"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
ROHELISED JÕULUD Jõulude ajal võib kinkida ka tekstiilijääkidest õmmeldud riideid, mänguasjade laenutuse kinkekaardi või hoopis mõnusa elamuse (0)
20. detsember 2022

„Kui ma midagi kingin või tahan, et mulle kingitust tehtaks, siis on ju väga okei, kui tehakse näiteks annetus või kingitakse mõni elamus,“ rääkis Örrekese meistrikoja läbiviija Katarina Papp. „Näiteks teatrisse läheksin küll hea meelega. Lapsi võiks jällegi üllatada mänguasja laenutuse kinkekaardiga. Kusjuures lapsed on väga rõõmsad ning ootavad põnevusega, millal uued mänguasjad saabuvad. Ja lapsevanem on ka rõõmus, et ei kuhju mõttetud lelud, millega keegi lõpuks ei mängi.“

Rohelise mõtteviisi olulisusest ning tarbimise vähendamisest räägitakse pidevalt, kuid jõulude ajal kipume siiski need üllad mõtted unustama ning võtma kaubandusest viimast. Suurt osa elanikust on just praegu tabanud ostupaanika, sest vaja teha veel viimased jõuluostud. Jõulukingituste ja muu pudi-padiga, mis pühade juurde käivad, kaasneb hiljem suuremal hulgal jäätmeid. Ületarbimine mõjutab ka keskkonda ja kliimat. Andmed näitavad, et näiteks Ameerikas on kuus kuud pärast jõule kasutusel vaid üks protsent tehtud kingitustest.

„Olen ka sõpradelt kuulnud, et pärast jõule minnakse Facebook´i marketpleissi või osta.ee-sse ja pannakse saadud nodi müüki,“ rääkis kestliku elustiili viljeleja Katarina Papp.

Ostukeskuste külastatavus tõuseb üle viiekümne protsendi

Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuste analüüs näitab, et kõige suurem läbimüük on ostukeskustes just novembri- ja detsembrikuudel.

„Eelmised aastad on näidanud, et külastatavuse kasv läheb ikka üle viiekümne protsendi,“ ütles Rocca al Mare ja Kristiine keskuse juht Kristjan Maaroos. „Viisime sügisel läbi ka ühe tarbijauuringu. Küsisime, kuidas keerulisem majandusolukord inimeste ostukäitumist mõjutab. Järeldada võime ennekõike seda, et jõulud inimeste jaoks ära ei jää ja kingitusi plaanitakse endiselt osta. Küll tuli aga välja teatud ettevaatlikus ja kokkuhoiusuundumus just väljas söömise ja meelelahutuse pealt.“

Maaroosi sõnul on jõulude ajal põhiliseks ostuartikliks ilutooted- ja kodukaubad naistele, elektroonikavidinad meestele ning loomulikult ka mänguasjad lastele. Poodlemas käinud inimesed kinnitasid neid trende.

„Mul on jõuluostud juba tehtud,“ rääkis ostukeskusest sel korral hoopis firmale kontoritarbeid soetanud Aleksander. „Perekonnale on kingitused ostetud, lapsele ka. Abikaasale ostsin näiteks led-lampidega ilumaski. See on selline spetsiaalne teraapia näo jaoks. Värskendav. Lapsele tulevad aga mänguasjad nagu tavaliselt.“

Soetatavate asjade praktilisuse kohta arvas Aleksander, et suurem osa leiavad siiski kasutust ka igapäevases elus. Samamoodi arvas ka kaubanduskeskust külastanud Mari.

„Need kingid, mis mina olen saanud, need on küll igati praktilised,“ rääkis naine. „Mis puudutab lapsi, siis seda on juba veidi keerulisem öelda. Samas nad ju ootavad ka midagi.“

Säästlikke jõule saab Mari meelest aga kindlasti korraldada. „Arvan, et see on pigem läbirääkimiste küsimus. Et kuidas perekonnaga otsustatakse,“ leidis naine.

Ostlema tulnud Maret aga kinnitas, et jõuluostud on tal alati korralikult läbi mõeldud, mitte viimasel minutil kiiruga poest kaasa haaratud tühi-tähi. „Teen kingitusi ikkagi kallitele, nii et mõtlen hästi sellele, kuidas neile rõõmu valmistada,“ rääkis naine. Kingitused on nii praktilist kui ka emotsionaalset laadi – olenevalt saajast. Ühtegi kingitust Maret aga avalikustada ei soovi.

„Ei saa riskida,“ naeris naine.

Pajakindad dressipükstest ja pusa kangatükkidest

Kingitused on osa meie jõulutraditsioonist ja neist päriselt loobuda on keeruline. Üheks võimaluseks, kuidas mõttetut tarbimist vähendada ning kliimaprobleemidega omalt poolt võidelda, on taaskasutus. Kuna tekstiilijäätmed on maailma suurimaks jäätmeprobleemiks, siis pakkus õmblusõpetaja Aire Tänav välja nii mõnedki mõtted, mida kangajääkidega peale hakata.

„Väga inspireerivad on minu jaoks just tootmisjäägid, muidugi ka teksamaterjal,“ rääkis Tänav. „Näiteks vanad teksad sobivad uueks kasutuseks ideaalselt!“

Alles eelmisel päeval oli naine juhendanud 12. klassis käivat õmblusõpilast, kes soovis isale kingitust teha. Ning seda just ise ja taaskasutuse korras.

„Niisiis tegi ta isale oma vanast pusast efektse põlle,“ jutustas õmblusõpetaja.

Jõulukingiks sobivad tema sõnul hästi ka vanadest dressipükstest tehtud pajakindad või kangatükkidest kokku õmmeldud pusa. Taaskasutuse eestvedaja kirjeldas, kuidas ta paneb esialgu terve esitüki lõike lauale, siis aga hakkab sinna peale riidetükke laduma. Töö käigus selgub seegi, mil viisil tükid lõpuks ära jaotuvad.

„Kui endal on käed küljes, siis tee kink ikka ise,“ leidis Tänav. „Ise tehtud asi on kõige kallim kingitus, mis üldse saada võib.“

Ringtopsid taimetee seguga ja ringlevad jõulukaardid

Tegelikult on võimalus asjadest ka üldse loobuda ning pakkuda kingituseks elamusi, mis on kõige väiksema süsiniku jalajäljega kingitusteks üldse. Örrekese meistrikoja läbiviija Katarina Papp on läbinisti rohelise mõtteviisiga ning oskab oma kogemuse pealt soovitada, kuidas mõttetut tarbimist jõulude ajal vähendada.

„Kui ma midagi kingin või tahan, et mulle kingitust tehtaks, siis on ju väga okei, kui tehakse näiteks annetus või kingitakse elamus,“ rääkis naine. „Näiteks teatrisse läheksin küll hea meelega. Lapsi võiks jällegi üllatada mänguasja laenutuse kinkekaardiga. Kusjuures lapsed on väga rõõmsad ning ootavad põnevusega, millal uued mänguasjad saabuvad. Ja lapsevanem on ka rõõmus, et ei kuhju mõttetud lelud, millega keegi lõpuks ei mängi.“

Kui tahta siiski füüsilist kinki teha, siis sobib selleks hästi midagi isetehtut ja sellist, mida ka päriselt vaja läheb. „Näiteks kuivatatud taimeteega ringtops, mille saad hiljem restorani tagasi viia, kui sul seda äkki vaja ei ole. Muidu on see väga hea, hoiab sooja. Selline väikene termos,“ tõi Katarina Papp näiteid Örrekese meistrikoja laualt. „Kaartide saatjatele oleme viimastel aastatel teinud aga ringlevaid kaarte. Nende sisse käib vahetatav sisu ja tagant leiab ka väikese kirja, mis palub kaardi uuele ringile saata.“

Pakkimise kohta ütleb Papp aga resoluutselt, et läikivat pakkepaberit ei ole vaja ning seepärast ei maksa seda ka osta. „Selliseid pabereid ei saa ümber töödelda,“ nentis naine. „Neid kulutatakse jõulude ajal meeletutes kogustes, et säiliks lihtsalt hetkene käristamise „rõõm“. Aga ajalehte saab samamoodi käristada. Võtame näiteks raamatu, paneme selle ajalehe sisse, ilus lõng ümber ja ongi kingipakk valmis!“

Veel leidis kestliku elustiili viljeleja, et arvatavasti pole tänapäeval maailmas, Eestis aga ammugi mitte inimesi, kes veel leiaksid, et keskkonnaprobleemid pole olulised. „Teadlikkus on kõigini jõudnud,“ ütles Katarina Papp. „Iseasi on see, kas kõik ka tegudeni jõuavad. Mida rohkem me säästlikust elustiilist aga räägime, seda moodsamaks see ka muutub.“

Nii võib rohelise mõtteviisi eestvedaja sõnul juhtuda juba varsti see, et ebapopulaarseks muutub hoopis kingituste pakkimine läikivatesse paberitesse ning lastele lugematute mänguasjade soetamine. Rohelistest jõuludest saab aga uus trend ja normaalsus.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.