"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Abilinnapea Vladimir Svet: Universaalteenus aitaks linnal paremini oma kulusid hallata, 5,5 miljonit eurot kulub ainuüksi tänavavalgustuseks (0)
20. detsember 2022
Foto Ilja Matusihis

„Sellises hindade pidevas kallinemises annaks elektri universaalteenus Tallinnale kindlustunde eelarvete koostamisel ja kulude haldamisel. Kuid ka universaalteenuse hind on siiski väga kõrge (hetkel 197 eur/MWh),“ kommenteeris Tallinna abilinnapea Vladimir Svet riigihalduse minister Riina Solmani esitatud riigihangete seaduse muutmise ettepanekut, mis võimaldaks kohalikel omavalitsustel sõlmida elektrienergia universaalteenuse leping riigihanget välja kuulutamata.

Samas ei puudutaks see seaduseparandus suuresti Tallinna, sest hanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelise piirmäära ehk 215 000 eurot ning seetõttu tuleb ikkagi läbi viia riigihange.

Kuigi Tallinn on 2022. aastal vähendanud energiasäästlike valgustite lisandumisega energiatarbimist võrreldes 2020. aastaga pea 20% on elektrikulu ikkagi kordades tõusnud. „Oleme iga-aastaselt aktiivselt liikunud selle poole, et enamikel tänavatel põleksid LED-valgustid. Soovime paari aastaga kogu pealinna tänavavalgustuse LED-ile üle viia, mis on nii rahaliselt kui ka keskkonna aspektide seisukohalt säästlik viis,“ rõhutas Svet. 

Kolm korda kallim

2020. aastal oli tänavavalgustuse keskmine börsihind 34,66 eur/MWh. 2021. aastal kujunes hinnaks 87,60 eur/MWh. 2022. aasta keskmiseks energiahinnaks kujuneb aga juba rohkem kui 200 eur/MWh (hinnad on toodud ilma käibemaksuta). Aastased tänavavalgustuse kulud on vastavalt 2020. aastal 1,188 miljonit eurot, 2021. aastal 2,792 miljonit eurot ning selleks aastaks oodatakse tänavavalgustuse elektri maksumuseks 5,591 miljonit eurot. Seega on kulud kaks-kolm korda kõrgemad kui aasta-kaks tagasi.

Universaalteenuse tingimused ei ole paraku elektriteenuse kliendi jaoks läbiräägitavad. Üldloogika järgi võiks universaalteenus olla soodsam börsihinnast, kuid seda ei saa keegi tegelikult ette ennustada. „Peamine kasu seisneb selles, et hind ja kulud on riikliku kontrolli all. Kaaluksime ühinemist, kui see on linnale soodsam,“ kinnitas Svet.

Kolm kliendigruppi

Elektrihind mõjutab praegu kõiki tarbijaid ja ka pealinn ei ole siinkohal erandiks. Universaalteenus ei ole odav, kuid võimaldab kontrolli alla saada kõrgustesse kerkinud energiakulud, samuti hoida tasakaalus linna eelarvet.

Tinglikult võib linnapoolset tarbimist jaotada kaheks: tänavavalgustus ja hooned. Kui tänavavalgustuse puhul on võetud eesmärgiks üleminek LED-lampidele ja juba praegu annab nende aktiivne kasutuselevõtt olulist kokkuhoidu, siis linna omandis olevate pindadega on lugu keerulisem. 

Linnavaraametil on energiakulude vaates kolm kliendigruppi. Esiteks linna sotsiaal- ja munitsipaalmajade elanikud, kes kasutavad elamiseks linna korterpindu. Üldjuhul on need inimesed kõige hinnatundlikumad kliendid, kelle jätmine energiahinna börsituru meelevalda süvendaks niigi suuri sotsiaalprobleeme ja oleks väga vastutustundetu.

Teiseks, linna sotsiaalmajutusüksuste ja hoolekandeasutuste kliendid, kes ei üüri klassikalises mõttes linnalt elamispinda, kuid kelle jaoks võib neid asutusi nimetada (ajutiseks) koduks. „Ei tundu põhjendatav, et linn küll pakub neile inimestele (ajutist) koduteenust, kuid peab selleks kasutatava energia eest maksma kõrgemat hinda kui klassikaline koduklient,“ märkis Svet.

Lisaks tulevad ka muud hallatavad hooned, näiteks linna ametiasutused, kultuuri- ja haridusasutused, spordihallid jne. Ka nende puhul võimaldaks universaalteenus rohkem ette planeerida asutuste kulusid kui hetkel kehtiv kuu keskmine börsihind.

Miljoniline kokkuhoid

Kui võrrelda 2022. aasta kolmanda kvartali tänavavalgustuse energiakulutusi kehtiva universaalteenuse hinnaga, siis oleks linn kokku hoidnud tänavavalgustuse elektrikuludelt ligikaudu 609 000 eurot. Neljanda kvartali prognoositava elektrienergia turuhinna (300 €/MWh) juures kujuneks võimalikuks kokkuhoiuks ca 1,3 miljonit eurot. Milliseks kujuneb tegelik ja universaalteenuse hind 2023. aastal, on raske prognoosida.

Sveti sõnul on koduklientide puhul on peamine argument emotsionaalne, inimesed tunnetavad, et neid ei ole jäetud börsihindade meelevalda ja nad saavad oma kulusid paremini ette planeerida. „Tegelikult me ei oska kuigi täpselt ette ennustada, kas universaalteenus saab tulevikus olema börsihindadega võrreldes soodsam või mitte,“ möönis ta.

Omavalitsustele uued lepingud

Riigihalduse minister Riina Solman esitas Riigikogule riigihangete seaduse muutmise ettepaneku, mis võimaldaks kohalikel omavalitsustel sõlmida elektrienergia universaalteenuse leping riigihanget välja kuulutamata.

Omavalitsustele on põhimõtteliselt 1. detsembrist universaalteenus küll kättesaadav, ent selle saamiseks tuleb korraldada uus riigihange, mille tõttu ei saa teenust kohe kasutada. „Omavalitsustele tuleb tekitada võimalus sõlmida uued elektri ostmise lepingud piisavalt kiiresti, et nad saaksid universaalteenusele minna võimalikult varakult,“ ütles Solman.

Plaanitav seadusemuudatus annaks võimaluse lepingud sõlmida väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korras. Tingimusteks on, et hanke eeldatav maksumus jääb alla rahvusvahelise piirmäära ehk 215 000 euro ja pakkumus küsitakse vähemalt kolmelt ettevõtjalt.

Elektrituruseaduse muudatuste menetlemise ajal selgitati välja, millised on omavalitsuste elektrienergia ostmise lepingud. Selgus, et suurel määral oli tegemist riigihanke rahvusvahelist piirmäära ületavate lepingutega, mistõttu esialgu leiti, et võimalikud riigihangete seaduse muudatused aitaks pigem väheseid hankijaid. Kuna vahepeal on ilmnenud raskused uute elektriostu lepingute sõlmimisel, näiteks teatud juhtudel ei ole hankijad pakkumusi üldse saanud, siis olukorra leevendamiseks esitati ettepanek nüüd.

Piiriks 215 000 eurot

Erisusi saab riigisisese õigusega teha üksnes neile lepingutele, mille maksumus jääb alla rahvusvahelise piirmäära. Rahvusvahelist piirmäära ületavate lepingute puhul ollakse kahjuks seotud Euroopa Liidu õigusruumis kehtivate kohustustega ja erisusi teha ei saa.

Juhul, kui sõlmitava lepingu eeldatav käibemaksuta maksumus on 215 000 eurot või üle selle, siis hankija seaduse muutmise ettepanekus sisalduvat võimalust kasutada ei saa. „Suuremate omavalitsuste puhul või kui sõlmitakse leping ühiselt mitmele asutusele nii, et lepingu alusel makstavad tasud küünivad rahvusvahelise piirmäärani, siis tuleb riigihange korraldada tavalises korras ehk see tuleb välja kuulutada,“ selgitas Solman.

Seega kui Tallinn korraldab ühishanget, mille maksumus ületab 215 000 eurot, uus seadusemuudatus ei kohalduks. Muudatus ise aga on kavandatud jõustuma Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast ehk siis millalgi järgmise aasta alguses. Täpsem jõustumise aeg sõltub sellest, kuidas edeneb eelnõu menetlemine Riigikogus.

Riigihangete seadus võimaldab elektri universaalteenust hankida paindlikult

Riina Solman, riigihalduse minister

Jõulude eel jäi mulle silma murelik lugu, et omavalitsustele universaalteenuse hankimiseks pakutav riigihangete erand ei paku Tallinna linnale sobivaid lahendusi elektri hankimiseks.


Omavalitsustele mõeldes tehtud ettepanek riigihangete seaduse erisuseks puudutaks tõesti vaid hankeid, mille maksumus jääb alla 215 000 euro ja kuhu on kaasatud vähemalt kolm pakkujat. See ülempiir tuleb Euroopa Liidu nõuetest. Samas on ka Tallinnal siiski piisavalt võimalusi, kuidas elektrihankeid võimalikult kiiresti ja paindlikult teha.

Üks võimalus on kasutada nö väikeste osade erandit ehk jagada hange osadeks selliselt, et osade maksumus ei ületaks 20% riigihanke kogumaksumust, st ühe osa maksumus 80 000 eurot. Kui vastav riigihangete seaduse muudatus jõustub, saab sellise hädahanke tegemiseks kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlust, mis võtab paar päeva ja kohe samas asuda läbi viima suuremat hanget, mis võtab arvesse kogu riigihanke maksumust ja linna vajadusi pikema perioodi jooksul. Samuti oleks sellise hädahanke tegemiseks võimalik kasutada näiteks lihthankemenetlust, kui selle osa maksumus jääks alla 60 000 euro.

Samuti on võimalik elektri ostuks luua dünaamiline hankesüsteem, mis võimaldab kasutada piiratud hankemenetluse sätteid, st, et tähtaegades ja piirmäärades ei ole erisusi. Lihtsam on hiljem ka pakkumuste esitamine ja  hankelepingute sõlmimine, sest süsteemiga saaksid kvalifitseeritud pakkujad liituda jooksvalt kogu süsteemi kehtivuse aja.

Need võimalused peaksid teada olema ka hankekeskuse spetsialistidele, kes orienteeruvad erinevates hankimise võimalustes hästi. Seetõttu soovitan edaspidi rääkida ka asjatundjatega ning kuigi olukord elektriturul on keeruline, tasub jälgida turul toimuvat ja nõu pidada elektrimüüjatega.

Loodan, et peatselt saab ka linna valgustussüsteem pole täielikult LED lahendustele üle viidud, kuna sellest tuleneb tegelik kokkuhoid ja väiksemad elektriarved ka tulevikus.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.