnud juba Pronksi tänava remondil. “Me vaatasime, mismoodi saaks vähendada ummikuid, mis tekkisid juba esimesel nädalal,” ütles Parfjonov. “Üks lahendus oli bussiraja tekitamine Narva maanteele. Tahtsime vähendada Narva maantee liikluskoormust. Vähendada näiteks Narva maanteelt Kreutzwaldi tänavale pööramist ja üldse Viru ringini sõitmist. Vaatasime, kust tulevad need autod, mis sõitsid läbi Pronksi tänava. Ja mis hakkab juhtuma siis, kui see tänav kinni panna. Et kuidas need liiklusvood ümber üle linna jaotuvad.”
Selgus – nagu arvatigi –, et väga palju autosid jaotus siis väikeste tänavate peale.  

Kus käib ümberistumine?

Teine koht, kus mudelit sai kasutada, oli Põhja-Tallinna liikluskorralduse muudatus suvel. “Vaatasime, kus tekivad ummikud ja mismoodi saaksime neid vähendada,” lausus Parfjonov.
Üks lahendus oli Kalaranna tänava ristmiku rohelisele tulele lisaaja andmine. Liiklus muutus sellest kiiremaks ja ühissõidukid enam ei hilinenud. Bussid suutsid püsida graafikus.
Varem hilines ühistransport õhtuse tipptunni ajal Põhja-Tallinnas ligi 17 minutit. “Nüüd keskmine liikumiskiirus suurenes, Telliskivi tänav sai ka natukene vähem koormust. Paljud sõitsid Põhja Puiestee ja Telliskivi tänava kaudu Paldiski maanteele,” rääkis Parfjonov. “Kui Põhja puiestee foor ei saanud palju autosid läbi lasta, juhtuski see, et Telliskivi tänaval saab natukene mugavamalt sõita. Liiklusmudel näites, et 30% ummikust tekitatakse Telliskivi ja Vana-Kalamaja tänava kaudu. Ma ausalt öeldes imestasin, kui nägin, et ummik oli Kalamaja sauna juures ja algas juba Telliskivi tänavast.”
Eraldi saab mudeli abil vaadata, mis toimub ühistranspordiga. Näiteks mis peatuses inimesed lähevad peale, kus nad lähevad maha. Samuti saab vaadata, mismoodi käib ümberistumine. “Nii saab modelleerida ka ümberistumise peatusi. Saame ka modelleerida uusi liine. Näiteks Vana-Sadama trammiliini,” selgitas Parfjonov.
Mudeli abil vaatasid eksperdid sedagi, mis juhtub, kui ühistranspordi huvides kitsendada autodele Pärnu maanteed. “Uurisime, kuhu need autod ümber jaotuvad ja mida see annab ühistranspordi kasutatavuses. Mis ajasegmendist ja reisi pikkusest hakkab ühistransport olema atraktiivsem ja eraautod vähem atraktiivsed,” ütles Parfjonov.
Omaette küsimus on liinide pikkus. Kas näiteks Haabersti lõpust Lasnamäe lõpuni peaks olema üks bussiliin? Eksperdi arvates peab olema nii pikki liine kui ka neid, mis teenindavad teatud piirkonna elanikke ja viivad neid kuni kesklinnani.  “Meil peaks olema küll mõned linna läbivad liinid, mis sõidaksid hea intervalliga näiteks Õismäelt läbi kesklinna Lasnamäele. Ja teine liin, mis viib Õismäe otsast kesklinnani. Ta teenindab ka neid, kes kõrvalt tulevad otseliini peale. Peab olema ka kolmas liin, mis tagab sotsiaalse infrastruktuuri juurde sõitjate vajadused. See liin läheb haiglate, koolide ja teiste vajalike asutuste juurde.”

Vaja on ekspressliine

Kindlasti peavad olema ka ekspressliinid, mis töötavad ainult hommikuse ja õhtuse tipptunni ajal. “Meil on praegu tehtud linnaosade kaupa analüüsid, kuhu ja kuidas need sobiks. Piritat me praegu just lõpetame. Kui kõik linnaosad on ära tehtud, saame tulemused liita ja vaadata, mis toimib ja mis ei toimi,” lausus Parfjonov. “Ja vaadata ka majanduslikku poolt. Ühistransport peab olema efektiivne ka majanduslikust aspektist. Ekspressliin sõidab Õismäelt kesklinna 20 minutiga. Kui panna mitmeid peatusi juurde, pikeneb sõiduaeg kohe poole võrra.
Ühistranspordi liinide ümber planeerimine ei ole Parfjonovi sõnul lihtne töö. “Barcelonas näiteks võttis see aega kolm aastat, Dresdenis viis,” mainis ta. “Meie oleme sellega tegelenud aasta aega. Tallinn on ikka päris eripärane linn, väga oluline on ka inimeste siinsed harjumused. Tallinna jaoks on vaja oma jalgratas kokku panna. Mitte kellegi pealt copy-paste´i teha.”
Parfjonovi sõnul peaks ühissõidukites hakkama saama ka see, kes ei tunne linna ega oska keelt. Kõik võiks olla näiteks tabloo pealt hästi jälgitav.

TANEL KIIK: Saame liiklusmuresid nüüd kiiremini lahendada
Tänu mudelile saab elanikele sobivamaid ühistranspordi liine kavandada.

Tanel Kiik
Pilt: Mats Õun

Abilinnapea Tanel Kiige sõnul soovib linn pakkuda oma elanikele tasuta kvaliteetset ühistransporti ning seeläbi vähendada ka müra- ja õhusaastet, ummikuid ja autostumist. “See tähendab, et peame samm-sammult kaasajastama ka olemasolevat liinivõrku,” ütles Kiik. “Kõik olulisemad muudatused eeldavad aga põhjalikke analüüse ning inimeste liikumisteekondade ja linna tulevikuarengutega arvestamist.”
Kiik lisas, et Transpordiameti uus liikumismudel aitab kiiremini pealinna liikluse muresid lahendada. “See aitab välja töötada ajutisi ümberkorraldusi teetööde ajaks ning panustab linna üldisesse arengusse. Oleme mudelit rakendanud juba mitmete väiksemate muudatuste tegemisel ning plaanime laiemat liinivõrgu korrastamist 2023. aasta teises pooles,” ütles ta.

ANDRES HARJO: Kuna Tallinn ei saa kunagi valmis, peame arvestama ka muutuva liiklusega
Liiklusmudel peaks muutma ühistranspordi kättesaadavust veel paremaks, kui see juba on, et inimesed tahaksid rohkem kasutada ühissõidukeid, mitte oma autot.

Andres Harjo
Pilt: Mats Õun

Transpordiameti juhataja Andres Harjo rõhutas, et Tallinna ühistranspordiliine on korrigeeritud jooksvalt kogu aeg. “Praegu analüüsime, mismoodi on linnaosades ühistranspordiühendused tagatud,” ütles ta.
Kui linnaositi saab ühistranspordi olukord üle vaadatud, tuleb Harjo sõnul need linnaosade andmed nagu eri kihid asetada üksteise peale ja saada üldpilt üle linna. “Siis otsustame, kas linn kogu vaates on midagi puudu või midagi üleliigset. Niimoodi see töö praegu samm-sammult käib.”Eesmärk on Harjo kinnitusel ikka see, et ühistranspordi kättesaadavus oleks veel parem kui ta juba on, et inimesed tahaksid rohkem kasutada ühissõidukeid, mitte oma autot. “Meie uus liiklusmudel ei puuduta ainult ühistransporti. See aitab analüüsida eri stsenaariume, et kui liikluskorralduses mingeid muudatusi teha, siis milline see mõju kogu linna liikluspildile saab olema,” lausus Harjo. “Liiklusmudeli jaoks peab kogu aeg uuendama andmeid , mis tulevad eri andmebaasidest, nii riiklikest kui ka nendest, mis meil on linnas olemas. Linn ei saa kunagi valmis ja linna arenguga muutub ka inimeste liikumine.”
Seni on kasutatud Tallinnas ühte teist, Stratumi liiklusmudelit, aga see tegeleb peamiselt ainult liiklusvoogudega. “Sellist mudelit nagu meil praegu on, mis võtab arvesse nii palju aspekte, sealhulgas inimeste sotsiaalset elu, pole linnal veel olnud. See on vajalik tööriist mitte ainult transpordikorraldajatele, vaid ka linnaplaneerijatele,” ütles Harjo. “Kui mingi muudatus teha, siis saame laiemalt  vaadata, mis see muudatus endaga kaasa toob.”
Harjo sõnul soovib linn “Pargi ja reisi” süsteemi kindlasti laiendada. “Praegused ettepanekud on takerdunud maaomandi taha,” nentis ta. “Linnal pole lihtsalt vaba maad, kuhu neid parklaid rajada. Peame hakkama tegutsema koos eraarendajaga ja jõudma nendega kokkulepeteni.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.