"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
video Keskkonnaamet: Jäävihm kujutab erilist ohtu elektri- trolli- ja trammiliinidele ning toob EMOs tavapärasest rohkem rahvast (0)
20. detsember 2022

„Kui näiteks külmunud vihm ladestub elektritraatidele, trolliliinidele ja trammiliinidele, siis ühel hetkel võivad need liinid muutuda nii raskeks, et kukuvad kokku ja siis tekivad elektriprobleemid,“ selgitas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg. ITK Erakorralise Meditsiini Keskuse juhataja kohusetäitja Kristiina Mäemetsa sõnul on täna pöördunud EMOsse tavapärasest rohkem abivajajaid.

Kõikvõimalikud ettevalmistused, ränkade ilmaoludega jätkuvalt rinda pistmiseks, on Sule sõnul tehtud. „Alates eilsest õhtust on tehtud ennetavaid toiminguid – sõiduteedele on puistatud kloriide, kergliiklusteedele ja peatustesse on igale poole puistatud graniitsõelmeid,“ lausus ta. „Meil on teadmine, et vähemalt kella 10-ni õhtul võib jäävihma sadada.“

Sule sõnul peaks öösel aga ilmakraadid plussi pöörama, mis tähendab, et jäine pind peaks siiski suhteliselt ruttu alla vanduma. „On teada, et ilmselt see vihm lõppeb öisel ajal päris vihmasajuga ja plusskraadidega, mis ilmselt jäävihma mõju küll natukene vähendavad, aga samas selle saju ajal võib kohati ikkagi väga keerulisi liikumistingimusi esineda,“ rääkis ta. „Kõik tänavad vajavad peale jäävihma lõppu uuesti töötlemist, sõltuvalt sellest, kui paks on see jäävihm ja millised on ilmastikuolud. Kõikide hooldusprotseduuridega lõpule jõudmine võib võtta kuni kaheksa tundi.“

Sulg hoiatas, et jäävihmal võib linnatingimustes olla pikaajaline liiklust ja elu halvav mõju. „Kui näiteks külmunud vihm ladestub elektritraatidele, trolliliinidele ja trammiliinidele, siis ühel hetkel võivad need liinid muutuda nii raskeks, et kukuvad kokku ja siis tekivad elektriprobleemid,“ selgitas ta. „Teiselt poolt kõik see, mis sajab sõiduteedele ja kõnniteedele, takistab meie igapäevast liikumist ja kõnniteedel on see eriti keeruline probleem, kuna ei ole ju alati kuskilt kinni hoida.“

Liikluses on olnud tavaline päev

Täna veidi enne poolt kolme päeval oli liikluses olukord Liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse juht Varmo Reini sõnul rahulik. „Suures plaanis ei ole linnas midagi hullu,“ ütles ta. „Peamised tänavad on kõik soolatatud ja soolamärjad. Kõrvaltänavad on osaliselt soolamata, aga sinna pole midagi parata, selline on talv, see on loomulik.“

Rein märkis, et plekimõlkimisi on tänavatel ette tulnud, kuid üldjoontes on tänane päev kulgenud nagu iga teine. „Et millegagi tänane silma paistaks või kõik patrullautod hõivatud oleks – sellist asja ei ole,“ kinnitas ta. „Eks ilmaprognoos oli ette teada, et hakkab jäävihma tulema. Hetkel seda tulebki, aga ilmselt ikka ennetavalt soolatati ja seda ennetavat tööd oli näha ka suurtel trassidel väljaspool Tallinna.“

Rein kinnitas, et sõitis ka ise hommikul linnas omajagu ringi ning suurt libedust peatänavatel ei olnud. „Jah, kõrvaltänavatel küll, aga seal on ka kiirused reeglina väiksemad ja nad on ka üsna kitsad, seega ega seal keegi väga kihutagi,“ rääkis ta. „Kunagi peaksid ka plusskraadid saabuma, aga loomulikult tasub ikkagi ettevaatlik olla. Küllap ka teehooldajad jälgivad olukorda. Meie hindame hetkel olukorda linnas heaks.“

EMOs on tavapärasest rohkem hädalisi

ITK Erakorralise Meditsiini Keskuse juhataja kohusetäitja Kristiina Mäemetsa sõnul on täna pöördunud EMOsse tavapärasest rohkem abivajajaid, kuid mitte üksnes libedusega seotud traumadega, vaid ka muude muredega on pöördujate arv suurem.

ITK Erakorralise Meditsiini Keskuse arst Raivo Rohtla sõnul on tavapärasemad vigastused libedusega seotud traumade puhul noortel inimestel hüppeliigese vigastused ja keskealistel ja vanematel inimestel randmevigastused. „Mida vanemaks me saame, murduvad ka suuremad luud – õlavarreluud ja reieluukaelad,“ lisas ta.

Rohtla nentis, et jää on igatalvine teema. „Kui kukute, võib turvaliselt võtta käsimüügi valuvaigisteid, kindlasti panna peale külma, vähendada koormust jalale või käele, mis kannatada on saanud,“ õpetas ta. „Kui on väga suur valusündroom, mis ei allu valuvaigistitele, võib pöörduda EMOsse, aga enamasti ei ole need traumad sellised, mis vajaksid väga kiiret EMOsse tulekut.“

Rohtla rõhutas, et EMOsse tuleks kindlasti pöörduda juhul, kui on tegemist juba funktsioonihäirega. „Ei saa kõndida, on näha suurt deformatsiooni suurtel luudel või randmel, siis tuleb kindlasti tulla,“ ütles ta. „Muudel juhtudel, kus väliselt vigastusi näha ei ole, kuid valutab, võib EMOsse saabumist natukene ajastada, väga kiire sellega ei ole. Kui arsti nõuandeid ja läbivaatust olukord ikkagi vajab, tuleb tulla.“

Linna hoolduspartnerid on kõrgendatud valmisolekus

Sulg tõdes, et lepingupartneritele on antud korraldus kõrgendatud valmisolekuks jäävihma olukorras libedusele reageerimiseks, seda eriti ohtlikes kohtades nagu tõusudel ja treppidel. „Linna hooldatavates 286 enamkasutatavas ühistranspordipeatuses on sõelmekonteinerid, kus saavad ka inimesed vajadusel võtta sõelmeid kohapael libeduse tõrjumiseks. Jäävihma korral paigaldavad lepingupartnerid täiendavalt veel ohtlikesse kohtadesse sõelmekotte ja korteriühistutele jagavad linnaosad sõelmekotte,“ rääkis Sulg. „Palume kõigil liiklejatel olla äärmiselt tähelepanelik, sest sõidu- ja kõnniteedel liiklemine on jäävihma oludes raskendatud ja ohtlik. Soovitame inimestel täna oma sõidud ja liikumised hoolikalt läbi mõelda ning võimalusel oma liikumist piirata.“

Ühtlasi tuletab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet meelde, et paljude kõnniteede puhastamise eest vastutab teega külgneva kinnistu omanik, kes peab teostama ka libedusetõrjet. Selleks võib kasutada graniitkillustiku, mille tera läbimõõt on 2-6 mm, ei ole lubatud kasutada tuhka, liiva või kloriide. Linn omalt poolt jagab korteriühistutele ja eramajade omanikele tasuta graniitkillustikku, selle kohta saab infot linnaosavalitsustest.

Tänavapuhastusalaste küsimustega ja puudulikust teehooldusest saavad linlased teada anda Tallinna abitelefonil 14410.

Jäävihm

 

Jäävihm on omapärane laussaju liik, mille teke on seotud sooja frondi, harvem ka külma frondi lähenemisega. Seda esineb hilissügisel, talvel või varakevadel, kui ilm muutub pärast külmaperioodi soojemaks.

 

Jäävihma moodustavad peenikesed tugevad läbipaistvad jääterad diameetriga 1–3 mm. Vihmapiisad langevad kihtsajupilvedest läbi külma õhu, kus nad külmuvad täielikult või osaliselt. Kui külmub ainult veepiisa pealmine kiht, siis säilib südamikus vesi. Need terakesed kukuvad maapinnale ja purunevad ning maapinnale jäävad pähklikoori meenutavad jäätükid.

 

Jäävihm tekib ka juhul, kui lumi langeb läbi sooja õhukihi ja sulab. Pärast satub ta jälle külma (alla null kraadi) õhku. Mõnikord võib jäävihm olla päris tihe ning maapinnale tekib väga libe läbipaistvatest jääteradest kate.

 

Meteoroloogid tunnevad jäävihma ära kuulmise järgi, sest jääterade langemist saadab omapärane sahisev-krabisev-sisisev heli.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.