"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
KORTERMAJALT LENDAS SOOJUSTUS Torm on julm ehitusekspert ja vead toob välja varem või hiljem (3)
15. detsember 2022

„Vead ehitamisel ei pruugi kaua avalduda, kuni ühel hetkel ei puhu tuul just ühest teatud, selle hoone mõttes saatuslikust suunast,“ rääkis kogenud ehitusekspert Teet Sepaste, miks üle 10 aasta võib kõik olla korras, aga siis kisub tuul osa maja soojustusest maha. Just nii juhtus äsja Madala tänaval. 

Hiljutine torm tõmbas maha ühe viiekorruselise, Hruštšovi-aegse kortermaja otsaseina soojustuse Stroomi ranna piirkonnas. Juhtunu on seda nukram, et majas tegutseb üks eeskujulikumaid korteriühistuid Põhja-Tallinnas. Kuue trepikojaga kortermaja ümber võib kevadel-suvel näha palju kauneid lillepeenraid jm iluhaljastust. Ja pärast äsjast lumeuputust on maja ümbruse kõnniteed kõik ilusasti ära puhastatud.

Osal elanikest korterites külm

Ühistut esindav meesterahvas oli telefonile vastates mõistagi tujust ära. Tema sõnul on maja õnneks kindlustatud ja eksperdid tulevad nüüd juhtunut üle vaatama.

„Otsa-poolsete korterite elanikel hakkas jahe ja keerasime siis majas temperatuuri juurde, aga nüüd on jälle teistel palav,“ rääkis ta, et küljest rebitud soojustus andis kohe tunda. Tema sõnul renoveeriti, sealhulgas soojustati kortermaja üle 15 aasta tagasi. 

„Siin ikka peab olema mingi viga mängus,“ arvas juhtunu kohta kogenud ehitusekspert Teet Sepaste. „Vead ehitamisel ei pruugi kaua avalduda, kuni ühel hetkel ei puhu tuul just ühest teatud, selle hoone mõttes saatuslikust suunast.“

Tema sõnul on võetud normiks, millest lähtutakse, et hoone väliselemendid peavad vastu pidama pidevale tuulele 21 meetrit sekundis. Puhang ei lähe arvesse, vaid vähemalt 10 minuti keskmine taoline tuule kiirus, mis tähendab keskmist tormi. Iiliti peaks välja kannatama 27 m/s.

„Samas renoveerimisel üldiselt ei arvestata ümbruskonna oludest tekkida võivate tuuletunnelite ja muude  keerulisemate asjaoludega,“ rääkis Sepaste. „Teisalt aga, kui reaalsuses võivad erakordsed olud esineda mingi objekti ümbruses näiteks kaks korda 50 aasta jooksul, siis pole otstarbekas projekteerida vastavalt sellele, sest väga vastupidav ehitamine läheks omakorda aga väga kulukaks. Näiteks oli Pärnus ranna-aladel 2005. a alguses uputus, aga ega sellepärast ei ehitata selle piirkonnas kuidagi praegu erilisemalt, et oli uputus.“

Ka teised ehituseksperdid räägivad, et ilmateates kirjeldatavate ilmaoludega pole näiteks ühe või teise kortermaja ümbruses tormiga toimuvat võimalik kokku võtta. Rolli mängivad igasugused tuulekoridorid ja imemisjõud ning tormid on selles mõttes ise julmad eksperdid, et leiavad nõrgad kohad varem või hiljem üles.

„Ega esmaspäeval ei olnud ju tegelikult päris torm, ja ilmselgelt oli selle varisenud soojustusega hoone puhul midagi ühest nurgast halvasti ehitatud ning ei arvestanud tuule imemisjõuga,“ arvas Sepaste.

Aastatega kvaliteet tõusnud

Teateid minema lendavatest fassaadielementidest tuleb tavaliselt igal aastal pea iga suurema tormi järel.

Nii rebis tuul eelmise aasta sügisel lahti korterelamu fassaadi, mistõttu kukkus alla ka vihmaveerenn ja seda otse all parkinud auto peale. Mitmed ehituseksperdid viitavad samas, et rohkem muresid on just vanema soojustusega kortermajadega ning aastatega on renoveerimise kvaliteet muutunud kõrgemaks.

„Meie igapäevane kogemus nii uusarenduse objektide kui ka vanemate hoonete puhul näitab, et ehitamise kvaliteet on ajas paranenud,“ ütles ehitusekspert Marko Sults. „Töö tehnoloogiad ja materjalide kvaliteet paraneb. Loomulikult mängib suurt rolli ka ehitusjuhtimise taseme tõus. Aga muidugi on selge, et rasked ilmaolud, tugev tuul ja harjumuspäratult suur sademete hulk võivad esile tõsta erinevad ehituslikud probleemid.“

Tavaliselt ilmnevad siis mured mitte ainult lendu tõusvate fassaadidega, vaid ka korterelamute ja eramute lamekatustega.

Valesti võivad olla paika pandud parapettid ehk katust piiravad rinnatised, mis võib omakorda kaasa tuua katusekatte kahjustusi ja sademevee sattumise vahelagedesse ning soojustuskihti nii seintes kui katuses.

Vead võivad väga halva ilmaga ilmneda ka tehnosüsteemide korstnate lahendustes. Alarõhu tekkimine võib nimelt kaasa tuua müra torustikus või avariitrappides.

Nõnda öelda tavainimesed, kel pole ehitaja vm ehitusasjatundja kogemusi või haridust, ei aimagi üldiselt, millise tugevusega võivad loodusjõud halva ilmaga ümber maja märatseda.

Tuule surve väga tugev

Nii tõi kogenud ekspert Indur Põldaru näite kuue ruutmeetri suurusest aknast – paljud ju armastavad oma toas valgust ja avarust.

Tuule surve keskmise tormiga taolisele aknale, kui tuul juhtub puhuma vastava suunaga, võib ulatuda 150 kilogrammini ruutmeetri kohta. Ehk siis suurele aknale paiskub näiteks puhanguti peale tonnine raskus. Ja peab olema väga hea konstruktsioon, mis sellele vastu peab. Sageli taolisetele nüanssidele ehitamisel muidugi ei mõelda.

Põldaru rääkis ka tormiga tekkivatest vaakumitest ja tõmbejõududest. Vaakumid tekivad just majade nurkade taha. Seega pole üllatus, kui vähemalt mingi osa fassaadist lahti imetakse.

Selliste jõudude tugevusest saab kaudselt aimu kasvõi maanteel, kui vastu sõidab suur kaubaveofurgoonauto, mille tagant paiskuv järsk tuuleiil siis võtab vastassuunas kulgeva väiksema auto kõikuma.

Aitab ainult kindlustus

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul peaksid ühistud oma elamud tormikahjude suhtes ära kindlustama „See kulu ei ole kuigi suur, kuid teisalt  maandab riskid tõhusalt,“ ütles Mardi. „Eriti veel juhtudel, kui enam ei kehti ehitaja garantii. Südamerahu, kui torm ümber maja märatseb, on alati kallim.“

Tema sõnul jääb siis edasi juba kindlustuskompanii mureks, kas tekkinud kahju nõuda regressi korras sisse ehitajalt – kui ekspertiis näitab, et tegemist võis olla ehitusveaga. Kui aga hoone pole kindlustatud ja ehitaja antud garantii on lõppenud, tuleb elanikel endil oma rahast parandustöö kinni maksta.

Kindlustusseltside liidu 21019. a oktoobrist pärit analüüsist nähtub, et tavapäraselt on tormituultest tingitud kindlustusnõuete kahjusumma keskmiselt üle miljoni euro aastas, aga suure tormi kahju võib ulatuda paari miljoni euroni.

Purustuste oht muutub tõenäolisemaks, kui keskmine tuulekiirus ületab 21 m/s.

Viimase 10 aasta jooksul tekitasid tormituuled kõige enam kahju 2013. aastal, kui oktoobri ja detsembri tormide tuulepuhangud ulatusid üle 30 m/s. Üle Eesti oli sel aastal 1156 hoonetega seotud tormikahju kindlustusjuhtumit kogusummaga 2,2 miljonit eurot. Samas suurusjärgus kahjud olid ka 2011. ja 2015. aastal.

Ohus viiendik eluhoonetest

Kindlustusseltside liit on Tartu Ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli teadlastelt tellinud ka tuulekiiruse ja tormiohu kaardistuse Eesti kohta.

Eestis leiti 2019. a seisuga 30 tuhat eluhoonet, mille ümbruses puhub vähemalt kord kahe aasta jooksul 10 sekundit järjest tugevam tuul kui 21 m/s ehk esineb torm. Taustaks, et kui eluhoonete arv kokku võtta, siis üksikelamuid on meil Eestis üle 155 000 ja korterelamuid ligi 23 000.

Vähemalt ühe korra 10 aasta jooksul satub tormi küüsi viiendik kõigist eluhoonetest. Seejuures vähemalt korra 50 aasta jooksul ulatub 10 tuhande eluhoone juures 10 sekundi keskmine tuulekiirus üle 28,4 m/s, mis on Beauforti skaala järgi juba maru. Paarisekundilised tuulepuhangud võivad ulatuda 30-50 m/s.

Siit omakorda tulebki välja vastus küsimusele, miks meil tugevamini ei ehitata või ei renoveerita. Võimalus, et midagi juhtub, on siiski liiga väike, kuid tõhusalt ehitamise kulud on jällegi liiga suured. Siiski võib arvata, et enamiku ehitustel ilmnevate tormikahjude taga on siiski ehitusvead.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

sraakon pümme
28. jaan. 2023 19:54
kus sa praegusel juhul seda parapetti näed, tarkpea sraakon ?
selle seina tegijad
15. dets. 2022 01:45
on olnud - master vseh ruk! pildi järgi on näha, kinnitusi pole ja ainuke soojustus - plast , vill puudub üldse. See firma tuleks avalikustada ja nii kõik need firmad - aga EV ei tehta seda , sest keegi sai ilgelt pappi sealt , mustalt. Seekord katust ei pakutud ?:)
Haakon Nõmme
18. dets. 2022 11:26
Parapetid on tihtipeale nagu naljanumbrid.Ka uuematel ehitistel.Vesi vahel paljudes kohtades ja katsu sa seda õiget kohta siis leida.Tihtipeale lamekatustel on ainult katuse tuulutuseks toodud torud (alarõhk) ja SBS on kleebitud otse betooni külge ja välimisse serva betooni ja SBS-i vahele veenina,mis harilikult nii tilluke,et juba väikseimagi tuulega märgab seinu.