"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan: Ettevõtete toetamine riigi poolt on võidujooks põhja (0)
16. detsember 2022
Kristjan Järvan Foto Mats Õun

Kui soovime praegu ettevõtteid riigi poolt toetada, nagu teeb seda Saksamaa, siis peaksime selleks riigieelarvest või valitsuse reservist eraldama 900 miljonit eurot. See pole kindlasti jätkusuutlik ning on pigem võidujooks põhja suunas, kui reaalne viis aidata kõrgete energiahindade tõttu raskustesse sattunud ettevõtjaid,“ rääkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, kus arutati ettevõtjatele mõeldud universaalteenuse kasutamist ja sellega seotud probleeme.

Järvan tõi võrdluseks, et niisuguste summade eraldamise puhul ettevõtetele peaksid õpetajad ja teised avaliku sektori töötajad loobuma palgatõusust. „Kellel läheb praegu nii hästi, et neilt raha ära võtta ning ettevõtlusele jagada? Tootmismahukad ettevõtted peavad ise hakkama saama ning korraldama oma tootmist ja tehnoloogiat ümber nii, et saaksid hakkama ka ilma riigi sekkumiseta,“ märkis Järvan.

Tema sõnul on elektri universaalteenusega novembri algusest liitunud 5300 väikeettevõtet, kellel see on võimalik ja vajalik olnud. Veelgi massilisemat liitumist takistavad aga kõrged leppetrahvi hinnad ning teenuse ajutine kestvus järgmise aasta lõpuni. „Ajapikku liitub ettevõtteid veel, kui lõpevad senised fikseeritud lepingud. Elektri kõrge börsihind, mis on universaalteenuse hinnast mitu korda kõrgem, kindlasti paneb ettevõtteid universaalteenusega liituma,“ väitis ta.

Suurettevõtete puhul tõi aga minister välja, et nende puhul ei kavatseta universaalteenust kasutusele võtta. Ühed vähesed toetused, mida riik saab neile pakkuda, on abi alternatiivsetele energiaallikatele üleminekul ning riiklike tellimuste ettepoole toomine.

Toetust vajavad ka suurettevõtted

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas märkis, et eriti raskes olukorras on kõrgete energiahindade tõttu töötlev- ja toiduainete tööstus, sest nendel on elektrienergiast tingitud sisendhinnad kallinenud kõige enam. „Ebakindlust ettevõtjate seas on palju. Keskmised ja suured ettevõtted kannatavad kõige rohkem ning nende kui suurte eksportijate puhul on diskrimineeriv see, kui naaberriigid toetavad oma kõiki ettevõtteid ühtemoodi, kuid meil saavad abi vaid väikesed firmad. Riik käitub kummaliselt, kui annab edasi signaali, et ettevõte ei peaks kasvama, muidu jääb toetustest ilma.“

Aas tegi ka ettepanekud, et energiatootjate ekstrakasumi arvelt võiks osa saada ka teised ettevõtted. Samuti võiks riik kaaluda energiahindadele hinnalae kehtestamist ning kompenseerimismehhanismi loomist.

Tootmine alla omahinna

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter tõi esile, et senini on konkurentsiametiga kooskõlastamata elektri universaalteenuse hind, mis on menetluses olnud juba mitu kuud. „Enefit Power töötab alla omahinna. See on ettevõttele suur koormus, mis ei tekita tootjas kindlust ega lase teha edasisi plaane. Meid pannakse olukorda, kus peame erakorraliselt üles ütlema varem sõlmitud lepinguid, et katta puudujääki,“ hoiatas ta.

Sutteri sõnul tuli Eesti Energia paljudele väikeettevõtetele sügisel vastu, kui pikendas neile universaalteenusega liitumise tähtaegu. Kuid edasisi liitumisi takistab nii leppetrahvide hirm kui ka võimalik universaalteenuse hinnakõikumine. „Mida rohkem aga universaalteenusele üle läheb, seda vähem teenime praeguste kõrgete hindadega meie. Enefit Power pakub universaalteenust alla omahinna 15 protsendilise hinnavahega. Kui liita siia veel suurtarbijad, siis kujuneks kahjum mitmekordseks ning lisaks ei kata ka tootmine tarbimist,“ nentis Eesti Energia juht.

Järjekorrad töötukassas

Erikomisjoni esimees Tõnis Mölder tõi esile, et õhku jääb ikka küsimus, kuidas keerulises olukorras aidata kõrgete energiahindade tõttu hätta jäänud keskmisi ja suuri ettevõtteid. „Kui jääme teiste riikide kõrval maha, siis kahaneb meie konkurentsivõime. Ettevõtted lähevad eriti maapiirkondades pankrotti ning inimesed hakkavad koonduma töötukassa järjekordadesse,“ ütles ta.

Komisjon soovis saada ülevaadet, kui palju ettevõtjaid on otsustanud universaalteenusele üle minna ning milliseid probleeme on üleminekul esinenud. Käsitleti ka ettevõtjate muresid, mille hulgas on suured leppetrahvid uue teenusega liitumisel ning ebakindlus universaalteenuse stabiilse hinna osas.

Kui kodutarbijad viiakse universaalteenusele üle automaatselt, kui nad ise ei soovi pakkumisest loobuda, siis ettevõtjad peavad universaalteenusele ülemineku soovist elektrimüüjale teada andma või müüja pakkumisele omapoolse nõusolekuga vastama. Leppetrahvita saavad universaalteenusele üle minna vaid kodutarbijad ning ettevõtjad peavad paketivahetusel lähtuma kehtiva elektrilepingu tingimustest. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.