"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Linnamuuseumi tähtpäev Direktor Heli Nurger: oleme kasvatamas täiesti uut muuseumi põlvkonda, aasta silmapaistvaimaks uuenduseks on tasuta muuseumipühapäev (0)
16. detsember 2022
Tallinna Linnamuuseumi publikuprogrammi „Apteeker Melchiori filmi radadel“, mis on tänavu nomineeritud muuseumiauhinnale, tegi läbi ka Apteeker Melchiori filmimeeskond. Foto Meeli Küttim

“Selle aasta jooksul on muuseumi külastanud 60 000 inimest,” rääkis linnamuuseumi direktor Heli Nurger. „Palju on ka neid, kes pole ise kunagi varem muuseumi külastanud. Selles mõttes oleme kasvatamas täiesti uut muuseumi põlvkonda.“ 

Vaata galeriid (55)

Nurgeri sõnul on aasta silmapaistvaimaks uuenduseks Tallinna tasuta muuseumipühapäev. „Meie seitse filiaali on iga kuu esimesel pühapäeval avatud kõikidele külastajatele tasuta. Nii jõuavad muuseumidesse täiesti uued külastajagrupid, kellel varasemalt puudus teema vastu kas huvi või nappis võimalusi,“ rääkis ta.

Neljapäeval, 15. detsembril toimus Tallinna Linnamuuseumi sünnipäeva tähistav ajalookonverents „Hoia. Mäleta. Jaga. Tallinna Linnamuuseum 85“ Hopneri majas ja kõikidesse Tallinna Linnamuuseumi filiaalidesse oli sel päeval sissepääs 1 €.

Sünnipäevakonverentsil räägiti nii Tallinna linna kui muuseumi ajaloost, aga ka eesseisvatest arengutest. Vaadati tagasi Tallinna Linnamuuseumi fotopärandit haldava ja eksponeeriva Fotomuuseumi sünnile, Tallinna eeslinna-muuseumi loomisele ja muuseumi eestvedamisel toimunud arheoloogilistele kaevamistele.

Tallinna abilinnapea Kaarel Oja sõnul jutustavad meie muuseumid igapäevaselt nii linlastele kui külalistele Tallinna lugu. “Aga seejuures on oluline, et kõik kes tahavad, tõepoolest sellest osa saaksid. COVIDi järellainetuste ja suuremate majandusmurede eellainetuste valguses on kultuurivaldkonna olulisim märksõna kättesaadavus ning peame pingutama, et tekkinud kultuurikatkestused omakorda katkestatud saaksid,“ ütles Oja. „Meie muuseumid on teinud selle nimel palju tööd, mida kinnitab ligi 200 000 külastust aastas. ”

Muuseumimaailm on praegu suures muutumises, sest muuseumi mõiste on muutunud laiemaks. Selle selge näide on Kalamaja muuseum, kuhu on kaasatud kohalik kogukond. „Kalamaja muuseum ei ole selline vaikne kohake, kuhu tullakse ainult museaale vaatama. Muuseumis võib korraldada pulmi, matuseid, laste sünnipäevi või ajalooloenguid. Kõik võib olla koos. Muuseum peab minema kaasa sellega, milline on elu ise praegu,“ märkis Kalamaja muuseumi juhataja Kristi Paasti.

Järgmisel aastal on linnamuuseumis oodata haruldast Mustpeade vennaskonna kollektsiooni väljapanekut. „See näitus tuleb nii Kiek in de köki kui ka linnamuuseumi. Kuna see on üks haruldasemaid kollektsioone Euroopa kultuuriruumis, siis saame selle ka külastajate ette tuua,“ lubas linnamuuseumi peavarahoidja Maris Rosenthal. Tema kinnitusel ootab ees ka Mustamäe pärandi kogumine ning selles oodatakse ka linnaosa elanike aktiivset osalemist.

Praegu asuvad linnamuuseumi filiaalid seitsmes erinevas kohas. Muuseumirahvas ootab aga ühe suure unistuse täitumist. „Lähiaastate suur unistus on tuua muuseum ühte hoonesse kokku ning luua avatud hoidla, et olla inimestele veelgi ligipääsetavam,“ sõnas muuseumijuht Nurger.

Käesoleval aastal tähistas Tallinna linnamuuseum oma 85. sünnipäeva Tallinna mälu aastaga, mille moto oli “Hoia. Mäleta. Jaga.”. Sel puhul tutvustas muuseum linlastele oma hinnalisi kogusid, hooneid, inimesi ja nende igapäevatööd tavapärasest hoopis erinevast ja põnevast küljest. 

Juubeliaastal ilmus Tallinna Linnamuuseumi artiklikogumik. Toimetiste teine number kannab pealkirja “Linnaloom”, ajendatult Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis 2021. aastal avatud näitusest “Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe ajaloos.” Fotomuuseumi koostatud mahukas album tutvustab Eesti 1930. aastate tippfotograaf Carl Sarapi fotopärandit.

Kontserdisari “Muuseumimuusika” tõi nähtavale muuseumid kui eripalgelised kontserdikohad. Aasta jooksul sai kuulata mitmesugust ajaloolisse keskkonda sobivat muusikat.

Sünnipäeva-aasta tõi muuseumid ka linnaruumi. Tammsaare pargis oli võimalik käesoleva aasta juulist kuni septembrini vaadata fotonäitust “Hoia. Mäleta. Jaga” muuseumi tähtmuseaalidest. Kõik Linnamuuseumi näitused leiab SIIT.

Sünnipäeva-aasta kava jätkub uuel aastal. Kuni 23. jaanuarini saab Fotomuuseumis vaadata veel aastanäitust Eesti 1930. aastate tippfotograaf Carl Sarapi fotopärandist. Ühe läinud sajandi suurema haardega piltniku, Eesti kultuurimälu olulise kandja töö jäädvustas noore Eesti vabariigi ajavaimu ja elu edenemist. Jätkub ka „Apteeker Melchiori“ publikuprogramm. Mäluaasta raames avatakse näitus „Minu Tallinn“ arhitekt Aleksandr Vladovski loomingust ja Fotomuuseumi loodusfoto aasta näitus.

Tallinna Linnamuuseumi sünnipäevaks peetakse 15. detsembrit 1937, mil Tallinna volikogu võttis vastu otsuse rajada linna pärandi hoidmiseks muuseum. Vastavaid kogusid oli organiseerimiskomisjon ette valmistanud juba alates 1911. aastast. Tallinna Linnamuuseumi koosseisu kuulub praeguseks seitse erinäolist muuseumi: Tallinna linnaelumuuseum, Miiamilla lastemuuseum, Fotomuuseum ühes suviti avatud galeriiga Seek, Tallinna vene muuseum, Peeter I maja, Kalamaja muuseum ja Kiek in de Köki kindlustustemuuseum.

Kõik Tallinna Linnamuuseumi juubeli jätkutegevused leiab muuseumi veebilehelt.

Muuseumi ajajoonega saab tutvuda SIIN.

Sünnipäevakonverentsi saab järgi vaadata SIIT.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.