"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
MUUTUV LINNAMUUSEUM Peetri maja taha on kavas rajada Katariina aed (1)
19. detsember 2022
Ilja Matusihis/Pilt on illustratiivne

Linnamuuseum on üllatanud sünnipäeva-aastal tasuta muuseumipühapäevadega ning avanud oma varakambrid kõigile uudistamiseks.

Tallinna linnamuuseumi 85. sünnipäeva-aasta lõpetas konverents, kus räägiti tehtust ka visandati muuseumi tulevikusuundi. Linnamuuseumi direktor Heli Nurgeri sõnul on vaimne tervis saanud ühiskonnas järjest olulisemaks. «Seda silmas pidades hakkame ehitama uut püsiekspositsiooni Miia-Milla lastemuuseumile,» rääkis ta. «Oleme käivitanud ka Kiek-in-de-Kökis uue püsiekspositsiooni rajamise. Me teame, et vanas suurtükitornis on väga võimatud kliimatingimused muuseumisemete jaoks, talvel on seal suhteliselt kuiv, suvel jälle tohutult niiske. Uus väljapanek tuleb seetõttu kliimavitriinidesse. Kes on käinud välismaa muuseumites, on neid näinud ja me tahame ka sellised nüüd teha. Need kaks asja loodame valmis saada 2024. aastal. Hea, kui see juhtuks juba Tallinna päeval, aga elame-näeme.»

Linnamuuseumi 165 000 museaali ei asuvad praegu seitsmes eri kohas. Seepärast rääkis Nurger järgmisest suurest unistusest. «Tahame oma kogusid hästi hoida, kuid samas ka olla avatud ja ligipääsetavad,» lausus ta. «Seepärast soovime meie muuseumile üht suurt publikule avatud hoidlat. Eeskuju saame Rotterdamist, kus selline kõigile avatud hoidla avati möödunud aastal. Nende kogu on muide sama suur, kui meie oma. Ühest küljest oleks see paik meie kogude hoidmiseks, aga teisest küljest avab see hea võimaluse populariseerida museoloogiat üleüldse. See annab igaühele suurema mõttevabaduse. See pole näitus, kus kuraator on välja valinud mingi kindal eseme, mingi kahvli või noa oma eelistuse järgi. Seal on võimalik igaühel ise vaadata kõike, otsustada ja mõelda nende esemete üle.»

Uus põnev hoidla

Nurgeri hinnangul on kogude ligipääsetavaks muutmine on väga oluline kultuuripärandi tutvustamiseks. «Uude hoidlasse saaks viia tulevikus ka fotomuuseumi. Endine raevangla, kus see praegu asub, ei ole mitte kõige sobivam koht suurte fotode näitamiseks.» 

Pikal tänaval Ants Laikamaa kunagises ateljees tegutseb praegu Tallinna Vene muuseum. Seegi muuseum vajab uuendamist. «Selle uue idee töötasime välja poolteist aastat tagasi,» lausus direktor. «Tegemist on sisult kogukonnamuuseumiga, mis peaks kaasama ka Tallinnas elavaid teisi eri keeli rääkivaid kogukondi. Selle muuseumi sisu on hakanud laienema ja nii tuleb nähtavasti muuta ka muuseumi enda nime. Tuleb ka lõpule viia selle vaimustava maja restaureerimine. Kui meil õnnestub lõpuks Vene 17 hoonest, vanast kaupmehe majast ehk linnaelu muuseumist välja viia uude avahoidlasse seal praegu riiulitel hoitavad esemed, siis soovime ka selle hoone restaureerida ja avada seal natuke ulatuslikuma ekspositsiooni, mille ajalised piirid ei jääks keskaega, vaid ulatuksid kuni tänapäevani välja. Peetri maja juurde Kadriorus on mõte rajada keisrinna Katariina aed.»

Läbi aegade uuenduslik

Nurger tõi esile, et linnamuuseum on olnud uuenduslik läbi aegade. «Meie teod on olnud  arheoloogiliste linnakaevamiste käivitamine, fotomuuseumi sünd, kogukonnamuuseumi rajamine Kalamajas, aga ka raidkivide muuseumi tegemine  algselt vett täis olnud maa-aluses käigus,» loetles ta. «Eraldi võib mainida meie avatud hoidlaid, mis on olnud esimesed omataolised Eestis. Ja on veel üks tegevus, mis on saanud alguse juba enne suurt sõda –  seega väga pikalt tegutsenud kaastööliste ring kodu-uurimise ring. Me oleme kutsunud üles külastajaid panema käed külge mitut liiki meisterdamistöödele. Miia-Milla lastemuuseum on teinud ses osas näiteks võrratut tööd aastast 2013.»

Arheoloog ja muuseumi arheoloogiakogu koguhoidaja Küllike Tint kummutas oma ettekandes mõenti leviva etteukujutuse, et arheoloogikoguga tegelemine on igavavõitu ja rutiinne tegevus. „Vastupidi, muuseumiarheoloogi töö on hoopis väga huvitav ja mitme külgne,“ väitis ta. „Taustaks võin öelda, et meie arheoloogiakogus on arvel ligi 27 000 leidu, millega on suuremal või vähesemal määral võimalik tutvuda ka Eesti muuseumide veebivärava vahendusel.“

Praegu tegeletaksegi  linnamuuseumis sellega, et järjest lisanduvad leiud ära kirjeldada ja pildistada. Kuid on ka vanemast ajast pärit leide, mis on veel korralikult arvele võtmata. „Tuleb tõdeda, et üsna palju on ka  esemeid, mis Kultuurimälestiste Projekteerimise Instituudi poolt muuseumile 1980ndate aastate lõpus üle anti ning on veel siiani korrastamata ja arvele võtmata.  Seegi töö on hetkel käimas,“ lisas tint.

Leiud tänu muuseumitöötajatele

Arheoloogiakogu esimesed väiksemad leiukogud või üksikud juhuleiud on peamiselt täienenud tänu endistele muuseumitöötajatele, samuti arheoloog Evald Tõnissonile ja koduloouurija Oskar Raudmetsale. Esimesed suuremad leiukogumid, mis sisaldavad ligi 2000 leidu, pärinevad Pirita kloostrist juba 1934.–1936. aastatel toimunud väljakaevamistelt, mida juhatasid Armin Tuulse ja Sten Ingvar Karling. Samuti on kogus Toompealt 1952. aastal toimunud välitöödel välja kaevatud leiud. Linnamuuseumi enda poolt korraldatud arheoloogilised väljakaevamised algasid aga alles 1960ndatel aastatel, mil kogu eest hoolitses arheoloog Kaupo Deemant. Deemant ongi üks linnamuuseumi värvikaid persoone, kelle töö ja tegemiste kohta räägiti konverentsil üsna üksikasjalikult.

„Kui aga iseloomustada veel muuseumi arheoloogikogu, siis peab lisama, et  siiani ilmselt kõige suurema tähelepanu all on olnud Proosa kivikalme väljakaevamised, mille vastu on lausa rahvusvaheline huvi, sest see on üks Eesti suurimaid Skandinaaviapäraste leidudega kogumeid,“ nentis Tint. „Selle  muinasaegse kalmistu ja seal juures olnud kesk- ja varauusaegse asulakoha kaevamised kestsid kokku 24 aastat.“

Proosa leiumaterjali on kajastatud mitmetes raamatutes, artiklites, bakalaureuse- ja magistritöödes. Hetkel on küll leiumaterjali uurimine jäänud tagasihoidlikumaks, kuid arvestades, et ka uurimismeetodid on viimase 30 aasta jooksul arenenud, on Proosa leidudeuurimisel veel potentsiaali palju, arvas tint.  Näiteks on huvi tuntud vana DNA analüüside vastu. „Samuti oleks ilmselt võimalik keraamikaltki toidujälgi uurida,“ arvas arheoloog.  „Seega oleks tore, kui Tallinna Linnamuuseumi 95. sünnipäeval saaks juba sellestki  rääkida.“

Kaevamised Ravi tänaval

Lisaks Proosa leidudele tutvustas Tint veel ka teisi Tallinna Linnamuuseumi poolt läbi viidud välitöid, näiteks Vanaturu ristmikul ja Ravi tänava polikliiniku juures tehtud kaevamisi.

Tint kahetses, et Tallinna Linnamuuseumi poolt on teaduslikke uuringuid siiani tellitud siiski suhteliselt vähe.  „Kuid loodetavasti see muutub,“ jäi ta optimistlikuks.  „Heaks näiteks oli Kiek in de Kökis eksponeeritud Linnalooma näituse ettevalmistus, kus soovisime teada saada, millistest loomadest esemeid on valmistatud ja saatsime umbes 300 Tallinna linna alalt leitud luust eset TLÜ arheoloogia teaduskogusse uuringutele. Nende tulemustega on võimalik tutvuda Tallinna Linnamuuseumi ajaveebis, samuti on need kirjeldatud MuISi-s.  Loodetavasti selline tava jätkub edaspidigi, et suuremate näituste puhul saab mõni kogudes olev leid põhjalikumalt uuritud ja annab lisaväärtust nii kogule kui ka näitusele.“

Linnamuuseumi sünnipäeva-aasta olulisimateks uuendusteks on muuseumi kõneisiku Eve Veigeli sõnul:

  • üks kord kuu toimuv tasuta muuseumipühapäev kõigis seitsmes filiaalis,
  • paindlik eraviisiline külastamisvõimalus erivajadustega inimestele ühel päeval kuus,
  • Eesti muuseumide aastaauhinnale Muuseumihariduse edendaja kategoorias nomineeritud filmikunsti ja teadust siduv publikuprogramm koostöös „Apteeker Melchiori“ filmimeeskonnaga.

Tallinna Linnamuuseumi koosseisu kuulub seitse erinäolist muuseumi: Tallinna linnaelumuuseum, Miiamilla lastemuuseum, Fotomuuseum ühes suviti avatud galeriiga Seek, Tallinna vene muuseum, Peeter I maja, Kalamaja muuseum ja Kiek in de Köki kindlustustemuuseum.

Apteeker Melchiori ekskursioonid jätkuvad ka uuel aastal


*Sünnipäeva-aasta tõi tasuta muuseumipühapäevad, mil Tallinna Linnamuuseumi kõiki filiaale on pääsenud külastama tasuta.  Muuseumi 85. sünnipäeva puhul on pääsenud aasta jooksul muuseumi tasuta külastama ka kõik 85aastased ja vanemad.

*Ekskursioonide sari «Varjatud aarded» lubab kiigata muuseumi tavapäraselt suletud paikadesse – hoidlatesse ja töökodadesse. Kohtumistel koguhoidjatega tuuakse välja varjul olevad esemed, mille kohta legende ja lugusid teavad rääkida just kogude eest vastutaja.

 
*Sünnipäeva-aasta puhul ilmus linnamuuseumi artiklikogumik «Linnaloom», mis on ajendatud Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis 2021. aastal avatud näitusest «Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos».

*Veebruarist ilmub ajakirjas «Imeline ajalugu» linnamuuseumi ja linna ajaloopärandit tutvustav artiklisari, mille autoriteks on muuseumi teadurid, kuraatorid ja spetsialistid.

*Kontserdisari «Muuseumimuusika» on aasta jooksul toonud nähtavale muuseumid kui eripalgelised kontserdikohad. Aasta jooksul on saanud kuulata mitmesugust ajaloolisse keskkonda sobivat muusikat.

*Linnamuuseumi filiaalides pakutakse muuseumitunde, kogusid tutvustavaid loenguid ja ajarännakuid igale eale. Muuseum algatab Tallinna linna ajalugu tutvustava kursuse algklassidele, nii et iga Tallinna õpilane tunneks juba päris algusest oma linna rikast ajaloopärandit.

*Külastaja, kes tunneb mõne teema või museaali vastu suuremat huvi, leiab põhjaliku info buklettidest. Neis on ülevaated eri kollektsioonidest ja ajaloost, erinevaist tehnikaist ja mõisteist, on ka märke ja etikette. Kogu info on kättesaadav eesti,

 *Muuseum on toonud sünnipäeva-aastal muuseumid ka linnaruumi.Kalamaja muuseum on tutvustanud asumi ajalugu tänavailning Tammsaare pargis sai 26. juulist 4. septembrini vaadata fotonäitust «Hoia. Mäleta. Jaga» 

*Muuseumil on kavas avada ruume mitmekesistele tegevustele ja partneritele muuseumis toimuva rikastamiseks. Selleks oodatakse tallinlastelt huvitavaid ettepanekuid, eriti  haridus- ja kultuurivaldkonnas, aga ka näiteks tervise- või meelelahutuse alal tegutsejatelt. Vaata infot www.linnamuuseum.ee

*Sünnipäeva-aasta kava algas 2022. aastal ning jätkub ka 2023. aastal. 23. jaanuarini saab Fotomuuseumis vaadata veel aastanäitust Eesti 1930. aastate tippfotograaf Carl Sarapi fotopärandist. Ühe läinud sajandi suurema haardega piltniku, Eesti kultuurimälu olulise kandja töö jäädvustas noore Eesti vabariigi ajavaimu ja elu edenemist.

Jätkub ka koostöös «Apteeker Melchiori» filmimeeskonnaga sündinud publikuprogramm, mis seob filmikunsti ja teadust ning nomineeriti Eesti muuseumide aastaauhinnale Muuseumihariduse edendaja kategoorias. «Apteeker Melchiori» filmimeeskonnaga koos sündinud publikuprogramm «Apteeker Melchiori radadel» ühendab näitusi, loenguid ja ekskursioone.

*Mäluaasta raames avatakse 2023. aasta esimesel poolaastal Tallinna vene muuseumis näitus «Minu Tallinn» arhitekt Aleksandr Vladovski loomingust ja loodusfoto aasta näitus Fotomuuseumis.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Aleksandr
18. dets. 2022 17:19
Tavaliselt, ennast kiitva ja paljusõnalise artikli abil tahetakse varjata midagi. Olen kindel ett neil on soov ajaloolisel kaitsealal ebaseaduslikud ehitus või kaevamis tööd õigustatud. Varsti näete seal LED valgustatud Katarina nimega Tesla laadimisjaam. Ja veel 50-200 jälgimiskaamerad...