Eesti Energia endise juhatuse liikme Lembit Vali sõnul on Elektrilevi hätta jäämise taga Saaremaal rahalises mõttes paljaks nudimine ehk siis liiga palju on tegeletud kulude optimeerimisega ja liiga vähe investeerimisega, ehkki see mure hakkab muidugi märksa kõrgemalt pihta. Poste pidi kulgevad paljad traadid tuleks võimalikult palju vahetada välja märksa ilmastikukindlama, isoleeritud kaabli vastu, ütleb Vali. Ja see ei käi ainult Saaremaa kohta.

Lembit Vali juhtis perioodil 2006-2009 praeguse AS Eleringi eelkäijat OÜ Põhivõrku. Kui Eleringi ülesanne on põhivõrgu, siis Elektrilevi puhul jaotusvõrgu haldamine. Mõlemad kuuluvad Eesti Energia kontserni.

Raha laekub palju, aga raha ei ole

Loomulikult näitab Eesti Energia seoses elektri kõrgete hindadega väga häid majandustulemusi. Kui vaid üks näide tuua, siis majandusmeedia andmetel maksis ettevõte üheksa kuuga riigile makse ja keskkonnatasusid kokku ligi pool miljardit eurot. Sellest erinevate otseste maksudena 95,3 miljonit ja CO2 emissioonikulu turuhinnas 399,1 miljonit eurot, mis kasvas mullusega võrreldes pea saja miljoni euro võrra.

Tormijärgsel Saaremaal toimiv, kus brigaadid siiamaani võitlevad elektrikatkestustega, on nende numbritega teravas vastuolus. Samal ajal kui riigieelarvesse on tasutud elektrimüügist hiiglaslikke summasid, on Elektrilevi investeerimisvõimalused olnud ilmselgelt liiga väikesed. Seda vaatamata, et võrkudesse paigutatakse justkui muljet avaldav number, 100 mln eurot aastas, mille eest uuendatakse umbes 1000 km võrku. Teisalt on Eestis kokku 63 000 kilomeetrit õhuliine, mis näitab süsteemi suurust.

Elektrilevi teeb oma investeeringud võrgutasudest vaatamata, et formaalselt kuulub Eesti Energia kontserni, mis omakorda maksab suurt raha riigieelarvesse. Teisisõnu, valitsev poliitiline ootus eeldab, et Eesti Energia kui emaettevõte ei ulata abikätt liinide kiiremaks uuendamiseks või veelgi ilmatikukindlamaks muutmiseks, vaid see raha peab tulema meie kõigi makstavast võrgutasust.

Elektrilevi enda hinnangul maksaks kogu võrgu ilmastikukindlaks muutmine kaks miljardit. Ühest küljest suur summa. Teisalt meenutagem poolt miljardit, mis Eesti Energia on riigieelarvesse tasunud tänavu vaid üheksa kuuga.

Kunagised Fortumi võrgud on kindlamad

Kui õhuliinide maakaablisse panekut on hinnatud röögatult kalliks, siis mida annaks kiiremini ja odavamalt ära teha?

„Töökorraldusliku poole pealt annaks Elektrilevis märksa rohkem ära teha ja kulusid on liigselt minimiseeritud,“ arvas Eesti Energia juhatuse endine liige Lembit Vali, kes aastaid juhtinud praeguse Eleringi eelkäijat.

Positiivse näitena tõi ta Soome ettevõtte Fortumi omaaegsed investeeringud Läänemaa ja Viimsi võrkudesse.

Selle tulemusena asendati paljastest traatidest ehk isoleerimata õhuliinid postide otsas ühe ja isoleeritud, ilmastikukindlama kaabliga. Tavaliselt kasutatakse traatide asemel kaablit postide otsas madalpingeliinidel, mis viivad elektri otse tarbijate koju. Kuid sama süsteemi saab kasutada ka keskpingeliinide puhul, mis viivad alajaamadeni. Seda tööd on Elektrilevi ka teinud, ehk ilmselgelt liiga aeglaselt

„Sinna võib näiteks puuoks vastu minna ja mitte midagi ei juhtu,“ ütles Vali. „Võrgu töökindlust aitaks märgatavalt tõsta, kui kohtades, kus liin jookseb läbi metsa, oleks asendatud nõnda öelda paljad traadid postide otsas ühe ja isoleeritud kaabliga.“

Fortum müüs Läänemaad ja Viimsit hõlmava võrguäri mäletatavasti riigile tagasi detsembris 2011. Ettevõte oli erastanud Läänemaa elektrivõrgu ja ostnud Viimsi võrguäri 1998. aastal.  Erastamisega kaasnes investeerimiskohustus, tänu millele said tarbijad Läänemaal Saaremaast valdavalt märksa ilmatikukindlamad ehk ühe isoleeritud kaabliga liinid.

Mis puudutab liinikoridoride laiust, siis Vali hinnangul on karmimate nõuete kehtestamine ehk nende veelgi laiemaks muutmine praeguste seaduste taustal keeruline, et mitte öelda võimatu.

Liinikoridorid laiemaks, metsaomanikele talumistasu

Liinid lähevad sageli läbi eraomanike metsade. Seadus loeb kaitsevööndiks õhuliinide puhul mõlemal pool liini teljest madalpinge puhul kaks meetrit, 6-20 kV liinidel 10 meetrit ja 35-110 kV liinidel 25 meetrit.

Arvestades täiskasvanud puu pikkuseks keskmiselt 25 meetrit, ei oleks 50 meetri laiused liinikoridorid praeguste seaduste taustal loodavad, sest sellega kaasneks meeletu raietöö ja muidugi ka majanduslik kahju eraomanikele.

Lembit Vali sõnul on aga, mis puudutab Saaremaad, riskihinnangutega ilmselgelt alt mindud. Seda enam, et katkestused ka ilma suurema tormita on Saaremaal paljudes kohtades olnud tavalised – nagu viitas hiljuti Eesti Päevalehes https://epl.delfi.ee/artikkel/120114436/saarlasest-minister-madis-kallas-saaremaal-ei-ole-elektrilevi-oma-nime-vaart-sest-siin-elekter-ei-levika keskkonnaminister Madis Kallas.

Elektritööde alast koolitust pakkuva OÜ EETEL-Ekspert tegvjuhi Jüri Mickfeldti sõnul kadusid Noarootsis katkestused, kui Fortum omal ajal seal paljasjuhtmelisi õhuliine postid otsas kulgeva kaabliga asendas. Ka kogenud elektrieksperdi ja koolitusjuhi Urmas Leitmäe sõnul oleks võimalik asendada kespinge juhtmed, mille katkemine lumiste puude raskuse all Saaremaal palju pahandust on põhjustanud, postide otsas keerdkaabliga.

Teine valukoht on Leitmäe sõnul, et maaomanikele jäeti omal ajal, kui liinikoridoride laiust paika pandi, kehtestamata normaalsed talumistasud.

„Selle eest, et hoiaksid praegusest märksa laiemat liinikoridori ja ei saaks liini servas metsa kasvatada, peaks saama maaomanik makstud,“ ütles ta. „Kui inimesed ei saa kompensatsiooni, siis ei saa nendelt ka nõuda, et nad jälgiksid, et läbi nende metsa kulgev liinikoridor oleks puhas.“

Leitmäe sõnul hakkab võrgu arendamise süsteemitus kusagilt kõrgemalt pihta ja seega ei ole ka mõtet Saaremaa katkestuste asjus Elektrilevi kiruda. 

Saaremaal on ERRi andmetel üldse 1965 kilomeetrit kolme juhtmega keskpingeliini. Sellest ainult kolmandik on suudetud ehitada ilmastikukindlaks ehk veetud on kaabel. 1341 kilomeetri puhul võib iga oks liinil lühise tekitada.

Ühe kaabliga juhtme paigaldamine paljaste traatide asemel postide otsa, nagu see on levinud madalpingeliinide puhul, maksaks keskpingeliinidel ekspertide arvates umbes kuni 50 000 eurot kilomeeter. Eestis on üldse metsas umbes 15 000 km õhuliine, aastas suudetakse neist kaabliga asendada 500-600 km. Teisalt jällegi hinnatakse ainuüksi Saaremaal tormikahjude likvideerimise hinnaks mitu miljonit, ja lisandub veel ettevõtjate kahju.