"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Uuring Tulekahjudega on kokku puutunud ligi kolmandik eestimaalasi (0)
17. detsember 2022
Albert Truuväärt/Pilt on illustratiivne

Turvafirma G4S uuring näitab, et tulekahjudega on isiklikult kokku puutunud pea iga kolmas eestlane.

Aasta alguses tehtud G4S-i uuringust selgub, et 32 protsenti peredest ehk ligi 335 000 inimest on tuleõnnetusega isiklikult kokku puutunud. Sisekaitseakadeemia lõpetanud Helari Viiart kirjutas enda lõputöös, et kui vaadata Põhjamaade tulekahjude statistikat, siis Eestis oli 2019. aastal miljoni elaniku kohta 32,4 tulesurma, aga Põhjamaades keskmiselt 7,1. See tähendab, et Eestis oli Põhjamaade keskmisest 4,5 korda rohkem tulekahjudes hukkunuid. Eluhoonetes hukkunute arv moodustab 91 protsenti kõigist põlenguohvritest. Aastatel 2015–2020 hukkus Eestis tulekahjudes kokku 234 inimest. Seega kaotab igal aastal põlengutes elu keskmiselt 39 inimest. Käesoleva aasta detsembri seisuga on see näit juba paraku ületatud – nimelt on tänavuse detsembri seisuga aset leidnud ligi 3000 tulekahju, milles hukkus 40 inimest.

Ainuüksi detsembri algus tõi endaga mitu traagilist tuleõnnetust. Setomaa vallas Mikitamäe külas läks põlema kortermaja esimese korruse korter, kust leiti kaks hukkunud meest. Päästeameti andmetel oli põleng puhkenud tükk aega enne selle avastamist – päästjate saabudes oli korteriuks pooleldi ära põlenud ning tuli juba levimas kõrval asuvasse ja ülemisse korterisse. Ülemise korruse paksu suitsu täis korterist leidsid päästjad veel ühe mehe surnukeha. Päästeameti teatel käidi süttinud korteri elanikke tuleohutusalaselt nõustamas 2017. aastast saati. Seal pidi olema suitsuandur, aga öist tulekahju kustutamas käinud päästjad seda ei leidnud.

Päev enne seda traagilist põlengut süttis elumaja Põlva vallas Eoste külas. Põlengust andis teada möödasõitja, kes märkas eemalt suitsu. Kaheksa minutiga kohale jõudnud päästemeeskond leidis eest lausleekides maja, mille katus ja vahelaed olid juba sisse kukkunud. Hiljem leiti rusudest hukkunud. 

Päästeamet on enda koostatud strateegias seadnud eesmärgiks jõuda 2025. aastaks Põhjamaade tasemele – seda nii eluhoonetes puhkenud tulekahjude kui ka vingumürgitusse surnud inimeste arvus. 

Päästeameti sel sügisel tehtud uuringust selgus, et suitsuanduri osakaal kodudes on vähenenud 95 protsendilt 87-le. Inimestele vingugaasist ja selle ohtlikkusest rääkimine on aga olukorda mõneti parandanud: tahkeküttel kütteseadme või gaasikatlaga kodudes on vingugaasianduri olemasolu selle aasta seisuga tõusnud 46 protsendilt 71 protsendile. Ka G4S-i uuringu järgi on vinguandureid kodudes aasta-aastalt aina rohkem ning teadlikkus selle mürgise gaasi ohtlikkusest paranenud. Samas on endiselt suur hulk inimesi, kellel andurit pole ja kes ekslikult arvavad, et vingugaasi on võimalik lõhna järgi ära tunda.

Kuigi iga andur aitab elu päästa, siis paljudel on laes lokaalne vingugaasiandur, mis annab küll vingugaasi taseme tõusust teada, aga kui see tõuseb väga kiiresti ja inimene kohe ei reageeri, siis võivad tagajärjed olla traagilised. Nimelt oli 22 protsendil tulekahjudes hukkunuist lokaalne andur olemas, kuid see neid ei päästnud. Seetõttu võiks inimestel olla kodus nutikas vingugaasiandur, mis edastab vingugaasi tekkimise korral signaali ka häirekeskusele, kust saadetakse vajadusel abi, leiab turvafirma.

Sisekaitseakadeemia vilistlane Artjom Trojitski märkis oma lõputöös, et 2018. aastal vajas Eestis vingugaasimürgistuste tõttu arstiabi 228 inimest ning hukkus üheksa, kellest kolm olid lapsed.

“Vingugaasimürgistuste juhtumid on pälvinud ka laialdase avalikkuse tähelepanu, eriti 2018. aasta Kakumäe juhtum, kus pereisa hooletuse tõttu gaasikütte süsteemi isetegevuslikul ümberehitamisel hukkus kolm ühe pere last, kirjutas Trojitski. “Sama aasta märtsis oli traagiline juhtum Ida-Virumaal, kus korteris toimunud mürgituses sai surma kaks inimest ja üks raskeid tervisekahjustusi.” 

G4S-i uuringus osalenud 1005 täisealist vastajat teavad senisest paremini, et vingugaasi ei saa inimene ise ilma andurita ära tunda. 94 protsenti vastanutest teab aga, et vinguandur on kohustuslik majapidamistes, kus on tahkeküttekolded. Varasemast rohkem on vähenenud teadmine, et vinguandur on vajalik ka gaasiseadmete korral.

Vinguandur on kohustuslik kõigis majapidamistes, kus on gaasikütte- või tahkekütteseade. Siiski teeb muret asjaolu, et ligi 26 protsendis elamistes, kus vinguandur oleks kohustuslik, pole seda tegelikkuses paigaldatud. See tähendab, et ligi 72 800 Eesti kodu on siiani vinguandurita ning inimesed on seal otseses ohus.

Et me kolme aasta pärast ka päriselt Põhjamaadele arvudes järele jõuaks, peab igaüks tagama, et kodus oleks olemas suitsu- ja vinguandur ning et see ka töötaks, leiab turvafirma G4S ja lisab, et vähemalt üks eeldus oleks siis täidetud. Tänasel päeval võiks see andur olla ka nutikas ehk võimeline edastama ööpäevaringselt signaali reageerijatele, kes saavad vajadusel kiiresti appi tulla. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.